Baikali järv — maailma sügavaim mageveekogu, UNESCO maailmapärand

Baikali järv — maailma sügavaim mageveekogu ja UNESCO maailmapärand. Avasta 1700 m sügavus, 20% maailma külmumata mageveest ning unikaalne elustik ja endeemilised liigid.

Baikali järv on suur järv Siberis, Venemaal. See on maailma sügavaim ja mahukaim mageveekogu ning asub Ida-Siberi madalikul Irkutski piirkonna lähedal (Irkutski). Baikal on ainulaadne nii geoloogiliselt kui bioloogiliselt ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Asukoht, mõõtmed ja vanus

Baikali pikkus on umbes 636 kilomeetrit ja keskmine laius jääb 20–80 kilomeetri vahele; pindala on ligikaudu 31 500 km². Järve maksimaalne sügavus on 1 642 meetrit, mis teeb temast selgelt maailma sügavaima järve. Baikal sisaldab umbes 23 600 km³ vett — ligikaudu 20% kogu maailma külmumata pinnamaisest mageveest. Geoloogiliselt on Baikal väga vana: järve tekkimine on seotud Baikali riftivöötme (rift zone) tegevusega ning selle vanuseks hinnatakse umbes 25–30 miljonit aastat, mis teeb temast ühe vanima pidevalt püsiva mageveekogu Maal.

Hüdroloogia

Baikali suurim jõgi on Selenga, mis toob järve suure osa sissetulevast veest. Ainuke väljapääs on jõgi Angara, mis voolab edasi Läänemeri? (korrektsioon: Angara suubub lõpuks Jenisseisse ning kannab vett Arktika ookeani suunas). Järv jääb Baikali riftivööndi sügavasse langusse, mis põhjustab suurte sügavuste ja järskude kaldaseinte tekkimist.

Elurikkus ja endeemia

Baikali vees ja ümbruses elab üle 1 700 taime- ja loomaliigi, millest ligikaudu kaks kolmandikku on endeemilised ehk leiduvad vaid Baikalis. Iseloomulikud liigid on näiteks:

• Baikali nerpa (Pusa sibirica) – ainus mageveeline hüljes maailmas;
• omul (Coregonus migratorius) – Baikali-tüüpi forelli-sarnane kalaliik, millel on kohalik majanduslik tähtsus;
• golomyanka (Baikali õliakalad) – läbipaistvad õliga täidetud kalad, kes elavad sügavustes;
• erinevad endeemilised käsnad, vähid, limused ja zooplanktoni liigid;
• rohkem kui 1 000 putuka liiki ja arvukalt taimeliike rannikualadel.

Baikali vee eripäraks on ka erakordselt suur läbipaistvus: suvel võib vee selgust mõõta Secchi-kettaga kuni kümned meetrid.

Inimtegevus, kultuur ja turism

Järve äärsetel aladel asuvad olulisemad linnad ja asulad, näiteks Irkutski (lähedal), Listvjanka, Severobaikalsk ja teised. Suureim saar järves on Olkhon, mis on nii looduslikult kui kultuuriliselt tähtis koht (šamanistlikud paigad, kivivormid). Baikal meelitab tuhandeid turiste aastas: suvel paadisõidud ja matkamine, talvel jääl kõndimine, uisumatkad ja jääkalendrite vaatamine.

Ohud ja kaitse

Kuigi Baikal on maailmapärand, seisab järv mitmete ohtude ees: tööstus- ja linnaheitmed, ebaseaduslik kalapüük, invasiivsed liigid, veetaseme muutused ning kliimamuutuste mõju jää- ja ökosüsteemile. 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses on tehtud samme kaitseks: looduskaitsealade loomine, järelvalve projektid ja rahvusvaheline teaduskoostöö. Säilitamiseks on oluline piirata saastet, reguleerida turismi ja toetada teadusuuringuid.

Tähtsus

Baikal on nii looduslik kui teaduslik varandus: tema unikaalne ökosüsteem aitab mõista evolutsiooniprotsesse, riftivöötmete geoloogiat ja kliimamuutuste mõjusid pikkade ajaperioodide jooksul. Samuti on järv regionaalne veereservuaar ja kultuuriline sümbol Siberi elanikele.

Baikali eripära — suurus, sügavus, vanus ja rikkalik endeemiline elurikkus — teevad temast ühe maailma väärtuslikuma looduspaiga ning põhjendavad tema kohta UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Geoloogia

Baikali järv täidab iidset lõheorgu, nagu Tanganjika järv Ida-Aafrikas.

Baikali lõhepiirkonnas tõmbub maakoor lahti. See on maailma sügavaim järv 1 642 m kõrgusel. Järve põhi on 1 186,5 m (3 893 jalga) allpool merepinda, kuid selle all on umbes 7 km (4,3 mi) sügavune settekihi. See tähendab, et lõhe on 8-11 km (5,0-6,8 mi) allpool maapinda: see on sügavaim kontinentaalne lõhe Maal.

Geoloogilises mõttes on lõhe noor ja aktiivne - see laieneb umbes kaks sentimeetrit aastas. Murranguvöönd on ka seismiliselt aktiivne; piirkonnas on kuumad allikad ja iga paari aasta tagant toimuvad märkimisväärsed maavärinad.

Baikali vanus on 25-30 miljonit aastat: see on üks vanimaid järvi. Ta on suurte kõrgete laiuskraadide järvede hulgas ainulaadne, sest selle setted ei ole mandrijää poolt ülestõusnud. Ameerika Ühendriikide ja Venemaa 1990. aastatel tehtud tuumasete uuringud andsid üksikasjaliku ülevaate kliima muutustest viimase 250 000 aasta jooksul. Peagi on oodata pikemaid ja sügavamaid settekorpuseid. Baikali järv on ainus piiratud mageveejärv, kus on tõendeid gaasihüdraatide kohta.

Järv on täielikult ümbritsetud mägedega. Põhjakaldal asuvad Baikali mäed ja taiga on kaitstud rahvuspargina. Järvel on 27 saart, millest suurim, Olhoni, on 72 km pikk ja maailma suuruselt kolmas järvega seotud saar. Järve toidab kuni 330 sissevoolavat jõge. See on tühjendatud ühe väljavoolu kaudu, mis on Angara jõgi.

Vaatamata suurele sügavusele on järve vesi kogu veesambas hästi segunenud ja hästi hapnikuga täidetud, võrreldes kihistumisega, mis esineb sellistes veekogudes nagu Tanganjika järv ja Must meri.

Jenissei jõe vesikond, mis hõlmab Baikali järve

Wildlife

Baikali järvel on üle 1000 taimeliigi ja 1550 loomaliigi ja -liigi. Üle 60% loomadest on endeemilised; see tähendab, et 52 kalaliigist 27 on endeemilised.

Omul (Coregonus autumnalis migratorius) on Baikali järve kohalik kala. Seda püütakse, suitsutatakse ja müüakse kõikidel turgudel ümber järve. Paljude Trans-Siberi raudteel reisijate jaoks on suitsutatud omuli ostmine üks pika reisi tipphetki.

Baikalil elab ka üks hülgeliik, Baikali hüljes ehk nerpa.

Karusid ja hirvi saab vaadata ja küttida Baikali rannikul.

Omul Fish Listyanka turul

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Baikali järv?

K: Kui pikk on Baikali järv?

K: Kui lai on järv?

K: Milline on järve sügavaim punkt?

K: Kas see on UNESCO maailmapärandi objekt?

Otsing