Amazonase jõgi (portugali ja portugali ja hispaania keeles ka Rio Amazonas) on maailma suurim jõgi oma veekoguse ehk vooluhulga poolest. Ta voolab läbi Lõuna-Ameerika troopiliste metsade, peamiselt Brasiilias, alguse saades Peruu Andide mägedest ja suubudes idasuunas Atlandi ookeani ekvaatori lähedal. Brasiilia piires nimetatakse ülemjooksu sageli Solimões kuni kokkupuuteni Negro jõega Manausis, kust allavoolu nimetatakse ametlikult Amazonase jõeks.
Põhiandmed
Amazonase pikkus sõltub lähtejoone valikust, kuid tavaliselt antakse vahemik umbes 6 400–6 800 km. Jõe keskmine vooluhulk on ületamatult suur: umbes 200 000–220 000 m³/s (mõnes mõõtmises ka suurem), mis teeb temast planeedi kõige vesirohkema jõe. Jõe valgala on ligikaudu ~7 000 000 km², st Amazonase kraavivõrgustik kogub vett tohutult suurest maa-alast Lõuna-Ameerikas.
Veehulk ja valgala
Amazonase jõgi liigutab rohkem vett kui kaheksa järgmist maailma suurimat jõge kokku ja moodustab ligikaudu umbes viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast. Niiske aastaajal võib jõe laius ulatuda väga suureks — teatud kohtades ületab see 190 km (120 miili). Suures osas jõeäärsest valgalast asub tihe Amazoni vihmamets, mille märjad ja kuivad aastaajad määravad jõe üleujutuste rütmi, tuntud kui flood-pulse.
Tributaarid ja silmapaistvad tunnused
- Põhitributaarid: Madeira, Negro, Japurá (Caquetá), Purus, Tapajós jt. Madeira on üks mahukamaid lisajõgesid.
- Värvide kohtumine: Manausi lähistel on tuntud nähtus “Meeting of the Waters”, kus pruun ja setetega rikkalikum Solimões kohtab musta ja happelisemat Negro vett ning need voolud kõrvuti püsivad mitu kilomeetrit enne segunemist.
- Suudmealad: laielised mudased suudmealad, sealhulgas suur saar Marajó, kus jõgi kohtub Atlandi ookeaniga.
Ökoloogia ja elurikkus
Amazonase jõgi ja selle valgala on maailmas üks bioloogiliselt kõige rikkaimaid alasid. Jões ja selle läheduses elab arvukalt kalaliike (paljud on endeemilised), aga ka vaalastes ja imetajates nagu roosas Amazonase delfiin (Inia geoffrensis), hiid-saarmavõtjad ja hiiglaslikud katkaloomad. Rannikualadel esinevad ka anacondad, liigidest sõltuvalt suured kilpkonnad ning arvukad linnuliigid. Jõe ja metsade ökosüsteemid toimivad süsinikuvoogude reguleerijana ja on globaalse kliima seisukohalt elutähtsad.
Inimesed, linnad ja majandus
Amazonase ääres elab suur hulk erinevaid rahvaid: kohalike põlisrahvaste kogukondi ja suuri linnu, nagu Manaus (Brasiilia) ja Iquitos (Peruu). Jõgi on elutähtis transpordikoridor — laevad ja parved sõidavad sadu ja tuhandeid kilomeetreid sisemaale. Elatusallikate hulka kuuluvad kalapüük, põllumajandus ja metsandus; jõeäärses piirkonnas on ka laialt arutatud hüdroelektriprojektide plaanid, mis tekitavad nii majanduslikke ootusi kui ka keskkonnahädasid.
Ajalugu ja uurimine
Euroopa avastajate hulgas sai Amazonase nimi 16. sajandil, kui hispaania uurija Francisco de Orellana 1541–1542 liikus jõe alamjooksul ja kirjeldas kohtumisi sõdalasnaistega, kelle järgi jõgi nimetati. Aja jooksul on jõgi olnud tähtis uurimisobjekt paljudele loodusteadlastele ja ekspeditsioonidele.
Pikkuse küsimus ja võrdlus Niilusega
Kuigi Amazonase jõe maht ja valgala on maailma suurimad, ei ole ta kõigis mõõtudes üheselt maailma pikim jõesüsteem. Traditsiooniliselt loetakse maailma pikimaks jõeks Niiluse jõge, Amazonase peetaks teiseks pikimaks. Siiski on olnud teaduslikke väiteid ja mõõtmisi, mis näitavad, et sõltuvalt lähtejoone määratlemisest või uutest allikate mõõtmistest võib Amazonase pikkus jätta maha Niiluse — selle üle käib jätkuv teaduslik arutelu.
Ohud ja säilitamine
- Peamised ohud: ulatuslik lageraie ja metsade teisendamine põllumajandusmaaks, šell-põllumajanduse ja karjatamise mõju, hüdroelektri ehitused, kaevandamine, vee- ja õhusaaste ning kliimamuutused.
- Tagajärjed: elupaikade kadu, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kohalike kogukondade elulaadi muutused ja regionaalse veeringe muutumine.
- Säilitustegevused: rahvuspargid, kaitsealad, rahvusvahelised koostööprojektid ja teadusuuringud, mis püüavad leida tasakaalu inimtegevuse ja looduskaitse vahel.
Amazonase jõgi on nii looduslikult kui ka kultuuriliselt ülioluline: tema veemassid ja valgala mõjutavad terve maakera kliimat, varustavad toiduga miljoneid inimesi ning hoovavad tohutut hulk elurikkust. Selle kaitsmine on seega tähtis nii kohalikele elanikele kui ka kogu maailmale.
