Mis on endeemia? Endemismi tähendus, tüübid ja näited
Avasta, mis on endeemia — tähendus, paleo- ja neoendemism, tüübid ja näited (Madagaskar, Galápagos), ohustatus, põhjused ja kaitsevõimalused.
Endemism on ökoloogiline sõna, mis tähendab, et taim või loom elab ainult teatavas kohas, näiteks konkreetsel saarel, elupaigatüübil, riigis või muus määratletud piirkonnas. Näiteks on paljud makiriliigid endeemilised Madagaskari saarel.
On olemas kahte liiki endeemiat - paleoendemism ja neoendemism. Paleoendemism tähendab, et liik elas varem suurel alal, kuid nüüd elab ainult väiksemal alal. Neoendemism tähendab, et hiljuti on ilmunud liik, mis on tihedalt seotud põhiliigiga või mis on tekkinud pärast hübriidistumist ja mida nüüd liigitatakse eraldi liigiks. See on tavaline protsess taimede puhul, eriti nende puhul, millel esineb polüploidia.
Endemismi vastandiks on kosmopoliitse levik.
Endemilised tüübid arenevad kõige tõenäolisemalt saartel, sest need on isoleeritud. Siia kuuluvad kauged saarerühmad, nagu Hawaii saared, Galápagose saared ja Socotra. Endemism võib esineda ka piirkondades, mis on teistest sarnastest piirkondadest eraldatud, nagu Etioopia mägismaa või suured veekogud, nagu Baikali järv.
Endemikud võivad kergesti muutuda ohustatud või väljasurevaks, sest nad elavad ainult väikesel alal. Samuti on nad tundlikud inimese tegevuse, sealhulgas uute organismide sissetoomise suhtes. Bermuda saarel elasid 17. sajandi alguses asustatud Bermuda saarel miljonid bermudaputke ja "bermuda seedrid" (tegelikult kadakad). Sajandi lõpuks arvati, et bermudad on välja surnud. Seedrid, mille arvukus oli sajandite pikkuse laevaehituse tagajärjel vähenenud, surid 20. sajandil peaaegu välja ühe parasiidi sissetoomise tõttu. Tänapäeval on nii tutt- kui ka tedrikud väga haruldased, nagu ka teised Bermuda endeemilised või kohalikud liigid.
Endemilised organismid ei ole sama, mis põliselanikud - liik, mis on kusagil põliselanik, võib olla põliselanik ka teistes kohtades. Sissetoodud liik, mida nimetatakse ka naturaliseerunud või eksootiliseks liigiks, on organism, mis ei ole teatavas kohas või piirkonnas põliselanik.
Mis täpselt endeemia tähendab ja miks see on oluline
Endeemia tähendab piiratud levikuala — liigid, mis esinevad ainult ühes kindlas geograafilises punktis või väga piiratud alal. Sellised liigid on teaduslikult olulised, sest nad annavad teavet evolutsiooni, geograafia ja ökoloogia kohta. Endeemilised liigid suurendavad piirkonna bioloogilist ainulaadsust ning on tihti peamised kaitse eesmärgid, kuna nende kaotamine tähendab globaalset väljasuremist.
Endemismi tekkepõhjused
- Geograafiline isolatsioon: saartele, järvedesse või mäestike eraldatud populatsioonid ei ristu teistega ja võivad aja jooksul areneda uueks liigiks.
- Spetsiifiline elupaigaspetsialiseerumine: mõni liik on kohastunud väga kitsale ökoloogilisele nišile (nt vaid teatud kaljastal või soostikus), mistõttu ei leidu seda mujal.
- Klimaatilised ja ajaloolised refugia: kliimamuutused või geoloogilised sündmused võivad jätta liigid väikestesse sobivatesse piirkondadesse, kus nad säilivad kui paleoendemikud.
- Kiire lokaalne liigistumine: neoendemism — uus liik tekib kohaliku populatsiooni sees (näiteks polüploidia või hübridisatsiooni teel).
Tüübid ja näited
Paleoendemism: liigid, mis varem levisid laiemalt, kuid tänu muutustele on jäänud ellu üksnes kitsas piirkonnas. Need liigid võivad olla geneetiliselt vanad „ellu jäänud” ühikud. Näiteks mõned Baikali järve endeemilised liigid on pikaajaliselt seal eksisteerinud ja ei leidu mujal (Baikali järv viide eespool).
Neoendemism: äsja tekkinud liigid, mis on lokaalse eristumise tulemus. Saartel, nagu Hawaii saared või Galápagose saared, on palju neoendemeid, sest põgenemised, uued ökoloogilised võimalused ja vähene ristsugutamine soosivad kiiret liigistumist.
Ohud, mis endeemseid liike ähvardavad
- Elupaikade hävitamine: metsade raadamine, niitmine, maakasutuse muutused ja linnastumine vähendavad väikseid levialaid.
- Sissetoodud liigid: invasiivsed taimed, loomad või haigused võivad kohalikke endeemikuid konkureerimisel, röövloomadena või parasiiditena väljasuremisele viia — seda on illustreerinud Bermuda näide (Bermuda, kadakad ja parasiidiprobleemid).
- Väikesed populatsioonid ja geneetiline kitsaskoht: väike geenivaramu suurendab inbriidingu riski ja vähendab võimet kohaneda keskkonnamuutustega.
- Kliimamuutused: paljud endeemikud ei saa oma piiratud alalt liikuda ega kohaneda kiirete kliimamuutustega.
Kaitse ja juhtimine
Endeemsete liikide säilitamine vajab sihipärast tegutsemist:
- Elupaikade kaitse ja taastamine — looduskaitsealade loomine ja haldus, mis kaitseb liigi elupaiku.
- Invasiivsete liikide tõrje ja biojulgeolek — uute ohtude sissetoomise takistamine ning olemasolevate invasorite kontroll.
- Ek-situ ja in-situ programmid — kasvatus- ja paljundusprogrammid botaanikaaedades ja loomaaedades ning vajadusel tagasitootmine loodusesse.
- Teadusuuringud ja monitooring — liigi elustikutüüpide, leviku ja populatsioonide jälgimine aitab planeerida kaitset.
- Keskkonnaharidus ja kohalike kogukondade kaasamine — kohalike inimeste teadlikkus ja toetus on sageli määrava tähtsusega pikkajaliseks eduks.
Kuidas endeemikut eristada teistest mõistetest
Endeemiline liik on piiratud levikuga; see ei tähenda tingimata, et liik on ajalooliselt seal alati elanud — näiteks võivad neoendemid olla suhteliselt uued. See erineb mõistest põliselanik, mis tähendab lihtsalt, et liik elab looduses konkreetses kohas ilma inimese vahelesegamiseta; mõni liik võib olla põliselanik mitmes kohas, kuid mitte endeemiline. Samuti on sissetoodud liik vastandlik mõiste: neid ei peeta piirkonna looduslikeks elanikeks.
Lõppsõna
Endeemia on bioloogia ja looduskaitse keskne mõiste, mis peegeldab elurikkuse unikaalsust ja haavatavust. Piiratud levikuga liigid annavad väärtuslikku infot evolutsiooniprotsesside kohta, kuid vajavad ka erilist kaitset — nii globaalselt kui kohalikel tasanditel — et vältida nende jäämist ainult ajaloolisteks kirjeldusteks.
.jpg)
Oranžirindeline päevalind (Nectarinia violacea) elab ainult Fynbos'i taimestikus.
Kõrge endeemilisusega ökoregioonid
Maailma Looduse Fondi andmetel on kõige rohkem endeemilisi taimi järgmistes ökoregioonides:
- Fynbos Cape flower piirkonnas (Lõuna-Aafrika Vabariik)
- Hawaii troopilised kuivad metsad (Ameerika Ühendriigid)
- Hawaii troopilised vihmametsad (Ameerika Ühendriigid)
- Kwongani nõmmed (Austraalia)
- Madagaskari kuivad lehtmetsad (Madagaskar)
- Madagaskari madalmetsad (Madagaskar)
- Uus-Kaledoonia kuivad metsad (Uus-Kaledoonia)
- Uus-Kaledoonia vihmametsad (Uus-Kaledoonia)
- Sierra Madre de Oaxaca männi-tammemetsad (Mehhiko)
- Sierra Madre del Suri männi-tammemetsad (Guatemala)
- Luzoni mägised vihmametsad (Filipiinid)
- Luzoni vihmametsad (Filipiinid)
- Luzoni troopilised männimetsad (Filipiinid)
- Mindanao mägised vihmametsad (Filipiinid)
- Mindanao-Eastern Visayas vihmametsad (Filipiinid)
- Palawani vihmametsad (Filipiinid)
Ohud väga endeemilistele piirkondadele
Mõned peamised ohud nendele erilistele ökosüsteemidele on järgmised:
- Suuremahulised raietööd
- Põletusmeetodid (mis on mõnikord osa vahetuvast kasvatusest).
- Elupaikade või taimestiku hävitamine toob kaasa endeemiliste liikide ohustamise.
Küsimused ja vastused
K: Mis on endeemilisus?
V: Endemism on ökoloogiline termin, mis viitab taime- või loomaliigile, mida leidub ainult teatavas kohas, näiteks konkreetsel saarel, elupaigatüübil, riigis või muus määratletud vööndis.
K: Millised on kaks liiki endeemiat?
V: Endemismi kaks liiki on paleoendemism ja neoendemism. Paleoendemism tähendab, et liik elas varem suurel alal, kuid nüüd elab ainult väiksemal alal. Neoendemism tähendab, et hiljuti on ilmunud liik, mis on tihedalt seotud põhiliigiga või mis on tekkinud pärast hübriidistumist ja mida nüüd liigitatakse eraldi liigiks.
K: Mille poolest erineb endeemism kosmopoliitse levikuga?
V: Endeemilised organismid on need, mida leidub ainult teatavates piirkondades, samas kui kosmopoliitse leviku all mõeldakse organisme, mida võib leida kogu maailmas.
K: Kus tekivad tavaliselt endeemilised liigid?
V: Endemilised tüübid arenevad tavaliselt saartel, sest nad on teistest sarnastest piirkondadest isoleeritud. Siia kuuluvad ka sellised kauged saarerühmad nagu Hawaii saared, Galápagose saared ja Socotra.
K: Miks on endeemilised organismid tundlikumad kui teised?
V: Endeemilised organismid on teistest haavatavamad, sest nad elavad väikestel aladel ja võivad inimtegevuse, näiteks uute organismide keskkonda toomise tõttu kergesti ohustuda või välja surra.
K: Mis vahe on endeemilisel organismil ja kohalikul organismil?
V: Endemiline organism on organism, mis esineb ainult teatud piirkondades, samas kui kohalik organism võib eksisteerida ka mujal väljaspool oma kodumaist keskkonda.
K: Mida tähendab, et midagi on sissetoodud või eksootiline liik?
V: Sissetoodud või eksootiline liik on liik, mis on toodud piirkonda, kus seda varem looduslikult ei eksisteerinud.
Otsige