Erosioon: mis see on, põhjused, mõju põllumajandusele ja ennetamine

Erosioon on protsess, mille käigus looduslikud jõud, nagu vesi, tuul, jää ja raskusjõud, liigutavad kive ja pinnast. See on geoloogiline protsess ja osa kivimite ringlusest. Erosioon toimub maapinnal ja ei mõjuta Maa mantlit ja tuuma.

Suurema osa erosiooni tekitavast energiast annab päike. Päikese energia põhjustab vee ja jää liikumist veeringluses ning õhu liikumist tuule tekkimiseks.

Erosioon võib põhjustada probleeme, mis mõjutavad inimesi. Näiteks võib pinnase erosioon tekitada probleeme põllumajandustootjatele. Mullaerosioon võib eemaldada pinnast, jättes maha õhukese kihi või kivise pinnase. Erosioon võib tekitada probleeme ka inimestele, eemaldades ehitisi toetavaid kive või pinnast.

Erosiooni võivad põhjustada looduslikud elemendid, näiteks tuul ja jää.

Põhjused — looduslikud ja inimtekkelised

Erosiooni peamised looduslikud põhjused on:

• Voolav vesi (vihmamered, ojad, jõed, lained) — eriti intensiivsed vihmasajud ja kiire pinnavee äravool tekitavad suure erosiooniriske.
• Tuul — eemaldab ja kannab peenemat pinnast, eriti kuival ja taimestikuta alal.
• Jää ja liustikud — liikumise käigus abradeerivad ja transportivad kivimeid.
• Raskusjõud — mäest alla toimuv liikumine (maalihe, üleujutused) põhjustab pinnase hajumist.

Inimtekkeline erosioon on sageli suurem probleem, sest inimtegevus kiirendab protsesse:

• raadamine, metsade hävitamine ja ülepõllustamine vähendavad rohu- ja puistukatet, mis kaitsevad mulda;
• valesti kujundatud põllumajanduspraktikad (põllukallete ignoreerimine, ridade suuna valik) soodustavad voolavate vihmavee teket;
• ülekarjatamine, ehitustegevus, teede rajamine ja kaevandamine paljastavad pinnast ja suurendavad erosiooni riski;
• kliimamuutused, mis suurendavad äärmuslike sademete sagedust ning intensiivsust.

Erosiooni liigid ja protsessid

• Veeerosioon — jaguneb prits- (splash), lehe- (sheet), soon- (rill) ja kuru- (gully) erosiooniks. Pritserosioon lahti lööb pinnaseosakesi; soonerosioon moodustab pisemaid sooni; kuruerosioon lõikab suuri kanjoneid või kraave.
• Tuuleerosioon — deflatsioon (pinnase eemaldamine) ja abratsioon (pinnase kulumine liikuva materjali poolt).
• Massiliikumised — nihked, maalihe ja mudavoolud, eriti järskudel nõlvadel või pärast intensiivset sademet.

Mõju põllumajandusele

Erosioon mõjutab põllumajandust mitmel olulisel viisil:

• Mulla vähenenud viljakus: toitematerjalid (lämmastik, fosfor, mikroelemendid) viiakse ära, mullastruktuur halveneb ja veehoidvus väheneb.
• Saagikuse langus: õhem pinnasekiht ja halvem veerežiim vähendavad taimekasvu ja tootlikkust.
• Väetiste ja pestitsiidide kadu: ära voolanud muld kannab kaasa ka kemikaale, mis vähendavad nende efektiivsust ja reostavad veekogusid.
• Raaste ja kraavide ummistumine: erosioonist tekkiv settematerjal ummistab ojakesi, vähendades dreenimist ja suurendades üleujutuste riski.
• Majanduslikud kaod: lisakulusid põhjustavad viljakuse taastamine, erosioonitõkete rajamine ja ka saagikadu.

Erosiooni keskkonna- ja ühiskondlikud mõjud

• Sete ummistab veekogude voolu, kahjustab kalade elupaiku ja halvendab veekvaliteeti.
• Rannikuerosioon võib ohustada rajatisi ja elamualasid.
• Maastiku degradatsioon ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
• Suurenenud kulud infrastruktuuri hooldusele ja veekäitlusele.

Kuidas erosiooni määratakse ja jälgitakse

• Välitööna mõõdetakse pinnasekaotust, rillide ja kuru sügavust ning setete hulka veekogudes.
• Mudelisüsteemid nagu USLE/RUSLE aitavad hinnata potentsiaalset mullaerosiooni ja planeerida kaitsemeetmeid.
• Satelliit- ja kaugseire aitavad jälgida maakatte muutusi ja üleujutusriske suurtel aladel.

Ennetamine ja leevendamine — praktilised meetmed

Põllumajandustootjatele kasulikud ja tõestatud meetmed:

• kaetud kasv (cover crops) ja vahekülvid — hoiavad mullastruktuuri ja vähendavad otsevihma mõju;
• säiliv põllupinna kate (mulch, kultuuride jäägid) — vähendab prits- ja leheerosiooni;
• vähenustatud või plaatideta harimine (no-till / reduced tillage) — parandab mulla struktuuri ja hoiab orgaanilist ainet;
• kontuurpõllundus ja ribapõllundus — muldade äravool pidi põllu kontuuride suunas aeglustab vee liikumist;
• terrassid ja põlluastmed — sobivad järskudel kallakutel, takistavad rillide teket;
• rohumaad ja võsastikud kallasriiulitel — ripariaalsed puid ja rohud filtrivad setet ja viivad ära liigvee;
• roostikud, filtri- ja triivpuhastusrajatised (settling basins) — püüavad setteid enne, kui vesi jõuab veekogudesse;
• kive ja gabjoneid sisaldavad kontrollkonstruktsioonid, kontrolldünaamikaga hüdroprojekteerimine — sobivad nõlvade stabiliseerimiseks;
• korraldatud karjatamine — vältida ülekarjatamist ja lasta taastuda taimkatte kihtidel;
• õige teede ja kraavide projekteerimine — vähendab äravoolu intensiivsust ja kalduvust erosioonile.

Praktilised soovitused talunikule

• alusta mullakattest — külva talve- või suvekülve, jäta taimestik talveks põllule;
• vii läbi mullaanalüüsid ja kohanda väetamist nii, et toitained püsiksid mullas;
• kasuta ribapõllundust ja istuta kaitseribad väljapoole voolu suunda;
• kuula ilmateadet ja ära jäta avatud mullaga alasid vihmaregule järgneval perioodil;
• konsulteeri kohalike agronoomide või keskkonnaametiga sobivate meetmete osas.

Poliitika, haridus ja pikaajalised lahendused

Erosiooni ohjamine nõuab kombinatsiooni tehnilistest meetmetest, haridusest ja poliitikast: maastiku planeerimine, toetused konservatiivsele põllumajandusele, metsade taastamine ning kogukondlikud programmid aitavad vähendada erosiooni ulatust. Kliimamuutustega arvestamine — näiteks sademeintensiivsuse suurenemise mõju hindamine — on samuti oluline.

Kokkuvõte

Erosioon on looduslik ja sageli inimtegevusest tugevat mõjutust saav protsess, millel on otsesed mõjud põllumajandusele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Õigete maaharimis- ja maakasutusmeetmete abil saab erosiooni märkimisväärselt vähendada, säilitades mulla viljakuse ja vähendades majanduskulusid ning keskkonnakahjusid.