Sete ja settekivimid: definitsioon, tekkimine ja tüübid

Tutvu setete ja settekivimite definitsiooni, tekeprotsesside ning peamiste tüüpidega — selge, praktiline ülevaade sedimentoloogiast ja näidetest.

Autor: Leandro Alegsa

Sete koosneb väikestest osakestest, mis on sadestunud vette või maismaale. Pärast ladestumist võivad setted jääda oma uuele kohale pikaks ajaks ja olla kaetud uuemate settedega. Pidev surve ja keemilised protsessid võivad aeglaselt muuta setted settekivimiteks (see protsess hõlmab tihkumist ehk kompaktsiooni ja kivistumist ehk tsementsiooni).

Sõna sete kasutatakse ka tuule või vee poolt transporditud ja pinnale ladestunud materjali kohta. Sageli erodeeruvad setted uuesti, kantakse uude kohta ja ladestuvad seal uuesti — seda protsessi nimetatakse reworkinguks. Kogu seda, kuidas settekivimid tekivad, ja millised keskkonnad setete ladestumist mõjutavad, nimetatakse sedimentoloogiaks.

Üldisemas kasutuses on sete igasugune aine, mis langeb vedeliku, näiteks õlle, põhja — see tähendus viitab lihtsale sadestumisele vedelikus oleva suspendseeritud tahkeaine eraldumisele. Sedimendid võivad olla kõikuvate suuruste ja koostistega: alates peenest savist kuni jämedate kruusateradeni.

Kuidas setted tekivad

Setete teke algab kivimite ja mineraalide lagunemisest (mehaaniline ja keemiline ilma), mille käigus vabaneb peen materjal. See materjal transporditakse edasi jõgede, tuule, ookeanivoolude või jää kaudu ning lõpuks settib rahulikumas keskkonnas. Peamised etapid:

  • Ilmastikust põhjustatud murenemine ja lagunemine
  • Transport (vool, tuul, liustik)
  • Ladestumine ehk ladestumine — osakeste settimine sobivates tingimustes
  • Diagenees: setete kokkupakkumine, mineraalne tsementsioon ja muud keemilised muutused, mis viivad settekivimite tekkeni

Setete tüübid

Seted ja settekivimid jagatakse tavaliselt nende päritolu ja koostise alusel. Peamised liigid:

  • Klastilised (mehaanilised) seted — moodustuvad teistest kivimitest pärit osakestest (näiteks liiv, liivakivi, savi). Jagunevad tera suuruse alusel:
    • Saviosakesed (< 0,002 mm)
    • Siltsed osakesed (0,002–0,063 mm)
    • Liiv (0,063–2 mm)
    • Kruus > 2 mm
  • Keemilised seted — tekivad mineraalainete sademestumise teel lahustunud vesilahustest (näiteks evaporitiidid: kips, sool).
  • Orgaanilised seted — koosnevad lagunenud taime- või loomsetest jääkidest (näiteks turbakiht, teatud tüüpi lubjakivi, mis sisaldab palju fossiilset materjali).
  • Biogeensed seted — moodustuvad elusorganismide organismijääkidest (näiteks korallide, mereorganismide kestadest moodustuvad lubjakivid).

Tekke- ja ladestuskeskkonnad

Setted ladestuvad väga erinevates keskkondades. Peamised näited:

  • Mere- ja rannikualad (sise- ja avamere ladestused, rannaliivad ja deltad)
  • Jõed ja jõesängid — liiv, kruus, settehoovused ja delta-õõnsused
  • Järved — peened setted, mis annavad tihti hästi säilinud fossiile
  • Desert ja aeoline keskkond — luitehed ning tuulega kantud liiv
  • Liustikud — jämedad tilli- ja moräänseted

Keskkond määrab setete sorteeringu (termin tähendab osakeste ühtlust), kiirguse ja säilimisvõimaluse; näiteks jõgi sorteerib osakesi vastavalt suurusele, merelised keskkonnad võivad setted uuesti ümber kujundada ning järvedesse ladestunud settesse võivad jääda hästi säilinud jäätmeid ja fossiile.

Miks setted ja settekivimid on olulised

  • Settekihid salvestavad informatsiooni mineviku keskkondade kohta — paleokliima, meretaseme kõikumised, ökoloogia.
  • Paljud loodusvarad, nagu maagaas, nafta, kivisüsi, mineraalsed setevormid ja ehitusmaterjalid (liiv, kruus, lubjakivi), on seotud settekivimitega.
  • Settekihid mõjutavad vee liikumist pinnases ja on tähtsad põhjavee varude mõistmisel.
  • Settekivimid annavad sageli fossiilide hoiuseid, aidates teadlastel rekonstrueerida elu ja keskkonna arengut Maal.

Sarnaselt igapäevasele kogemusele (nt asjad, mis vajuvad vedeliku põhja), on settel ja settekivimitel nii praktiline kui teaduslik tähtsus: need kirjeldavad pidevat protsessi, kus killustik ja materjal liiguvad, kogunevad ja aja jooksul kivistuvad, moodustades Maapinna pealiskihte ja varjates mineviku lugusid.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3