Üleujutus: põhjused, mõjud ja ennetusmeetmed

Üleujutus: põhjused, laastavad mõjud ja praktilised ennetusmeetmed. Kuidas kaitsta kodu, evakueeruda turvaliselt ja vähendada riske — praktilised juhised ja näited.

Üleujutus on vee ülevool tavapäraselt kuivale pinnasele. Selle põhjuseks on enamasti ülevoolav jõgi, tammi purunemine, lume sulamine või tugevad vihmasajud. Harvemini esineb tsunami, tormi või rannikuala üleujutus. Üleujutused võivad tekkida kiiresti (nõrgema ilmumisega nn. plahvatuslikud üleujutused) või aeglaselt, kui vesi koguneb ja püsib aladel pikka aega.

Põhjused

• Looduslikud: ülalkirjeldatud jõudevool, pikaajalised ja intensiivsed vihmasajud, kiiresti sulav lumi ning maavärinad või tsunamide tagajärjel tekkinud veetõus.
• Inimtekkeline: tammide või kanalisüsteemide rikke, ebapiisav kastmissüsteemide hooldus, linnastumine (asfaltide ja betoneeritud pindade suurenemine vähendab vee imendumist) ja säästva maakasutuse puudumine.
• Kliimamuutuste mõju: soojem kliima suurendab tugevate sademete ja ekstreemsete ilmastikunähtuste tõenäosust, mis omakorda suurendab üleujutuste sagedust ja tõsidust.

Mõjud

Üleujutustel on mitmesugused sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased tagajärjed:

• Inimesed ja tervis: otsesed vigastused ja uppumised, hügieeni- ja nakkusoht vee saastumise tõttu ning psühholoogiline stress ja kodust lahkumisega seotud trauma.
• Varaline kahju: kodude, põllumajanduse saagi, äriruumide ja infrastruktuuri (teed, elektrivõrgud, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid) kahjustused.
• Keskkond: mullastiku erosioon, veekogude setete muutused, reostuse levik (kemikaalid, jäätmed) ja elupaikade hävimine.
• Majanduslik mõju: taastamiskulud, tootmisvõime langus ja elatustaseme halvenemine mõjutatud piirkondades.

Ajaloolised näited

Üks kõige surmavamaid üleujutusi oli 1931. aastal Hiinas, kus hinnanguliselt hukkus väga suur hulk inimesi. Ka viimastel aastakümnetel on üleujutused tekitanud suurt kahju paljudes riikides — näiteks tekitasid Kerala piirkonna tugevaimad üleujutused Indias märkimisväärset hävingut ja majanduslikku kahju.

Ennetus- ja leevendusmeetmed

Üleujutuste riski vähendamiseks ja nende mõju leevendamiseks kasutatakse mitut meetodit:

• Insenerilahendused: tammid, dreenisüsteemid, kaitsevallid, rohelised takistused ja linnaplaneerimine, mis arvestab üleujutuste ohuga.
• Maastiku ja veemajanduse meetmed: jõgede ruumi loomine üleujutustsooni haldamiseks, märgalade taastamine, metsade ja rohumaade säilitamine, mis parandavad vee imendumist.
• Hoiatus- ja jälgimissüsteemid: enneaegsed hoiatused ilmaprognooside, veetaseme andmete ja satelliitseire abil, et võimaldada õigeaegset evakueerimiseks.
• Poliitika ja planeerimine: riskipiirkondade kaardistamine, ehitusnormid, kindlustuspoliisid ja kogukonna riskiteadlikkuse tõstmine.

Käitumisjuhised üleujutuse ajal ja vahetult pärast seda

• Kui on võimalik, vii end ja oma pere kõrgemale maale ning järgi ametlikke evakuatsioonijuhiseid.
• Ära kõnni ega sõida läbi üleujutatud alade — õhukesel veekihil võib peituda tugev vool või auk.
• Võta arvesse elektriohtu: katkesta võimalusel elektrivarustus ja väldi veega kokkupuutuvat elektroonikat.
• Tagasi koju tulles kanna kaitsevahendeid ja puhasta pinnad desinfitseeriva vahendiga; joo vett vaid siis, kui see on ohutu või keedetud/puhastatud.
• Teavita ametivõime ja oma lähedasi oma asukohast ning järgi edasisi juhiseid taastamiseks.

Valmistumine

Hea ettevalmistus vähendab riski ja kiirendab taastumist:

• Koosta pere evakuatsiooniplaan ja määrake kohtumispaik.
• Hoidke valmis hädapakk, mis sisaldab vett, toiduaineid, esmaabivahendeid, taskulampi, patareisid, olulikke dokumente ja soojendavaid riideid.
• Tutvuge kohalike hoiatuskanalitega ja registreeruge võimalikele SMS- või rakendusteavitustele.

Üleujutuste vähendamine nõuab nii isiklikku valmistumist kui ka pikaajalist planeerimist ja ühiskondlikku koostööd. Varane hoiatus, targad ehitus- ja maastikulahendused ning kogukondlik valmisolek on kõige tõhusamad vahendid inimeste elu ja vara kaitsmisel.

Joogivee reostus

Üleujutuse ajal on palju veekogusid ja üleujutusi, kuid see on enamasti reostunud ja joogikõlbmatu. Kui inimesed joovad seda määrdunud vett, võivad nad haigusi nagu tüüfus ja koolera, hepatiit ja muud taolised haigused põdeda. Inimesed saavad valmistuda üleujutuse üleelamiseks, täites palju mahuteid värske ja puhta joogiveega ning säilitades muid hädaolukorraks vajalikke varusid, näiteks ravimeid ja toitu. Üleujutuse ajal püüavad inimesed minna kõrgematele külgedele, sest üleujutusvesi ei jõua kõrgele aladele või kõrgemal asuvatesse kohtadesse. Ka kanalisatsioonivoolud voolavad üle ja segunevad puhta veega ning inimesed, kes seda joovad, võivad haigestuda.

Sügisene Vahemere üleujutus Alicantes, Hispaania, 1997. aasta septembris.

Küsimused ja vastused

K: Mis on üleujutus?

K: Millised on üleujutuste põhjused?

K: Milline oli ajaloo kõige surmavam üleujutus?

K: Mis on üleujutuse evakueerimine?

K: Millised on üleujutuste tagajärjed?

K: Mis on Kerala üleujutus?

K: Mis on suure üleujutuse lugu?

Otsing