Settekivim

Settelised kivimid on settekivimid, mis on moodustunud setetest. Need ladestuvad aja jooksul ja näitavad sageli kihte, mida võib näha kaljudel. Teised kivimitüübid on vulkaanilised ja metamorfsed kivimid.

Tavaliselt moodustuvad setted ookeanide ja järvede põhja langevatest ainetest. See aine sisaldab teiste kivimite pisikesi tükke ning surnud loomi, taimi ja mikroorganisme. Samuti võivad vees lahustunud anorgaanilised kemikaalid sadestuda. Kolm kõige tavalisemat settekivi on lubjakivi, liivakivi ja põlevkivi.

Settelised kivimid katavad 75-80% Maa maismaa pindalast, kuid moodustavad vaid 5% maakoorest. Erinevate settekivimitüüpide suhteline arvukus on järgmine:

Kaks tüüpi settekivimit: lubjakivist põlevkivi, mida katab lubjakivi. Cumberlandi platoo, Tennessee.

Punane liivakivi: Wirral, Inglismaa

Setteline kivim: Karnataka, India

Survelahendus klastilises kivimis. Samal ajal kui materjal lahustub kohtades, kus terad puutuvad kokku, kristalliseerub materjal lahusest (tsemendina) avatud pooriruumides. See tekitab materjali netovoolu kõrge pinge all olevatest piirkondadest madala pinge all olevatesse piirkondadesse. Selle tulemusena muutub kivim kompaktsemaks ja kõvemaks. Lahtine liiv võib sel viisil muutuda liivakiviks.

Fossiil põlevkivis: Grube Messel, Saksamaa

Konsolideerimine

Aja jooksul kokku surutud ja kokkusurutud setted "konsolideeruvad" (muutuvad tahkeks) kivimikihtideks. Stratigraafia on nende kihtide uurimine.

Tsementeerumine toimub siis, kui lahustunud mineraalsed komponendid ladestuvad setete vahekihti. See on setete kokku kleepumine, mis moodustab kivimi.

Vastasel juhul võib kivimitest vesi välja pressida, kuid nende iseloom jääb pikaks ajaks muutumatuks. On palju kivimatuid karjäärisid, kus ehitustööstuse tarbeks võetakse liiva ja kruusa. Sellised karjäärid võivad võtta välja liiva, mis on liivana säilinud juba jura perioodist alates. Konsolideeritud liiv, liivakivi, võib aga olla väga kõva kivim.

Konsolideeritud kivimeid võib veel muuta vesi, mis tungib läbi, või kuumus ja äärmine surve.

Setteliste kivimite tüübid

Setteid moodustuvad kolme protsessi käigus:

Maalt pühkisid alla tahked ained.
Vette asetatud tükid ja tükid, nt karbid.
Lahuses olevad kemikaalid, mis võivad sadestuda.

Need settekiviprotsessid - ilmastumine, transport ja ladestumine - viivad kolme lõpptooteni: kvartsliiv, põlevkivi (savist) ja lubjakivi (CaCO₃). Enamik settekivimeid on selle üldise mustri variatsioonid.

Kriit, lubjakivi ja dolomiit on kõik põhiliselt valmistatud kaltsiumkarbonaadist. See on saadud mineraalide ja loomade (eriti loomakoorte) tükkide segust. Need moodustuvad enamasti ookeanides. Kiltkivid, liivakivid ja konglomeraadid on kõik klastilised kivimid. Need on valmistatud teiste kivimite tükkidest. Tükid võivad olla pärit vee, jää või tuule erosiooni tagajärjel. Kivisüsi on saadud iidsetest taimedest; nafta ja maagaas on samuti orgaanilise päritoluga.

Mõned settekivimid koosnevad ainult ühest setteliigist, mis on kõik umbes ühesuurused, näiteks liiv. Teistes settekivimites on suuri ja väikesi tükke ning eri tüüpi kivimitükke. Tuntud settekivimid on liivakivi ja lubjakivi.

Settelisi kivimeid võib leida kõikjal Maal. Kui settekivimeid kuumutatakse ja pigistatakse, muutuvad nad metamorfseteks kivimiteks. Vulkaanilise päritoluga kivimid on vulkaanilise päritoluga. Väga pika aja jooksul lähevad kivimid ringlusse, ja seda kahel viisil. Kui meresetteid tõstetakse merepinnast kõrgemale, siis need ilmastuvad ja tükid kanduvad merre. Palju pikema aja jooksul võivad kontinentaalplaadid kokku põrkuda. Siis läheb üks plaat teise alla (subdutseerub) ja kogu selle materjal läheb ringlusse, kerkides esile palju hiljem.

Seotud leheküljed

Kivide nimekiri
Mäeeraldise kivim
Metamorfne kivim
Mineraalide loetelu
Ebaühtlus

Küsimused ja vastused

K: Mis on settekivimid?

V: Settelised kivimid on kivimid, mis on moodustunud aja jooksul kogunenud setetest.

K: Kuidas moodustuvad settekivimid?

V: Settelised kivimid moodustuvad ookeanide ja järvede põhja langevatest ainetest, sealhulgas teiste kivimite pisikestest tükkidest, surnud loomadest, taimedest, mikroorganismidest ja anorgaanilistest kemikaalidest, mis võivad sadestuda vesilahustest.

K: Millised on muud kivimitüübid?

V: Teised kivimitüübid on magmakivimid ja metamorfsed kivimid.

K: Millised on kõige levinumad settekivimid?

V: Kolm kõige tavalisemat settekivi on lubjakivi, liivakivi ja põlevkivi.

K: Kui suur osa Maa maismaa pindalast on kaetud settekivimitega?

V: Settelised kivimid katavad 75-80% Maa maismaa pindalast.

K: Kui suure osa maakoorest moodustavad settekivimid?

V: Settelised kivimid moodustavad ainult 5% maakoorest.

K: Milline on erinevate settekivimitüüpide suhteline arvukus?

V: Kõige sagedamini esinevad settekivimid on lubjakivi, millele järgnevad liivakivi ja põlevkivi.