Erosioon
Erosioon on protsess, mille käigus looduslikud jõud, nagu vesi, tuul, jää ja raskusjõud, liigutavad kive ja pinnast. See on geoloogiline protsess ja osa kivimite ringlusest. Erosioon toimub maapinnal ja ei mõjuta Maa mantlit ja tuuma.
Suurema osa erosiooni tekitavast energiast annab päike. Päikese energia põhjustab vee ja jää liikumist veeringluses ning õhu liikumist tuule tekkimiseks.
Erosioon võib põhjustada probleeme, mis mõjutavad inimesi. Näiteks võib pinnase erosioon tekitada probleeme põllumajandustootjatele. Mullaerosioon võib eemaldada pinnast, jättes maha õhukese kihi või kivise pinnase. Erosioon võib tekitada probleeme ka inimestele, eemaldades ehitisi toetavaid kive või pinnast.
Erosiooni võivad põhjustada looduslikud elemendid, näiteks tuul ja jää.
Erosioon on sellest metsast pinnase eemaldanud.
Erosioon vee poolt
Temperatuurimuutused põhjustavad kivimitükkide irdumist pinnalt. Samuti lahustab vihmavees sisalduv hape kaltsiumkarbonaati sisaldavaid kivimeid. Neid protsesse nimetatakse ilmastikumuutuseks.
Veeerosioon toimub siis, kui vesi liigutab kivi- või pinnasetükke allamäge. Ka lained viivad väiksemaid materjalitükke minema. Laine võib paiskuda kalju või pinnase pinnale ja seejärel kanda materjalitükke ära, kui see voolab tagasi ookeani või järve.
Vee poolt liigutatavate muldkehade suurus sõltub sellest, kui kiiresti vesi liigub. Kiiresti voolav oja võib kanda suuri kive, samas kui aeglaselt voolav oja võib kanda ainult väga väikeseid asju, näiteks savi. Kanjonid on ühed kõige ilmsemad erosiooni tagajärjel tekkinud jooned. Seal, kus jõgi kohtub merega, kukutab ta tahkeid aineid, moodustades mõnikord jõe delta.
Troopilised jõed
Suured troopilised jõed, nagu Paraná, Indus, Brahmaputra, Ganges, Sambesi, Mississippi ja Amazonas, kannavad merre tohutul hulgal setteid. Niiluse, mis on ehk maailma pikim jõgi, kaudu kandub setteid palju vähem kui teistel jõgedel, sest see voolab osaliselt läbi vähem viljakate piirkondade kui teised suured jõed.
Amazonase veevool on ülekaalukalt suurim, tema keskmine vooluhulk on suurem kui seitsmel järgmisel suurimal jõel kokku. Tal on maailma suurim valgala, umbes 7 050 000 ruutkilomeetrit. Amazonas moodustab umbes viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast.
Amazonase hiiglaslikust suudmest väljavoolav sete värvib mere pruuniks sadade miilide kaugusele merre.
Kui liustik liigub allamäge, siis lükkab ja tõmbab ta kivimeid endaga kaasa. On ka teine võimalus. Külma ilmaga jäätub vesi kivide pisikeste pragude sees. Kui see jäätub, muutub jää suuremaks ja surub tugevalt vastu kivi, et seda lõhkuda.
Mäest alla liikuv vesi võib kaasa kanda kivi- ja pinnasetükke.
Amazonase valgala
Aletschi liustik on Alpide suurim liustik.
Tuul puhub liiva sellelt düünilt Mojave kõrbes, Californias.
Erosioon tuule poolt
Tuule erosioon tekib siis, kui tuul liigutab pinnase materjali tükke. Tuuleerosioon on üks nõrgemaid erosiooni liike. Väikesed pinnasematerjali tükid võivad tuule mõjul mööda maapinda veereda. Väga väikesed tükid võib tuul üles võtta ja kaasa kanda. Mõnikord võib tuul kanda väikeseid maa-ainese tükke üle suurte vahemaade. Osa Sahara kõrbe setteid kannab tuul üle Atlandi ookeani.
Üks kuulsamaid näiteid tuuleerosiooni kohta on Dust Bowl, kui tuuleerosioon kahjustas tõsiselt põllumajanduslikke kogukondi.
Erosioon gravitatsiooni mõjul
Gravitatsiooni erosioon on kõige lihtsam erosiooni liik. Gravitatsioon lihtsalt tõmbab lahtiseid pinnasematerjale allamäge. Maalihked on gravitatsioonierosiooni dramaatilised näited.
Erosioon ja tektoonika
Tektooniline mõju erosioonile on juba ammu teada. Näiteks tekivad jõed tektoonilise ülestõusu tulemusena (nagu Himaalaja ja Tiibeti platoo). Kõik Maa mäestikualad on tekkinud maapinna all toimunud muutuste tagajärjel maapinna ülespoole liikumisel. Kui maapind tõuseb, võib muutuda ka kogu ilmasüsteem, sealhulgas kohalik meretase, tuule tugevus ja suund, sademete hulk ja palju muud.
Maa maastik on kahe teguri tulemus. Tektoonika tekitab kõrgust pinnavormide ja kivimite tõstmise teel ning kliima kontrollib erosiooni. Erosioon kulutab aja jooksul kõrgustikke. Nende protsesside koostoime võib kujundada, muuta või hävitada Maa pinnale iseloomulikke tunnuseid.
Tektoonika ja erosiooniprotsesside vastastikmõju ja tagasiside teed
Küsimused ja vastused
K: Mis on erosioon?
V: Erosioon on protsess, mille käigus looduslikud jõud, nagu vesi, tuul, jää ja raskusjõud, liigutavad kivimeid ja pinnast. See on geoloogiline protsess ja osa kivimite ringlusest.
K: Kas erosioon mõjutab Maa mantlit või tuuma?
V: Ei, erosioon toimub ainult Maa pinnal ja ei mõjuta Maa mantlit ega tuuma.
K: Millest saadakse suurem osa erosioonienergiast?
V: Päike annab suurema osa energiast, mis põhjustab erosiooni. Päikese energia põhjustab vee ja jää liikumist veeringluses ning õhu liikumist tuule tekkimiseks.
K: Kuidas võib erosioon põhjustada inimestele probleeme?
V: Erosioon võib inimestele probleeme tekitada, kui ta eemaldab pinnast, mis võib tekitada probleeme põllumajandustootjatele, või kui ta eemaldab ehitisi toetavaid kive või pinnast.
K: Millised looduslikud elemendid võivad põhjustada erosiooni?
V: Erosiooni võivad põhjustada sellised looduslikud elemendid nagu tuul ja jää.
K: Kas erosioon on osa mõnest muust protsessist?
V: Jah, erosioon on osa kivimite ringlusest.
