Amazonas

Suurus ja tee

See on üks maailma pikimaid jõgesid. Selle täpset pikkust on püütud mõõta erinevates uuringutes. Kuna uuringutes on esitatud erinevaid numbreid, on täpse arvu esitamine keeruline. Pikkus muutub ka vihmaperioodil. Mitmete Brasiilia, Hispaania ja Tšiili uuringute kohaselt on see maailma pikim jõgi, mis on pikem kui Niiluse jõgi. Niiluse pikkus on 6571 kilomeetrit. Amazonase pikkus võib olla 6 937 km (4 310 mi). Hispaania päevaleht El País annab selle pikkuseks 6 850 km (4 260 mi). 2007. aastal arvutasid Peruu ja Brasiilia teadlased pikkuseks 6 800 km (4 200 mi).

1969. aastal tehtud uuringu kohaselt on Amazonase pikkus 6 4448 km (4 007 mi). Seda mõõdeti Apurimac'i jõe osast. Kuni 1970. aastateni arvati, et Amazonase allikaks on Marañóni jõgi. 2001. aastal leidis üks ekspeditsioon, et Nevado Mismi on tegelikult Amazonase allikas. Teises Limas asuva geograafilise ühingu dokumendis on Amazonase pikkuseks märgitud üle 7000 km.

Amazonase allikas asub Lõuna-Ameerika lääneosas asuvates Andide mägedes. Sealt voolab see ida poole Atlandi ookeani. Suurem osa sellest tohutust jõest ja selle paljudest lisajõgedest asub Brasiilias. Amazonase jõel on palju kohti, kus ühel pool jõge asuv inimene ei näe teist poolt. Brasiillased nimetavad Amazonast "jõemereks". Amazonas on laevatatav ookeanist kuni Peruusse. Ookeanilaevad võivad sõita Amazonase jõel kogu Brasiilia ja suurema osa Lõuna-Ameerika territooriumi ulatuses kuni Peruus asuva Iquitoseni.

Amazonase jõe üks iseloomulikke tunnuseid on Brazo Casiquiare, mis ühendab neid kahte vesikonda Orinoco jõega Venezuelasse.

Amazonase vesikond koos kõige tähtsamate jõgedega. Pange tähele, et ka Tocantins on osa sellest vesikonnast, isegi kui see ei ole Amazonase lisajõgi.

Estuary

Amazonase suudmeala on umbes 330 km lai. Jõe suudme laiust mõõdetakse tavaliselt Cabo do Norte'st kuni Punto Patijoca'ni. Üldjuhul arvestatakse ka Para jõe väljavoolu. See on 60 km lai ja moodustab Tocantini jõe suudmeala. Jõe suudmeala hõlmab ka Marajó saart, mis asub Amazonase suudmes. See tähendab, et Amazonas on oma suudmes laiem kui kogu Thamesi jõe pikkus Inglismaal.

Cabo do Norte lähedal on ranniku ääres palju saari, mis on osaliselt kaetud veega. Seal on ka liivarandasid. Atlandi ookeani tõusu ja mõõna tekitavad laine, mis ulatub Amazonase jõkke. See laine kulgeb piki rannikut umbes 420 kilomeetrit (261 miili). Selle loodete poolt tekitatud laine nähtust nimetatakse loodete laineks. Kohalikul tasandil on see tuntud kui pororoca. Pororoca esineb seal, kus vesi on vähem kui 7 m sügav. See algab valju mürinaga ja liigub edasi kiirusega 15-25 km/h (9-16 mph). Poorora on põhjus, miks Amazonase jõel ei ole delta. Ookean kannab kiiresti ära Amazonase poolt kaasa toodud suure hulga muda. See muudab delta kasvamise üle rannajoone võimatuks. Samuti on seal väga suur tõusulaine, mis võib ulatuda 6 meetrini (20 jalga). See koht on muutunud populaarseks jõesurfimiseks.

Satelliidipilt Amazonase jõe suudmest lõuna suunas.

Kasutab

Amazonase jõel on palju

• Me saame hüdroelektrijaama jõest.
• Me ehitame piki Amazonase jõge tammid, et suurendada survet.
• Me kasutame seda reisimiseks, me saadame sealt alla ekskursioone, et saada raha, ja me saadame sealt alla muud liiki laevu.
• Põliselanikud veavad mööda seda toiduained ja kauplevad seal kanuudega.
• See on magevesi, nii et loomad saavad sellest juua.
• Selle kaldal kasvatatakse põllukultuure.

Sillad

Üle kogu jõe laiuselt puuduvad sillad. See ei ole tingitud sellest, et jõgi oleks liiga lai, et seda üle sillata; enamiku ulatuses suudaksid insenerid hõlpsasti ehitada silla üle jõe. Suurem osa jõe pikkusest voolab läbi Amazonase vihmametsade, kus on väga vähe teid ja linnu. Suurema osa ajast saab üle sõita praamiga, nii et silda ei ole vaja ehitada. Manaus Iranduba sild, mis ühendab Manausi ja Iranduba linnu, ületab Rio Negro (Amazonase lisajõgi).

Jõgi on piirkonna peamine liikumistee. Enamik linnu asub jõe kaldal. Suurim linn jõe ääres on Manaus, mis on ka Brasiilia Amazonase osariigi pealinn. Amazonases elab palju põlisrahvaid, näiteks Peruus elavad urariinid.

Kaubamarsruut

Suured ookeanipaadid saavad jõge mööda ülespoole sõita kuni Manausini, mis on peaaegu 1500 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Väiksemad 3000-tonnised ja 7,9 m (26 jala) sügavusega ookeanilaevad võivad jõuda kuni Iquitoseni Peruus, mis on merest 3700 km (2300 miili) kaugusel. Väiksemad jõelaevad võivad jõuda 780 km (486 miili) kaugusele Actual Pointini. Sellest kaugemal käivad väikesed paadid sageli kuni Pogo Ode Escherichia's, veidi kõrgemal Actual Pointist.