Baikali järv
Baikali järv on suur järv Siberis, Venemaal. See on maailma suurim mageveekogu. Järv asub Irkutski lähedal.
Baikali pikkus on umbes 636 kilomeetrit. Laius on 20-80 kilomeetrit. Kõige sügavamal punktis on ta 1700 meetri sügavusel. Selle sügavusega on see kõige sügavam järv Maal. Järv kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Selles on umbes 20% maailma külmumata pinnamaisest mageveest,
Järves on kalu, mis on olemas ainult siin ja mitte kusagil mujal. Siin elab üle 1700 taime- ja loomaliigi, millest kaks kolmandikku ei leidu kusagil mujal maailmas.
Geoloogia
Baikali järv täidab iidset lõheorgu, nagu Tanganjika järv Ida-Aafrikas.
Baikali lõhepiirkonnas tõmbub maakoor lahti. See on maailma sügavaim järv 1 642 m kõrgusel. Järve põhi on 1 186,5 m (3 893 jalga) allpool merepinda, kuid selle all on umbes 7 km (4,3 mi) sügavune settekihi. See tähendab, et lõhe on 8-11 km (5,0-6,8 mi) allpool maapinda: see on sügavaim kontinentaalne lõhe Maal.
Geoloogilises mõttes on lõhe noor ja aktiivne - see laieneb umbes kaks sentimeetrit aastas. Murranguvöönd on ka seismiliselt aktiivne; piirkonnas on kuumad allikad ja iga paari aasta tagant toimuvad märkimisväärsed maavärinad.
Baikali vanus on 25-30 miljonit aastat: see on üks vanimaid järvi. Ta on suurte kõrgete laiuskraadide järvede hulgas ainulaadne, sest selle setted ei ole mandrijää poolt ülestõusnud. Ameerika Ühendriikide ja Venemaa 1990. aastatel tehtud tuumasete uuringud andsid üksikasjaliku ülevaate kliima muutustest viimase 250 000 aasta jooksul. Peagi on oodata pikemaid ja sügavamaid settekorpuseid. Baikali järv on ainus piiratud mageveejärv, kus on tõendeid gaasihüdraatide kohta.
Järv on täielikult ümbritsetud mägedega. Põhjakaldal asuvad Baikali mäed ja taiga on kaitstud rahvuspargina. Järvel on 27 saart, millest suurim, Olhoni, on 72 km pikk ja maailma suuruselt kolmas järvega seotud saar. Järve toidab kuni 330 sissevoolavat jõge. See on tühjendatud ühe väljavoolu kaudu, mis on Angara jõgi.
Vaatamata suurele sügavusele on järve vesi kogu veesambas hästi segunenud ja hästi hapnikuga täidetud, võrreldes kihistumisega, mis esineb sellistes veekogudes nagu Tanganjika järv ja Must meri.
Jenissei jõe vesikond, mis hõlmab Baikali järve
Wildlife
Baikali järvel on üle 1000 taimeliigi ja 1550 loomaliigi ja -liigi. Üle 60% loomadest on endeemilised; see tähendab, et 52 kalaliigist 27 on endeemilised.
Omul (Coregonus autumnalis migratorius) on Baikali järve kohalik kala. Seda püütakse, suitsutatakse ja müüakse kõikidel turgudel ümber järve. Paljude Trans-Siberi raudteel reisijate jaoks on suitsutatud omuli ostmine üks pika reisi tipphetki.
Baikalil elab ka üks hülgeliik, Baikali hüljes ehk nerpa.
Karusid ja hirvi saab vaadata ja küttida Baikali rannikul.
Omul Fish Listyanka turul
Ökosüsteem
1986. aastal said Baikalski ja Barguzinski biosfääri kaitsealadeks. Need ökosüsteemid kuuluvad UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" (MAB).
Seotud leheküljed
- Venemaa maailmapärandi objektide nimekiri
- Marina Rikhvanova, ökoloog, kes töötab Baikali järve kaitsmise nimel.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Baikali järv?
V: Baikali järv asub Venemaal Siberis Irkutski lähedal.
K: Kui pikk on Baikali järv?
V: Baikali järv on umbes 636 km pikk.
K: Kui lai on järv?
V: Järv on 20 kuni 80 km lai.
K: Milline on järve sügavaim punkt?
V: Järve sügavaim punkt on 1700 m (5600 jalga).
K: Kas see on UNESCO maailmapärandi objekt?
V: Jah, Baikali järv on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
K: Kui palju on selles magevett? V: Ta sisaldab umbes 20% maailma külmumata pinnamaisest mageveest.
K: Milliseid liike võib selles järves kohata? V: Selles järves leidub üle 1700 taime- ja loomaliigi, millest kaks kolmandikku ei leidu kusagil mujal.
