Saksamaa taasühinemine 1990 — ajalugu, põhjused ja tagajärjed
Saksamaa taasühinemine (saksa keeles Deutsche Wiedervereinigung) on ajalooteaduslik termin. Ühinemine tähendab kahe või enama osa ühendamist üheks. Saksamaa taasühinemine on Saksamaa kahe osa ühendamine.
Pärast Teist maailmasõda oli Saksamaa jagatud kaheks riigiks. Üks oli Saksamaa Liitvabariik (FRG), mida nimetatakse ka "Lääne-Saksamaaks". Teine osa oli Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR), mida nimetati ka "Ida-Saksamaaks". Saksamaa taasühinemine toimus 3. oktoobril 1990, mil Ida-Saksa liidumaadest sai Saksamaa Liitvabariigi osa.
Taust ja peamised põhjused
Jagunemine pärast sõda, külma sõja vastasseis ning kahe erineva ideoloogia (mittevabaturunduslik Ida ja turumajanduslik Lääs) kujundasid Saksamaa poole sajandi jooksul eraldatust. 1980. aastate lõpul muutusid nii sisepoliitilised kui välis‑poliitilised tingimused:
- Nõukogude Liidu reformid (glasnost ja perestroika) vähendasid Moskva kontrolli Ida-Euroopa üle.
- Majanduslikud raskused DDRis ja ühiskondlik rahulolematus tekitasid kasvava meeleavalduse ning emigreerimise surve.
- Ida-sakslaste massilised protestid ja piiride avanemine tõid võimalikuks riikide taasühendamise.
Tähtsad sündmused 1989–1990
- 9. november 1989 – Berliini müüri langemine, mis oli sümboolne pöördepunkt ning avas teed kiirematele poliitilistele muutustele.
- 1. juuli 1990 – sularahamajanduslik ja valuutaliit (Monetary Union) Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel; see tähistas sügavamat majanduslikku integreerumist.
- 31. august 1990 – FRG ja DDR sõlmisid ühinemislepingu (Einigungsvertrag), mis sätestas taasühinemise tehnilised ja juriidilised sammud.
- 12. september 1990 – nn „kaks pluss neli“ leping (Treaty on the Final Settlement with Respect to Germany) suuremate sõjaliste ja rahvusvaheliste küsimuste lahendamiseks, mille osapoolteks olid FRG, DDR ja nelja võitjariigi esindajad.
- 3. oktoober 1990 – ametlik taasühinemise kuupäev: DDR liidumaad ühinesid FRG-ga.
Protsess ja lepingud
Taasühinemine ei olnud lihtsalt ühekordne sündmus, vaid õiguslik ja administratiivne protsess. Ida‑Saksamaa liidumaad võeti FRG põhiseaduse (Grundgesetz) §‑de alla võrdselt Läänega. Samal ajal pandi paika riikidevahelised küsimused – relvajõudude paiknemine, piiride tunnustamine ja välis‑poliitiline staatus – kaks pluss neli lepingu kaudu.
Majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed
Taasühinemine tõi kaasa suuri majanduslikke investeeringuid idasse, kuid ka raskused:
- Ida‑Saksamaa tööstus ei olnud konkurentsivõimeline turumajanduse tingimustes, mis põhjustas ettevõtete sulgemisi ja suure tööpuuduse.
- Suured ülekanded riigieelarvest ja erainvesteeringud lõid infrastruktuuri, transpordi ja elamuehituse arenguks, kuid sotsiaalne ja majanduslik võrdustumine on olnud ajamahukas protsess.
- Rahvastiku kahanemine idas (nooremate lahkumine paremate töövõimaluste otsimiseks) ning regionaalne ebavõrdsus jäid kestvaks probleemiks.
- Sotsiaalkultuuriline integratsioon tõi esile ka identiteediküsimusi: osa endistest idakodanikkest tundsid nostalgiat DDRi eluviisi ja kaupade järele (nn „Ostalgie“), samas kui paljud nautisid suuremaid vabadusi ja võimalusi.
Poliitilised ja rahvusvahelised mõjud
Taasühinenud Saksamaa sai kiiresti Euroopa suurimaks majandusjõuks ja olulise poliitilise mõjutajaks kogu kontinendil. Mõned olulisemad aspektid:
- Ühinemine kinnistas Saksamaa ametlikku kuulumist NATOsse ja andis riigile täieliku suveräänsuse, mille määratles „kaks pluss neli“ leping.
- Saksamaa roll Euroopa Majandusühenduses (hiljem Euroopa Liidus) tugevnes, mõjutades Euroopa integratsiooni ja ühist poliitikat.
- Rahvusvahelises mälus tõi taasühinemine kaasa ka arutelusid Saksamaa tugevama poliitilise rolli kohta Euroopas ja maailmas ning mureid selle pärast, kuidas tasakaalustada tugev majandusliku mõju kasutamist vastutustundlikult.
Pikaajalisem tagajärg ja hinnang
Kolmkümmend aastat pärast taasühinemist on tulemused mitmetahulised. On saavutatud suur edasiminek infrastruktuuri, demokraatlike institutsioonide ja vabaduste vallas. Samas on majanduslik ja sotsiaalne ühtlustumine osaliselt veel pooleli: palgatasetes, töötuses ja elujärjes esinevad erinevused lääne ja ida vahel. Taasühinemine on olnud nii suur ühiskondlik transformatsioon kui ka õppetund selle kohta, kui keeruline on tervikliku sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise integratsiooni saavutamine.
Kokkuvõte: Saksamaa taasühinemine 1990. aastal oli ajalooline muutus, mille taga olid nii sise‑ kui välispoliitilised põhjused, rahvalikud liikumised ja rahvusvahelised kokkulepped. Selle mõju tuntakse tänaseni — positiivsete saavutuste kõrval on säilinud ka väljakutsed, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu ja poliitilist pühendumist.
Saksamaa jagamine, 1949. Lääne-Saksamaa (sinine) koosneb Ameerika, Briti ja Prantsuse tsoonist (ilma Saarita), Ida-Saksamaa (punane) moodustub Nõukogude tsoonist.
Külma sõja ajal (1945 - 1989)
Pärast Teist maailmasõda tegid võitjad Germanys neli liitlaste okupatsioonitsooni. 1949. aastal liideti Prantsuse, Briti ja Ameerika tsoonid Saksamaa Liitvabariigiks, mida tuntakse ka kui "Lääne-Saksamaad", samas kui Nõukogude tsoonist tehti eraldi riik, mida tuntakse kui Saksa Demokraatlikku Vabariiki ehk "Ida-Saksamaad".
Külma sõja ajal oli Lääne-Saksamaa demokraatlik riik (poliitikud valiti vabadel valimistel), oli liitlane Ameerika Ühendriikidega ja tal oli kapitalistlik majandussüsteem (ettevõtted kuulusid kodanikele). Ida-Saksamaa oli kommunistlik riik, üheparteiline riik. Kommunistlik partei valitses kogu aeg, valimised olid ainult näitemänguks ja kõik ettevõtted kuulusid riigile. Nagu ka teisi Nõukogude bloki riike, kontrollis seda Nõukogude Liit.
Pärast seda, kui Lääne-Saksamaa majandus hakkas 1950. aastatel üha kiiremini kasvama, samal ajal kui Ida-Saksamaa majandusel ei läinud nii hästi, kolisid paljud inimesed Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale. Selle väljarände peatamiseks sulgesid Ida- ja Lääne-Saksamaa väed 1961. aastal Ida-Saksamaa piiri. See piir oli osa raudsest eesriidest. Aastatel 1961-1989 oli Ida-Saksamaalt lahkumine väga raske ja äärmiselt ohtlik. Ida-Saksamaalt lahkumise ametlikuks heakskiitmiseks kulus aastaid ja Ida-Saksamaa politsei luuras sageli nende inimeste järele, kes seda taotlesid. Paljud inimesed, kes üritasid üle piiri põgeneda, lasti seal maha ja tapeti.
Müüri langemine (1989)
1989. aastal alustas Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidu avamist läänele. Paljud kommunistlikud riigid järgisid tema eeskuju. Ida-Saksamaa püüdis seda suundumust ignoreerida, kuid 1989. aasta jooksul kasvasid riigisiseselt avalikud protestid. Pärast mõningaid jõupingutusi riigi stabiilsuse säilitamiseks avati piir lõpuks 9. novembril 1989. Ida-Saksamaa muutmine demokraatlikuks riigiks algas peaaegu kohe. Järgneva 11 kuu jooksul pidasid Ida- ja Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel läbirääkimisi ühendamise tingimuste üle ning kahe Saksa riigi ja nelja sõjaaja liitlase poolt allkirjastatud leping Saksamaa suhtes lõpliku kokkuleppe kohta, mida nimetatakse ka kahe pluss nelja lepinguks, avas tee taasühinemise suunas.
Ühinemine
Lääne-Saksamaa põhiseaduses (Grundgesetz) oli kirjas kaks võimalust taasühinemiseks:
- Uue riigi loomine uue põhiseadusega.
- Uute liidumaade liitumine olemasoleva Saksamaa Liitvabariigiga.
Valiti teine variant ja 3. oktoobril 1990 kell 00:01 liitusid Saksamaa Liitvabariigiga ametlikult viis uut liidumaad: Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi ja taasühinenud Berliin. Saksa Demokraatlik Vabariik lakkas sel hetkel eksisteerimast.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab mõiste "Saksamaa taasühinemine"?
V: Saksamaa taasühinemine on ajalooteaduslik termin, mis viitab kahe Saksamaa osa ühendamisele.
K: Millal toimus Saksamaa taasühinemine?
V: Saksamaa taasühinemine toimus 3. oktoobril 1990, kui Ida-Saksa liidumaad said Saksamaa Liitvabariigi osaks.
K: Millised olid Saksamaa kaks osa pärast Teist maailmasõda?
V: Pärast Teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks riigiks - Saksamaa Liitvabariigiks (FRG), mida nimetatakse ka "Lääne-Saksamaaks", ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (DDR), mida nimetatakse ka "Ida-Saksamaaks".
K: Kuidas Lääne- ja Ida-Saksamaa ühinesid?
V: Lääne- ja Ida-Saksamaa ühinesid, kui Ida-Saksamaa liidumaad ühinesid Saksamaa Liitvabariigiga 3. oktoobril 1990. aastal.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse Lääne- ja Ida-Saksamaa kohta?
V: Lääne-Saksamaad nimetatakse mõnikord "Saksamaa Liitvabariigiks" või "BRD", samas kui Ida-Saksamaad nimetatakse mõnikord "Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks" või "Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks" või "DDR".
K: Miks oli 1990. aastal vaja taasühendada?
V: 1990. aastal oli taasühinemine vajalik, sest mõlemad pooled olid jõudnud kokkuleppele, et mõlemale riigile oleks kasulik, kui nad oleksid ühendatud ühe valitsuse alla.
