Amazonase jõgi — maailma suurim veehulk ja suurim valgala

Avasta Amazonase jõgi — maailma suurim veehulk ja suurim valgala: tohutu vool, laiad üleujutusalad ja lummav troopiline looduseimel Peruust Brasiiliani.

Amazonase jõgi (portugali ja portugali ja hispaania keeles ka Rio Amazonas) on maailma suurim jõgi oma veekoguse ehk vooluhulga poolest. Ta voolab läbi Lõuna-Ameerika troopiliste metsade, peamiselt Brasiilias, alguse saades Peruu Andide mägedest ja suubudes idasuunas Atlandi ookeani ekvaatori lähedal. Brasiilia piires nimetatakse ülemjooksu sageli Solimões kuni kokkupuuteni Negro jõega Manausis, kust allavoolu nimetatakse ametlikult Amazonase jõeks.

Põhiandmed

Amazonase pikkus sõltub lähtejoone valikust, kuid tavaliselt antakse vahemik umbes 6 400–6 800 km. Jõe keskmine vooluhulk on ületamatult suur: umbes 200 000–220 000 m³/s (mõnes mõõtmises ka suurem), mis teeb temast planeedi kõige vesirohkema jõe. Jõe valgala on ligikaudu ~7 000 000 km², st Amazonase kraavivõrgustik kogub vett tohutult suurest maa-alast Lõuna-Ameerikas.

Veehulk ja valgala

Amazonase jõgi liigutab rohkem vett kui kaheksa järgmist maailma suurimat jõge kokku ja moodustab ligikaudu umbes viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast. Niiske aastaajal võib jõe laius ulatuda väga suureks — teatud kohtades ületab see 190 km (120 miili). Suures osas jõeäärsest valgalast asub tihe Amazoni vihmamets, mille märjad ja kuivad aastaajad määravad jõe üleujutuste rütmi, tuntud kui flood-pulse.

Tributaarid ja silmapaistvad tunnused

• Põhitributaarid: Madeira, Negro, Japurá (Caquetá), Purus, Tapajós jt. Madeira on üks mahukamaid lisajõgesid.
• Värvide kohtumine: Manausi lähistel on tuntud nähtus “Meeting of the Waters”, kus pruun ja setetega rikkalikum Solimões kohtab musta ja happelisemat Negro vett ning need voolud kõrvuti püsivad mitu kilomeetrit enne segunemist.
• Suudmealad: laielised mudased suudmealad, sealhulgas suur saar Marajó, kus jõgi kohtub Atlandi ookeaniga.

Ökoloogia ja elurikkus

Amazonase jõgi ja selle valgala on maailmas üks bioloogiliselt kõige rikkaimaid alasid. Jões ja selle läheduses elab arvukalt kalaliike (paljud on endeemilised), aga ka vaalastes ja imetajates nagu roosas Amazonase delfiin (Inia geoffrensis), hiid-saarmavõtjad ja hiiglaslikud katkaloomad. Rannikualadel esinevad ka anacondad, liigidest sõltuvalt suured kilpkonnad ning arvukad linnuliigid. Jõe ja metsade ökosüsteemid toimivad süsinikuvoogude reguleerijana ja on globaalse kliima seisukohalt elutähtsad.

Inimesed, linnad ja majandus

Amazonase ääres elab suur hulk erinevaid rahvaid: kohalike põlisrahvaste kogukondi ja suuri linnu, nagu Manaus (Brasiilia) ja Iquitos (Peruu). Jõgi on elutähtis transpordikoridor — laevad ja parved sõidavad sadu ja tuhandeid kilomeetreid sisemaale. Elatusallikate hulka kuuluvad kalapüük, põllumajandus ja metsandus; jõeäärses piirkonnas on ka laialt arutatud hüdroelektriprojektide plaanid, mis tekitavad nii majanduslikke ootusi kui ka keskkonnahädasid.

Ajalugu ja uurimine

Euroopa avastajate hulgas sai Amazonase nimi 16. sajandil, kui hispaania uurija Francisco de Orellana 1541–1542 liikus jõe alamjooksul ja kirjeldas kohtumisi sõdalasnaistega, kelle järgi jõgi nimetati. Aja jooksul on jõgi olnud tähtis uurimisobjekt paljudele loodusteadlastele ja ekspeditsioonidele.

Pikkuse küsimus ja võrdlus Niilusega

Kuigi Amazonase jõe maht ja valgala on maailma suurimad, ei ole ta kõigis mõõtudes üheselt maailma pikim jõesüsteem. Traditsiooniliselt loetakse maailma pikimaks jõeks Niiluse jõge, Amazonase peetaks teiseks pikimaks. Siiski on olnud teaduslikke väiteid ja mõõtmisi, mis näitavad, et sõltuvalt lähtejoone määratlemisest või uutest allikate mõõtmistest võib Amazonase pikkus jätta maha Niiluse — selle üle käib jätkuv teaduslik arutelu.

Ohud ja säilitamine

• Peamised ohud: ulatuslik lageraie ja metsade teisendamine põllumajandusmaaks, šell-põllumajanduse ja karjatamise mõju, hüdroelektri ehitused, kaevandamine, vee- ja õhusaaste ning kliimamuutused.
• Tagajärjed: elupaikade kadu, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kohalike kogukondade elulaadi muutused ja regionaalse veeringe muutumine.
• Säilitustegevused: rahvuspargid, kaitsealad, rahvusvahelised koostööprojektid ja teadusuuringud, mis püüavad leida tasakaalu inimtegevuse ja looduskaitse vahel.

Amazonase jõgi on nii looduslikult kui ka kultuuriliselt ülioluline: tema veemassid ja valgala mõjutavad terve maakera kliimat, varustavad toiduga miljoneid inimesi ning hoovavad tohutut hulk elurikkust. Selle kaitsmine on seega tähtis nii kohalikele elanikele kui ka kogu maailmale.

Suurus ja tee

See on üks maailma pikimaid jõgesid. Selle täpset pikkust on püütud mõõta erinevates uuringutes. Kuna uuringutes on esitatud erinevaid numbreid, on täpse arvu esitamine keeruline. Pikkus muutub ka vihmaperioodil. Mitmete Brasiilia, Hispaania ja Tšiili uuringute kohaselt on see maailma pikim jõgi, mis on pikem kui Niiluse jõgi. Niiluse pikkus on 6571 kilomeetrit. Amazonase pikkus võib olla 6 937 km (4 310 mi). Hispaania päevaleht El País annab selle pikkuseks 6 850 km (4 260 mi). 2007. aastal arvutasid Peruu ja Brasiilia teadlased pikkuseks 6 800 km (4 200 mi).

1969. aastal tehtud uuringu kohaselt on Amazonase pikkus 6 4448 km (4 007 mi). Seda mõõdeti Apurimac'i jõe osast. Kuni 1970. aastateni arvati, et Amazonase allikaks on Marañóni jõgi. 2001. aastal leidis üks ekspeditsioon, et Nevado Mismi on tegelikult Amazonase allikas. Teises Limas asuva geograafilise ühingu dokumendis on Amazonase pikkuseks märgitud üle 7000 km.

Amazonase allikas asub Lõuna-Ameerika lääneosas asuvates Andide mägedes. Sealt voolab see ida poole Atlandi ookeani. Suurem osa sellest tohutust jõest ja selle paljudest lisajõgedest asub Brasiilias. Amazonase jõel on palju kohti, kus ühel pool jõge asuv inimene ei näe teist poolt. Brasiillased nimetavad Amazonast "jõemereks". Amazonas on laevatatav ookeanist kuni Peruusse. Ookeanilaevad võivad sõita Amazonase jõel kogu Brasiilia ja suurema osa Lõuna-Ameerika territooriumi ulatuses kuni Peruus asuva Iquitoseni.

Amazonase jõe üks iseloomulikke tunnuseid on Brazo Casiquiare, mis ühendab neid kahte vesikonda Orinoco jõega Venezuelasse.

Amazonase vesikond koos kõige tähtsamate jõgedega. Pange tähele, et ka Tocantins on osa sellest vesikonnast, isegi kui see ei ole Amazonase lisajõgi.

Estuary

Amazonase suudmeala on umbes 330 km lai. Jõe suudme laiust mõõdetakse tavaliselt Cabo do Norte'st kuni Punto Patijoca'ni. Üldjuhul arvestatakse ka Para jõe väljavoolu. See on 60 km lai ja moodustab Tocantini jõe suudmeala. Jõe suudmeala hõlmab ka Marajó saart, mis asub Amazonase suudmes. See tähendab, et Amazonas on oma suudmes laiem kui kogu Thamesi jõe pikkus Inglismaal.

Cabo do Norte lähedal on ranniku ääres palju saari, mis on osaliselt kaetud veega. Seal on ka liivarandasid. Atlandi ookeani tõusu ja mõõna tekitavad laine, mis ulatub Amazonase jõkke. See laine kulgeb piki rannikut umbes 420 kilomeetrit (261 miili). Selle loodete poolt tekitatud laine nähtust nimetatakse loodete laineks. Kohalikul tasandil on see tuntud kui pororoca. Pororoca esineb seal, kus vesi on vähem kui 7 m sügav. See algab valju mürinaga ja liigub edasi kiirusega 15-25 km/h (9-16 mph). Poorora on põhjus, miks Amazonase jõel ei ole delta. Ookean kannab kiiresti ära Amazonase poolt kaasa toodud suure hulga muda. See muudab delta kasvamise üle rannajoone võimatuks. Samuti on seal väga suur tõusulaine, mis võib ulatuda 6 meetrini (20 jalga). See koht on muutunud populaarseks jõesurfimiseks.

Satelliidipilt Amazonase jõe suudmest lõuna suunas.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse maailma pikimat jõge?

Küsimus: K: Kust saab alguse Amazonase jõgi?

K: Kui palju vett kannab Amazonas võrreldes teiste jõgedega?

K: Kas vastab tõele, et teatud aegadel võib selle osa laius ületada 120 miili (190 km)?

K: Millisesse keelde on Rio Amazonas tõlgitud?

K: Kas see on siis meri või jõesüsteem?

K: Millises suunas see jõgi voolab?

Otsing