Jeemeni Vabariik ehk Jeemen on riik Lähis-Idas. See hõlmab ajaloolist Põhja-Jeemeni ja Lõuna-Jeemeni ala Araabia poolsaare lõunaosas. Jeemen piirneb põhjas ja idas Saudi Araabiaga ja Omaaniga. Lõunas on Guardafui kanal ja Adeni laht ning läänes Punane meri. Jeemeni koosseisu kuulub ka Sotsiotra saar (umbes 217 miili) Ida-Aafrika rannikust lõuna pool — Sotsiotra on tuntud oma ainulaadse looduse ja liigirikkuse poolest. Jeemenlaste kohta kasutatakse nimisõna jeemenlane. Jeemeni ametlik ja ka ajalooline pealinn on Sana'a, kuigi konfliktide tõttu on valitsuse ja administratiivsete asutuste paiknemine viimastel aastatel muutunud.
Ajalugu
Jeemenil on pikk ja mitmekesine ajalugu. Iidsetel aegadel kujunesid siin tugevad kuningriigid, sealhulgas sabaiidid (sabaidid) ja himyariidid, kes kontrollisid olulisi kaubateid ja vürstiriike. Jeemen oli tuntud ka vürtsikaubanduses ning antiikajal nimetasid Vana-Roomlased seda Arabia Felix ehk “Õnnelik Araabia”, kuna piirkonnal oli võrreldes kõrberegioonidega rohkemaid veerikkaid piirkondi ja viljakat maad.
700. aastatel võttis suur osa elanikest omaks uue usu, islam, ja jeemenlased osalesid islami levikus ning vallutustes. Keskajal pidid paljud Araabia poolsaare ja kaugemate alade valitsejad päritolu või sidemete poolest Jeemenist; näiteks olid jeemenlastest pärit mehed tähtsal kohal ka Al-Andaluse (moslemi Hispaania) ajaloo eri etappidel. 19. ja 20. sajandil jagasid suured impeeriumid piirkonda: Osmanite impeerium tugevdas oma kontrolli Põhja-Jeemeni üle, samal ajal kui Briti impeerium võttis kontrolli Lõuna-Jeemeni sadamalinnade ja protektoraatide üle. 1990. aastal ühinesid Põhja- ja Lõuna-Jeemen ühtseks riigiks, kuid poliitilised ja regionaalsed pinged jäid ning viisid lõpuks mitmete konfliktideni, millest viimane eskaleerus tugevalt alates 2014–2015. aastast. Konfliktide käigus on hukkunud ka tuntud isikuid, näiteks endine president Ali Abdullah Saleh, ning sõda ja sellega seotud häired on põhjustanud ulatuslikku inimkaotust ja kannatusi.
Geograafia ja kliima
Jeemen on maastikuliselt mitmekesine: äärtest leiab liivaseid rannikualasid ja madalaid tasandeid, sissepoole tõusevad mägised platood ja kõrged mäed, kus kliima võib olla märkimisväärselt jahedam ja niiskem kui rannikul. Põhja- ja idaosas on kõrbealad, mis on kuivad ja vähem viljakad. Jeemeni asukoht Bab el-Mandebi läheduses muudab selle meretranspordi ja rahvusvahelise kaubanduse seisukohalt strateegiliselt oluliseks.
Rahvastik, keel ja usk
Jeemenis elab praegu üle 20 miljoni inimese. Enamik räägib araabia keelt ning peamine usk on islam. Religioosselt on riigis esindatud mitmed islamivoolud, sealhulgas sunniitlikud ja šiiapõhised kogukonnad (nt zaidid), mis on mõjutanud ka poliitikat ja ühiskondlikke suhteid.
Poliitika ja konflikt
Alates 2014.–2015. aastast on Jeemenis kestnud keeruline ja laastav konflikt, milles osalevad nii riigisiseste jõud kui ka välised osapooled. Konflikti on saatnud suur pommitamine, maaväeoperatsioonid, tsiviilobjektide kahjustused ja infrastruktuuri hävitamine. Sellised pinged on põhjustanud massilisi sisepõgenikke, murdnud kohalikke teenuseid ning halvanud meditsiini- ja haridussüsteeme.
Humanitaarkriis
Jeemenis on praegu üks maailma tõsisemaid humanitaarkriise. Sõda ja majanduslik kokkuvarisemine on põhjustanud toidu- ja ravimipuudust, puudulikku juurdepääsu puhtale veele, tervishoiule ja elektrile. Miljonid inimesed sõltuvad humanitaarkoost, ning paljudel on suured raskused esmavajalike teenuste ja elatisvahendite leidmisel. Samuti on esinenud laialdasi haiguspuhanguid, nagu kolera, ning probleemid on süvenenud pandeemia- ja logistiliste piirangute taustal.
Majandus ja igapäevaelu
Jeemeni majandus on traditsiooniliselt sõltunud põllumajandusest, kalandusest ja mõningastest nafta- ning gaasituludest, kuid konfliktid on oluliselt vähendanud riigi tootmisvõimet ja eksporditulusid. Paljud pered toetuvad väiksele aiandusele, kariloomapidamisele ning ka kättesaadavatele töökohtadele naaberriikides. Üks igapäevaelu tähelepanuväärne nähtus on khat (khat või qat) närimine – see on kultuuriliselt levinud, kuid selle laialdaselt kasutamine mõjutab majanduslikke ja sotsiaalseid suhteid.
Loodus ja keskkond
Sotsiotra saar on tuntud oma unikaalse floraga ja faunaga ning on looduslikult väärtuslik ala. Kogu Jeemeni territooriumil esineb aga erosiooni, vee puudust ja maismaa degradeerumist, mis mõjutab põllumajandust ja elatustaset. Kliimamuutused ja rannikualade erosioon suurendavad riske, eriti rannaaladel elavatele kogukondadele.
Kultuur
Jeemeni kultuur on rikkalik ja mitmekesine, hõlmates muusikat, rahvatantsu, traditsioonilist käsitööd ning arhitektuuri (näiteks ajaloolised kivimajad Sana'as). Kohalikud traditsioonid, pidustused ja perekondlikud sidemed mängivad elu erinevates aspektides suurt rolli.
Väljavaated
Rahvusvahelised organisatsioonid ja paljud riigid töötavad humanitaarabi, vahenduste ja taastamise suunal, et leevendada inimkannatusi ning toetada pikaajalist rahu ja taastumist. Rahu saavutamine, infrastruktuuri taastamine, ning majandus- ja sotsiaaltoetuste juurutamine on võtmetähtsusega, et parandada elukvaliteeti ja tagada stabiilne tulevik Jeemenile.
