Orinoco jõgi — Lõuna-Ameerika suurjõgi, valgala, elustik ja tähtsus

Orinoco jõgi — 2140 km pikk Lõuna-Ameerika suurjõgi: 880 000 km² valgala, rikkalik elustik (Orinoco krokodill, delfiinid) ja tähtis transpordi- ning ökosüsteem Venezuelas ja Colombias.

Orinoco on peamine jõgi Lõuna-Ameerika põhjaosas. See on üks pikemaid jõgesid Lõuna-Ameerikas, mille pikkus on 2140 km. Selle valgala, mida mõnikord nimetatakse Orinoquia'ks, hõlmab 880 000 ruutkilomeetrit, millest 76,3% asub Venezuelas ja ülejäänud Kolumbias. Orinoco ja selle lisajõed on peamine transpordisüsteem Venezuela ida- ja sisemaa ning Colombia laanode jaoks.

Orinoco bassein on ka ökoloogiliselt oluline. See on Orinoco krokodilli ainus elupaik. See on üks haruldasemaid roomajad maailmas, sest looduses elab vähem kui 250 sellist roomajat. See on ka Amazonase jõe delfiinide koduks.

Asukoht ja käik

Orinoco saab alguse Guiana kõrgustikult Venezuelast ning voolab põhiliselt ida‑suunda, moodustades suurt deltaala Atlandi ookeani rannikul. Jõgi voolab läbi erinevate maastike: Guiana kõrgustiku tepui‑piirkondadest, avarate llanose (savannide) ja lõpuks rannikualade mangroovimetsadeni. Selle alamjooksus paikneb lai Orinoco delta, kus jõgi jaguneb arvukate harudeks ja moodustab märgaladega rikka deltaterritooriumi.

Olulisemad lisajõed ja ühendused

Orinoco suuremad lisajõed toovad basinisse vett nii Venezuela kui ka Colombia aladelt. Olulised lisajõed on näiteks:

• Meta — oluline Colombia poolt tulvav lisajõgi;
• Apure — voolab llanose tasandikel ja ühendab suuri madalveetasandeid;
• Caroní — tähtis seetõttu, et sellel asuvad suuremad hüdroelektriprojektid (näiteks Guri tamm), mis varustavad osa Venezuelast elektriga;
• Vichada ja Atabapo — veel mõned Orinoco lisajõed, mis toovad vett Guiana kõrgustikult ja Colombia vihmametsadest.

Erilise nähtusena ühendub Orinoco loodusliku veejaotuse kaudu Amazonase vesikonnaga Casiquiare kanali kaudu — haru, mis suubub Rio Negro ja sealt edasi Amazoni süsteemi. See on üks haruldasi looduslikke veejagajaid maailmas.

Hüdroloogia ja kliima

Orinoco veerežiimi mõjutavad aastaaegadevahelised vihma‑ ja kuivaperioodid, mille tõttu on vooluhulk tugevalt hooajaliselt varieeruv. Basseinis on lai rida veesüsteeme — jõekurud, laguunid, märgalad ja üleujutatavad savannid, mis toimivad oluliste veepeetus‑ ning elupaikadena.

Ökoloogia ja elustik

Orinoco bassein on väga mitmekesine ökosüsteem, kus leidub nii troopilisi vihmametsi, llanose savanne, märgalasid kui ka mangroovimetsi deltaalal. Basseini elustik on rikkalik: palju kalaliike, kahepaikseid, roomajaid ja linde. Mõned märkimisväärsed liigid ja tunnused:

• Orinoco krokodill (Crocodylus intermedius) on kriitiliselt ohustatud ja selle looduslik elupaik on piirdunud Orinoco basseini osadega — vabas looduses on järelejäänud isendite arv väga väike (mõnes hinnangus alla 250 isendi);
• jões elavad ka mageveedelfiinid (nn boto või Inia perekonna esindajad), kes on tuntud ka Amazonase vesikonnas;
• paljud kalaliigid on olulised nii ökosüsteemi toimimiseks kui ka kohalike kogukondade toidulaual;
• Orinoco delta mangroovid, liivarannad ja rannikualade ökosüsteemid toetavad elurikkust ja toimivad kaitsebarjäärina rannikumõjude vastu.

Inimesed, majandus ja kultuuriline tähtsus

Orinoco on olnud inimeste elutee juba sajandeid: jõgi on olnud peamine transpordikoridor kaugete sisemaaalade ja rannikuala vahel. Basseinis elavad mitmed põlisrahvad, kelle elu on tihedalt seotud jõega — kalapüük, väikesehululine põllumajandus ning traditsiooniline eluviis. Samuti on Orinoco piirkond olulise majandusliku tähtsusega tänu:

• hüdroenergeetikale (nt Caroní jõel asuvad suured tammid ja veehoidlad);
• nafta‑ ja gaasiuurimustele ning tootmisele lääne‑Venezuela piirkondades;
• puidutööstusele, kaevandamisele ja põllumajandusele — eriti llanose tasandikel.

Ohud ja kaitse

Orinoco vesikond seisab silmitsi mitmete keskkonnarealsete ohtudega:

• metsade ja llanose eemaldamine põllumajanduse ja karjakasvatuse tõttu;
• kaevandamine ja sellega seotud vee- ning pinnase reostus;
• õli- ja gaasitegevusest tulenev saastumine ning infrastruktuurimuutused;
• suurte hüdroprojektide mõju loomulikule veerežiimile ja kalade rändevaradele;
• üle‑püük ja ebaseaduslik loomakaup, mis ohustab liike nagu Orinoco krokodill.

Mitmed rahvuspargid ja kaitsealad aitavad säilitada osa Orinoco bioloogilisest mitmekesisusest. Samas vajab basin tervikuna jätkuvat jälgimist, säästvat haldamist ja koostööd Colombia ning Venezuela vahel, et tagada veeressursside ja elupaikade kestlik kasutus.

Kokkuvõte

Orinoco on üks Lõuna‑Ameerika tähtsamaid jõgesid nii geograafiliselt, ökoloogiliselt kui ka majanduslikult. Selle lai valgala toetab rikkalikku elustikku, sealhulgas haruldasi ja ohustatud liike, ning on paljude inimeste elatusallikas. Samas vajavad Orinoco süsteem ja selle elustik kaitset, et säilida ka tulevastele põlvedele.

Majandus

Paatidega saab jõel sõita suurema osa selle pikkusest. Merelaevad võivad sõita kuni Ciudad Bolívarini, mis asub 435 km ülesvoolu. Jõe aurulaevad veavad kaupa kuni Puerto Ayacuchoni.

Orinoco deltas on rikkalikud rauamaagi varud. See leiti 1926. aastal San Felixi linnast lõuna pool El Florero nimelisel mäel. Kaevandamist alustati seal pärast Teist maailmasõda. Alguses, 1950. aastate alguses, kaevandati iga päev umbes 10 000 tonni maaki sisaldavat pinnast.

Orinoco vööndis on ka tõrvaliivad, mis võivad olla tulevase naftatootmise allikaks.

Orinoco sild Ciudad Bolívaris, Venezuela

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Orinoco jõgi?

K: Kui pikk on Orinoco jõgi?

Küsimus: Millist ala hõlmab Orinoco jõe valgala?

K: Kui suur osa valgalast asub vastavalt Venezuelas ja Colombias?

K: Mis teeb Orinoco vesikonna ökoloogiliselt oluliseks?

K: Kui palju on hinnanguliselt looduslikke Orinoco krokodille?

K: Millist transpordisüsteemi pakub see jõgi Venezuela ida- ja sisemaa ning Colombia llanose piirkonna jaoks?

Otsing