Emigratsioon (väljaränne): määratlus, põhjused ja mõjud
Emigratsioon: mis on väljaränne, selle põhjused ja mõjud — selge ülevaade sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest tagajärgedest ning näidetest.
Väljarändamine on oma riigist või piirkonnast lahkumine, et minna elama teise riiki või piirkonda. Väljarändamisele (lahkumisele) ühest riigist järgneb tavaliselt sisseränne (saabumine) teise riiki. Erinevus nende kahe vahel on perspektiiv (või vaatenurk), millisest riigist inimene lahkub ja millisesse riiki ta läheb.
Vajadus rännata on osa inimloomusest. Inimesed rändasid juba ammu enne, kui meil oli kirjutatud ajalugu. Ühe koha väljarändajad on selle diasporaa.
Inimesi, kes liiguvad kogu aeg ringi, nimetatakse nomaadideks.
Põhjused
Väljarände põhjused on mitmekesised ja sageli omavahel seotud. Peamised tegurid on:
- Majanduslikud põhjused: töövõimaluste otsimine, kõrgemad palgad, paremad elutingimused ja sissetuleku stabiilsus.
- Poliitilised ja ohutusega seotud põhjused: poliitiline tagakiusamine, sõda, konfliktid või inimõiguste rikkumised, mis sunnivad inimesi otsima turvalisust teises riigis.
- Sotsiaalsed ja peresuhted: pereliikmete juurde kolimine, abi- ja hooldusvajadused või abiotsing ning hariduse pärast kolimine (õpingud või erialane koolitus).
- Keskkonna- ja kliimamuutused: looduskatastroofid, veepuudus, põllumajanduse ebaõnnestumine või pikaajaline kliimamuutus, mis mõjutavad elatusallikaid.
- Isiklikud ja kultuurilised põhjused: seiklus, paremad eneseteostusvõimalused, keele- või kultuurihuvi.
Mõjud saatjariigile ja vastuvõtjariigile
Väljarändel on nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid:
- Saatjariik: negatiivsete mõjudena võib esineda tööjõupuudus ja nn "aju äravool" (kvalifitseeritud spetsialistide lahkumine). Positiivsete mõjudena on rahaülekanded (remiitentsid), diasporaa võrgustikud, teadmiste ja oskuste tagasitoomine ning ärivõimalused välismaalt.
- Vastuvõtjariik: majanduslik tulu läbi tööjõu täiendamise, demograafilise struktuuri stabiliseerimise ja mitmekesisuse suurenemise; samas võivad tekkida integratsiooniga seotud väljakutsed, vajadus avalike teenuste järele ja ühiskondlikud pinged.
Tüübid ja kestus
- Ajaline kestus: ajutine (töö- või õpinguteperiood) vs püsiv (alaline elukoht).
- Õiguslik staatus: töövõtjad, tudengid, pagulased, humanitaarviisaga saabujad, ebaseaduslikud migrandid jm.
- Motivatsiooni alusel: majanduslik migratsioon, poliitiline põgenemine, perereunimine, ökoloogiline migratsioon jne.
Õiguslikud ja poliitilised aspektid
Riikide seadused ja rahvusvahelised kokkulepped (nt pagulusseisundi ja inimõiguste alased lepingud) määravad ära, kes ja kuidas saab riiki siseneda ja seal elada. Väljaränne puudutab ka kodakondsust, elamisloa andmist, tööõigusi ning sotsiaalteenuste kättesaadavust. Poliitikakujundajad peavad tasakaalustama julgeoleku-, majandus- ja humanitaarseid kaalutlusi.
Sotsiaalne ja kultuuriline mõju
Väljaränne mõjutab nii üksikisikuid kui ka kogukondi: tekivad uued kultuurilised sidemed, segunevad keelepraktikad ja muutuvad identiteedid. Diasporaa hoiab tihti ühendust oma päritoluriigiga läbi kultuuriürituste, keele ja rahaliste toetuskanalite.
Praktilised nõuanded inimestele, kes kaaluvad väljarännet
- Uuri sihtriigi seadusi, viisavõimalusi ja töötingimusi.
- Planeeri rahaline reserv ja tervisekindlustus.
- Õpi sihtriigi keelt ja kultuuri, et hõlbustada integratsiooni.
- Kaaluda alternatiive, näiteks ajutine lähetamine või erialased vahetusprogrammid.
Väljaränne on püsiv osa inimkonna ajaloost ja tänapäeva globaalmajandusest. Selle mõistmine ja teadlik haldamine aitab leevendada riske ning suurendada nii üksikisikute kui ka ühiskondade kasu.
Ford Madox Browni "The Last of England", mis kujutab Inglismaalt lahkuvaid emigrante.
Jaapani valitsuse Lõuna-Ameerikat propageeriv plakat
Põhjused
Väljarändamine toimub erinevatel põhjustel:
- Inimesed arvavad, et neile on kasulik mujale kolida, sest neil on parem töökoht või paremad võimalused majanduslikuks edule või nad on majanduslikult paremas olukorras. Sellist rännet nimetatakse üldiselt majanduslikuks rändeks.
- Kliima või kliimasündmused sunnivad inimesi liikuma. Kliimasündmuste hulka kuuluvad üleujutused, põuad, maavärinad ja vulkaanipursked. Sellist rännet nimetatakse üldiselt keskkonnarändeks. Näiteks lahkusid inimesed Montserrati saarel asuvast Plymouthist pärast 1995. aasta vulkaanipursete seeriat.
- Inimesed on seal, kus nad elavad, ebasoodsas olukorras, sageli seetõttu, et neil on erilised vaated või arvamused või nad ei nõustu enamuse või võimulolijatega. Sageli on nad silmitsi tagakiusamisega, näiteks eriliste usuliste vaadete või etnilise rühma kuuluvuse tõttu. Paljud inimesed rändasid Euroopast välja nn uude maailma, sest neil olid enamusest erinevad usulised tõekspidamised.
- Inimesi, kes rändavad (või põgenevad) ühest riigist teise, näiteks relvastatud konfliktide või sõdade tõttu, nimetatakse tavaliselt pagulasteks, kui nad jõuavad teise riiki.
- Väga sageli kolivad inimesed sinna, kus elab nende ülejäänud perekond.
Rahvusvaheline õigus käsitleb erinevaid sisserändajate rühmi erinevalt.
Pildid
· 
Saksa väljarändajad astuvad 1850. aastal Hamburgis USA-sse suunduvale laevale.
· 
Põudepõgenikud tee ääres Californias 1936. aastal.
· 
Rühm Florida sisserändajaid Põhja-Carolinas teel New Jersey'sse kartulit korjama 1945. aastal.
· 
Hutteriitidest naised tööl. Hutterlased hakkasid USAsse välja rändama 16. sajandil. Nad räägivad siiani keelt, mis meenutab tolleaegset saksa keelt. Tänapäeval on hutterlasi umbes 45 000; enamik elab USAs ja Kanadas.
Seotud leheküljed
- Poliitiline varjupaik
- Küüditamine
- Diaspora
- Immigratsioon
- Eksiil
- Inimeste ränne
- Pagulased
- Võõrtöötaja
Küsimused ja vastused
K: Mis on väljaränne?
V: Väljarändamine on oma riigist või piirkonnast lahkumine, et minna elama mõnda teise riiki.
K: Mis on sisseränne?
V: Immigratsioon on teise riiki tulek pärast oma riigist või piirkonnast lahkumist.
K: Mis vahe on väljarände ja sisserände vahel?
V: Väljarände ja sisserände erinevus seisneb selles, millisest riigist inimene lahkub ja millisesse riiki ta läheb.
K: Miks inimesed emigreeruvad?
V: Väljarändamise tung on osa inimloomusest.
K: Kas väljaränne on uus nähtus?
V: Ei, inimesed rändasid juba ammu enne, kui meil oli kirjutatud ajalugu.
K: Kuidas te nimetate inimesi, kes on ühest kohast lahkunud?
V: Inimesi, kes on lahkunud ühest kohast, nimetatakse selle diasporaks.
K: Kuidas te nimetate inimesi, kes kolivad kogu aeg ringi?
V: Inimesi, kes liiguvad kogu aeg ringi, nimetatakse nomaadideks.
Otsige