Erosioon: mis see on, põhjused, mõju põllumajandusele ja ennetamine

Erosioon — mis see on, põhjused ja mõju põllumajandusele. Loe praktilisi ennetusmeetodeid ja nõuandeid mulla säilitamiseks ning saagi kaitsmiseks.

Erosioon on protsess, mille käigus looduslikud jõud, nagu vesi, tuul, jää ja raskusjõud, liigutavad kive ja pinnast. See on geoloogiline protsess ja osa kivimite ringlusest. Erosioon toimub maapinnal ja ei mõjuta Maa mantlit ja tuuma.

Suurema osa erosiooni tekitavast energiast annab päike. Päikese energia põhjustab vee ja jää liikumist veeringluses ning õhu liikumist tuule tekkimiseks.

Erosioon võib põhjustada probleeme, mis mõjutavad inimesi. Näiteks võib pinnase erosioon tekitada probleeme põllumajandustootjatele. Mullaerosioon võib eemaldada pinnast, jättes maha õhukese kihi või kivise pinnase. Erosioon võib tekitada probleeme ka inimestele, eemaldades ehitisi toetavaid kive või pinnast.

Erosiooni võivad põhjustada looduslikud elemendid, näiteks tuul ja jää.

Põhjused — looduslikud ja inimtekkelised

Erosiooni peamised looduslikud põhjused on:

• Voolav vesi (vihmamered, ojad, jõed, lained) — eriti intensiivsed vihmasajud ja kiire pinnavee äravool tekitavad suure erosiooniriske.
• Tuul — eemaldab ja kannab peenemat pinnast, eriti kuival ja taimestikuta alal.
• Jää ja liustikud — liikumise käigus abradeerivad ja transportivad kivimeid.
• Raskusjõud — mäest alla toimuv liikumine (maalihe, üleujutused) põhjustab pinnase hajumist.

Inimtekkeline erosioon on sageli suurem probleem, sest inimtegevus kiirendab protsesse:

• raadamine, metsade hävitamine ja ülepõllustamine vähendavad rohu- ja puistukatet, mis kaitsevad mulda;
• valesti kujundatud põllumajanduspraktikad (põllukallete ignoreerimine, ridade suuna valik) soodustavad voolavate vihmavee teket;
• ülekarjatamine, ehitustegevus, teede rajamine ja kaevandamine paljastavad pinnast ja suurendavad erosiooni riski;
• kliimamuutused, mis suurendavad äärmuslike sademete sagedust ning intensiivsust.

Erosiooni liigid ja protsessid

• Veeerosioon — jaguneb prits- (splash), lehe- (sheet), soon- (rill) ja kuru- (gully) erosiooniks. Pritserosioon lahti lööb pinnaseosakesi; soonerosioon moodustab pisemaid sooni; kuruerosioon lõikab suuri kanjoneid või kraave.
• Tuuleerosioon — deflatsioon (pinnase eemaldamine) ja abratsioon (pinnase kulumine liikuva materjali poolt).
• Massiliikumised — nihked, maalihe ja mudavoolud, eriti järskudel nõlvadel või pärast intensiivset sademet.

Mõju põllumajandusele

Erosioon mõjutab põllumajandust mitmel olulisel viisil:

• Mulla vähenenud viljakus: toitematerjalid (lämmastik, fosfor, mikroelemendid) viiakse ära, mullastruktuur halveneb ja veehoidvus väheneb.
• Saagikuse langus: õhem pinnasekiht ja halvem veerežiim vähendavad taimekasvu ja tootlikkust.
• Väetiste ja pestitsiidide kadu: ära voolanud muld kannab kaasa ka kemikaale, mis vähendavad nende efektiivsust ja reostavad veekogusid.
• Raaste ja kraavide ummistumine: erosioonist tekkiv settematerjal ummistab ojakesi, vähendades dreenimist ja suurendades üleujutuste riski.
• Majanduslikud kaod: lisakulusid põhjustavad viljakuse taastamine, erosioonitõkete rajamine ja ka saagikadu.

Erosiooni keskkonna- ja ühiskondlikud mõjud

• Sete ummistab veekogude voolu, kahjustab kalade elupaiku ja halvendab veekvaliteeti.
• Rannikuerosioon võib ohustada rajatisi ja elamualasid.
• Maastiku degradatsioon ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
• Suurenenud kulud infrastruktuuri hooldusele ja veekäitlusele.

Kuidas erosiooni määratakse ja jälgitakse

• Välitööna mõõdetakse pinnasekaotust, rillide ja kuru sügavust ning setete hulka veekogudes.
• Mudelisüsteemid nagu USLE/RUSLE aitavad hinnata potentsiaalset mullaerosiooni ja planeerida kaitsemeetmeid.
• Satelliit- ja kaugseire aitavad jälgida maakatte muutusi ja üleujutusriske suurtel aladel.

Ennetamine ja leevendamine — praktilised meetmed

Põllumajandustootjatele kasulikud ja tõestatud meetmed:

• kaetud kasv (cover crops) ja vahekülvid — hoiavad mullastruktuuri ja vähendavad otsevihma mõju;
• säiliv põllupinna kate (mulch, kultuuride jäägid) — vähendab prits- ja leheerosiooni;
• vähenustatud või plaatideta harimine (no-till / reduced tillage) — parandab mulla struktuuri ja hoiab orgaanilist ainet;
• kontuurpõllundus ja ribapõllundus — muldade äravool pidi põllu kontuuride suunas aeglustab vee liikumist;
• terrassid ja põlluastmed — sobivad järskudel kallakutel, takistavad rillide teket;
• rohumaad ja võsastikud kallasriiulitel — ripariaalsed puid ja rohud filtrivad setet ja viivad ära liigvee;
• roostikud, filtri- ja triivpuhastusrajatised (settling basins) — püüavad setteid enne, kui vesi jõuab veekogudesse;
• kive ja gabjoneid sisaldavad kontrollkonstruktsioonid, kontrolldünaamikaga hüdroprojekteerimine — sobivad nõlvade stabiliseerimiseks;
• korraldatud karjatamine — vältida ülekarjatamist ja lasta taastuda taimkatte kihtidel;
• õige teede ja kraavide projekteerimine — vähendab äravoolu intensiivsust ja kalduvust erosioonile.

Praktilised soovitused talunikule

• alusta mullakattest — külva talve- või suvekülve, jäta taimestik talveks põllule;
• vii läbi mullaanalüüsid ja kohanda väetamist nii, et toitained püsiksid mullas;
• kasuta ribapõllundust ja istuta kaitseribad väljapoole voolu suunda;
• kuula ilmateadet ja ära jäta avatud mullaga alasid vihmaregule järgneval perioodil;
• konsulteeri kohalike agronoomide või keskkonnaametiga sobivate meetmete osas.

Poliitika, haridus ja pikaajalised lahendused

Erosiooni ohjamine nõuab kombinatsiooni tehnilistest meetmetest, haridusest ja poliitikast: maastiku planeerimine, toetused konservatiivsele põllumajandusele, metsade taastamine ning kogukondlikud programmid aitavad vähendada erosiooni ulatust. Kliimamuutustega arvestamine — näiteks sademeintensiivsuse suurenemise mõju hindamine — on samuti oluline.

Kokkuvõte

Erosioon on looduslik ja sageli inimtegevusest tugevat mõjutust saav protsess, millel on otsesed mõjud põllumajandusele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Õigete maaharimis- ja maakasutusmeetmete abil saab erosiooni märkimisväärselt vähendada, säilitades mulla viljakuse ja vähendades majanduskulusid ning keskkonnakahjusid.

Erosioon vee poolt

Temperatuurimuutused põhjustavad kivimitükkide irdumist pinnalt. Samuti lahustab vihmavees sisalduv hape kaltsiumkarbonaati sisaldavaid kivimeid. Neid protsesse nimetatakse ilmastikumuutuseks.

Veeerosioon toimub siis, kui vesi liigutab kivi- või pinnasetükke allamäge. Ka lained viivad väiksemaid materjalitükke minema. Laine võib paiskuda kalju või pinnase pinnale ja seejärel kanda materjalitükke ära, kui see voolab tagasi ookeani või järve.

Vee poolt liigutatavate muldkehade suurus sõltub sellest, kui kiiresti vesi liigub. Kiiresti voolav oja võib kanda suuri kive, samas kui aeglaselt voolav oja võib kanda ainult väga väikeseid asju, näiteks savi. Kanjonid on ühed kõige ilmsemad erosiooni tagajärjel tekkinud jooned. Seal, kus jõgi kohtub merega, kukutab ta tahkeid aineid, moodustades mõnikord jõe delta.

Troopilised jõed

Suured troopilised jõed, nagu Paraná, Indus, Brahmaputra, Ganges, Sambesi, Mississippi ja Amazonas, kannavad merre tohutul hulgal setteid. Niiluse, mis on ehk maailma pikim jõgi, kaudu kandub setteid palju vähem kui teistel jõgedel, sest see voolab osaliselt läbi vähem viljakate piirkondade kui teised suured jõed.

Amazonase veevool on ülekaalukalt suurim, tema keskmine vooluhulk on suurem kui seitsmel järgmisel suurimal jõel kokku. Tal on maailma suurim valgala, umbes 7 050 000 ruutkilomeetrit. Amazonas moodustab umbes viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast.

Amazonase hiiglaslikust suudmest väljavoolav sete värvib mere pruuniks sadade miilide kaugusele merre.

Kui liustik liigub allamäge, siis lükkab ja tõmbab ta kivimeid endaga kaasa. On ka teine võimalus. Külma ilmaga jäätub vesi kivide pisikeste pragude sees. Kui see jäätub, muutub jää suuremaks ja surub tugevalt vastu kivi, et seda lõhkuda.

Mäest alla liikuv vesi võib kaasa kanda kivi- ja pinnasetükke.


Amazonase valgala


Aletschi liustik on Alpide suurim liustik.


Tuul puhub liiva sellelt düünilt Mojave kõrbes, Californias.

Erosioon ja tektoonika

Tektooniline mõju erosioonile on juba ammu teada. Näiteks tekivad jõed tektoonilise ülestõusu tulemusena (nagu Himaalaja ja Tiibeti platoo). Kõik Maa mäestikualad on tekkinud maapinna all toimunud muutuste tagajärjel maapinna ülespoole liikumisel. Kui maapind tõuseb, võib muutuda ka kogu ilmasüsteem, sealhulgas kohalik meretase, tuule tugevus ja suund, sademete hulk ja palju muud.

Maa maastik on kahe teguri tulemus. Tektoonika tekitab kõrgust pinnavormide ja kivimite tõstmise teel ning kliima kontrollib erosiooni. Erosioon kulutab aja jooksul kõrgustikke. Nende protsesside koostoime võib kujundada, muuta või hävitada Maa pinnale iseloomulikke tunnuseid.

Tektoonika ja erosiooniprotsesside vastastikmõju ja tagasiside teed

Küsimused ja vastused

K: Mis on erosioon?

K: Kas erosioon mõjutab Maa mantlit või tuuma?

K: Millest saadakse suurem osa erosioonienergiast?

K: Kuidas võib erosioon põhjustada inimestele probleeme?

K: Millised looduslikud elemendid võivad põhjustada erosiooni?

K: Kas erosioon on osa mõnest muust protsessist?

Otsing