Veereostus
Veereostus on veekogude, näiteks järvede, jõgede, merede, ookeanide ja ka põhjavee reostus. See toimub siis, kui saasteained jõuavad nendesse veekogudesse ilma puhastamata. Kodude, tehaste ja muude ehitiste jäätmed satuvad veekogudesse ja selle tulemusena reostub vesi.
Veereostus on probleemiks sealsetele liikidele ja ökosüsteemidele. See mõjutab vees elavaid taimi ja organisme. Peaaegu kõigil juhtudel on mõju kahjulik mitte ainult üksikutele liikidele ja populatsioonidele, vaid ka laiematele bioloogilistele kooslustele. Värvus on tavaliselt roheline või pruun, kuid tavaline vesi võib olla ka sinine.
Põllumajandus on üks peamisi veereostuse allikaid. Paremaks kasvuks põllukultuuridele antud väetised uhutakse jõgedesse ja järvedesse, mis omakorda reostab vett.
Nendes veekogudes leidub looduslikult palju kemikaale. Tänapäeval võivad vett reostada nitraadid, fosfaadid, õli, happevihmad ja prahi, näiteks sete, langenud palgid jne. Kui inimesed ja loomad joovad sellistest jõgedest vett, võivad mürgised kemikaalid neile mõjuda. Ka jõgedes elustik on mõjutatud ja inimestel, kes tarbivad kala, võivad samuti tekkida terviseprobleemid.
Toores reovesi ja tööstusjäätmed New Riveris, kui see kulgeb Mehhicalist Calexicosse, Californiasse.
Vase kõrvalsaadused värvivad selle oja siniseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on veereostus?
V: Veereostus on veekogude, näiteks järvede, jõgede, merede, ookeanide ja ka põhjavee saastumine töötlemata jäätmetest pärinevate saasteainetega.
K: Kuidas toimub veereostus?
V: Veereostus tekib siis, kui kodude, tehaste ja muude ehitiste jäätmetest pärinevad saasteained jõuavad puhastamata veekogudesse.
K: Milline on veereostuse mõju liikidele ja ökosüsteemidele?
V: Veereostus võib mõjutada vees elavaid taimi ja organisme, kahjustades mitte ainult üksikuid liike ja populatsioone, vaid ka laiemaid bioloogilisi kooslusi.
K: Millised on mõned veereostuse allikad?
V: Põllumajandus on üks peamisi veereostuse allikaid, kuna põllukultuuridele parema kasvu tagamiseks antud väetised uhutakse jõgedesse ja järvedesse, mis omakorda reostab vett. Lisaks võivad veekogusid reostada sellised saasteained nagu nitraadid, fosfaadid, õli, happevihmad ja prahi, näiteks sete ja mahakukkunud palgid.
K: Kuidas mõjutab veereostus inimest?
V: Kui inimesed ja loomad tarbivad reostunud jõgede vett, võivad mürgised kemikaalid neid mõjutada. Ka inimestel, kes tarbivad reostunud veest pärit kala, võivad tekkida terviseprobleemid.
K: Kuidas saab veereostust vältida?
V: Veereostust saab vältida, kui jäätmeid töödeldakse enne veekogudesse jõudmist ja võetakse kasutusele keskkonnasõbralikud põllumajandustavad, mis vähendavad saasteainete sattumist veeallikatesse.
K: Mis värvi on tavaliselt reostunud vesi?
V: Reostunud vesi on tavaliselt rohelise või pruuni värvi, kuid normaalne vesi võib olla sinine.
