Orinoco

Koordinaadid: 8°37′N 62°15′W / 8.617°N 62.250°W / 8.617; -62.250

Orinoco on peamine jõgi Lõuna-Ameerika põhjaosas. See on üks pikemaid jõgesid Lõuna-Ameerikas, mille pikkus on 2140 km. Selle valgala, mida mõnikord nimetatakse Orinoquia'ks, hõlmab 880 000 ruutkilomeetrit, millest 76,3% asub Venezuelas ja ülejäänud Kolumbias. Orinoco ja selle lisajõed on peamine transpordisüsteem Venezuela ida- ja sisemaa ning Colombia laanode jaoks.

Orinoco bassein on ka ökoloogiliselt oluline. See on Orinoco krokodilli ainus elupaik. See on üks haruldasemaid roomajad maailmas, sest looduses elab vähem kui 250 sellist roomajat. See on ka Amazonase jõe delfiinide koduks.

Ülaltoodud kaardil märgitud ala "Rekultiveerimistsoon" on tegelikult Guajaana, nagu on näha sellest kaardist.

Ajalugu

Orinoco suudme registreeris 1. augustil 1498 Christoph Kolumbus. Selle allikaid uurisid aga esmakordselt mittepõlisrahvad 1951. aastal, 453 aastat hiljem. Seda uuris Prantsuse ja Venezuela meeskond.

Deltat ja idaosas asuvaid lisajõgesid, nagu Apure ja Meta, uuriti 16. sajandil. Neid uurisid Saksa ekspeditsioonid Ambrosius Ehingeri ja tema järeltulijate juhtimisel. Alexander von Humboldt uuris basseini 1800. aastal. Ta andis aru jõe delfiinide kohta ning kirjutas põhjalikult leitud taimedest ja loomadest.

Geograafia

Orinoco jõe kulgemine moodustab laia kaare, mis ümbritseb Guajaanakilpi. Jõe allikas on Cerro Delgado-Chalbaud's, Parima mägedes. See asub Venezuela ja Brasiilia piiril, 1047 m kõrgusel (02°19′05″N 63°21′42″W / 2.31806°N 63.36167°W / 2.31806; -63.36167). Jõe võib jagada neljaks lõiguks:

Ülem-Orinoco - 242 kilomeetrit pikk, selle ülemjooksust kuni Raudales de Guaharibos'e koskedeni. See lõik voolab läbi mägise maastiku loode suunas.
Keskmine Orinoco - 750 kilomeetri pikkune. Selle lõigu esimene osa on üldjoontes lääne suunas. See voolab kuni Atabapo ja Guaviare jõgede ühinemiseni San Fernando de Atabapos. Seejärel voolab jõgi põhja suunas piki Venezuela-Kolumbia piiri. Mõlemal pool jõge asuvad Guajaana kilbi mäed. Lõik lõpeb Aturesi koskede juures, Puerto Carreños Meta jõe ühinemise lähedal.
Alam Orinoco - 959 kilomeetri pikkune, laia alluviaalse tasandikuga. Voolab kirdesuunas, Aturesi koskedest kuni Piacoa'sse Barrancase ees.
Delta Amacuro - 200 kilomeetri pikkune. Moodustab suure delta, mis suubub Paría lahte ja Atlandi ookeani.

Orinoco moodustab oma suudmes laia delta, mis jaguneb sadadeks jõgedeks ja veeteedeks. Need voolavad läbi 41 000 km ²(16 000 ruutmiili) soostunud metsade. Kõige laiemalt on see delta umbes 22 500 km ²pikk ja 370 km lai. Vihmaperioodil võib Orinoco jõgi paisuda kuni 22 kilomeetri laiuseks ja 100 meetri sügavuseks.

Deltas asub Trinidad ja Tobago, mis on mandrist eraldatud Kolumbuse kanaliga.

Orinoco vesikonna suuremad jõed

Enamik Venezuela tähtsamaid jõgesid on Orinoco lisajõed. Suurimad neist on Caroní, mis ühineb sellega Puerto Ordazi juures. See jõgi on tegelikult ühendatud Amazonase jõega Casiquiare'i kanali kaudu. See on Orinoco lisajõgi, mis suubub Rio Negrosse ja seejärel Amazonase jõkke. See ühendus moodustab loomuliku kanali Orinoco ja Amazonase vahel.

Apure: Venezuelast ida pool Orinokosse.
Arauca: Kolumbiast Venetsueela idaosas Orinokosse.
Atabapo: Venezuela Guajaana kõrgustikust põhja poole Orinokosse.
Caroní: Venezuela Guajaana kõrgustikust põhja poole Orinokosse.
Caura: Venezuela idaosast (Guajaana kõrgustik) põhja poole Orinokosse.
Guaviare: Kolumbiast ida poole Orinokosse.
Inírida: Kolumbiast kagusse Guaviare'ile.
Meta: Kolumbiast, Venezuela piirist ida poole Orinokosse.
Ventuari: Venezuela idaosast (Guajaana kõrgustik) edelasse Orinokosse.
Vichada: Kolumbiast ida poole Orinokosse.

Majandus

Paatidega saab jõel sõita suurema osa selle pikkusest. Merelaevad võivad sõita kuni Ciudad Bolívarini, mis asub 435 km ülesvoolu. Jõe aurulaevad veavad kaupa kuni Puerto Ayacuchoni.

Orinoco deltas on rikkalikud rauamaagi varud. See leiti 1926. aastal San Felixi linnast lõuna pool El Florero nimelisel mäel. Kaevandamist alustati seal pärast Teist maailmasõda. Alguses, 1950. aastate alguses, kaevandati iga päev umbes 10 000 tonni maaki sisaldavat pinnast.

Orinoco vööndis on ka tõrvaliivad, mis võivad olla tulevase naftatootmise allikaks.

Orinoco sild Ciudad Bolívaris, Venezuela

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Orinoco jõgi?

V: Orinoco jõgi asub Lõuna-Ameerika põhjaosas.

K: Kui pikk on Orinoco jõgi?

V: Orinoco jõe pikkus on 2140 kilomeetrit.

Küsimus: Millist ala hõlmab Orinoco jõe valgala?

V: Orinoco jõe valgala, mida mõnikord nimetatakse Orinoquia'ks, hõlmab 880 000 ruutkilomeetrit (340 000 ruutmiili).

K: Kui suur osa valgalast asub vastavalt Venezuelas ja Colombias?

V: 76,3% sellest asub Venezuelas ja 23,7% Kolumbias.

K: Mis teeb Orinoco vesikonna ökoloogiliselt oluliseks?

V: Orinoco vesikond on ökoloogiliselt oluline, sest seal elavad sellised haruldased liigid nagu Orinoco krokodill ja Amazonase jõe delfiinid.

K: Kui palju on hinnanguliselt looduslikke Orinoco krokodille?

V: Looduslikke orinoko krokodille on hinnanguliselt vähem kui 250.

K: Millist transpordisüsteemi pakub see jõgi Venezuela ida- ja sisemaa ning Colombia llanose piirkonna jaoks?

V: Orinco ja selle lisajõed on Venezuela ida- ja sisemaa ning Colombia Ilanose piirkonna peamine transpordisüsteem.