Al-Andalus moslemi Hispaania ajalugu ja kultuuripärand

Al-Andalus (araabia keeles: الأندلس) oli araabia keeles nimetus, mis anti Pürenee poolsaare nendele osadele, mida valitsesid moslemid ehk maurid eri aegadel ajavahemikul 711–1492. Al-Andaluse ajalugu algas 711. aastal, kui Berberi ja araabia väed üle Püreneedide tungisid Hispaaniasse ning Emirate ja hiljem kalifaadi tekkimises olid keskseks tegelaseks nii kohalikud juhtivad väepealikud kui ka ida poolt saabunud Umayyadide järeltulijad. Poliitilise domeeni või domeenidena oli see järjestikku Umayyaadide kalifaadi, Córdoba kalifaadi (929–1031) ja lõpuks Córdoba kalifaadi taifa (järeltulija) kuningriikide provints. 756. aastal asutas ümberpaiknenud Umayyaadide liige Abd al‑Rahman I Californiasemi‑emiraadi, mis hiljem Córdoba kalifaadiks kasvas. Suure osa oma ajaloost, eriti Córdoba kalifaadi ajal, oli Andalus kuulus õppimise poolest ning Córdoba linnast sai üks juhtivaid kultuuri- ja majanduskeskusi nii Vahemere piirkonnas kui ka islamimaailmas.

Ajajoon ja poliitiline korraldus

Pärast esimese vallutuse perioodi järgnesid erinevad valitsejad ja dünaastiad: Umayyaadide emiraadist kujunes välja Córdoba kalifaadiks tõusmisega üks tugevamaid keskusi, mille järgselt 11. sajandi lõpus ja 12. sajandi alguses algas poliitiline killustatus ning tekkisid mitmed taifa-riigid. Sellele järgnesid Püreneedelt Põhja-Aafrika kaudu saabunud võimud, nagu almoraviidid ja almohadid, kes suutsid ajutiselt ühendada murenenud territooriume. 13. sajandil tugevnes Kastiilia ja teiste kristlike kuningriikide surve ning rekonkista (järkjärguline kristlik tagasitulek) tõi kaasa järkjärgulise islami võimu kahanemise Pürenee poolsaarel. 1236. aastal jõudis rekonkista Ferdinand III Kastiilia vägede juhtimisel kuni viimase islami linnakuni, Granadani. Granada jäi seejärel 256 aastaks Kastiilia vasalliriigiks, kuni 2. jaanuarini 1492, mil Boabdil loovutas täieliku kontrolli Granada üle Ferdinandile ja Isabellale.

Ühiskond ja kultuur

Moslemi Hispaania oli multikultuurne ja suhteliselt salliv võrreldes paljude kaasaegsete Euroopa piirkondadega; juudid, kristlased ja moslemid elasid tihti kõrvuti, töötasid koos ja andsid panuse haridusse, meditsiini ning kaubandusse. Vahemere ranniku lähedal elas ka saqaliba elanikkond (Euroopa orjade järeltulijad). Kuigi need inimesed toodi algul sisse orjadena, said mõned neist kindraliteks (nagu ka mõned mamlukid teises kalifaadis) ja mõnest kindralist kujunesid ajutised linnade (taifas) valitsejad. Sotsiaalne süsteem määratles sageli mitte ainult usku, vaid ka maksustamise ja õiguse küsimusi — näiteks dhimmi staatus andis mitte‑moslemitele teatud kaitse, kuid ka piiranguid ja erimaksust.

Teadus, haridus ja kultuuriline mõju

Al‑Andalus oli Euroopale tähtsaks teadmiste allikaks. Koolid, medresed, suured raamatukogud ja tõlkelaborid tekkisid eri linnades, eriti Córdobas, kus kogunesid tekste filosoofiast, meditsiinist, astronoomiast ja matemaatikast. Tundmatud araabia keelde tõlgitud Kreeka teosed jõudsid hiljem ladina tõlgete kaudu Lääne‑Euroopasse ja aitasid süvendada renessansi ning skolastika arengut. Olulisi mõtlejaid tekkis ka ise: loodi õigusteaduse, meditsiini ja filosoofia tööde traditsioon, kust leidsid inspiratsiooni hiljem nii moslemi kui ka juudi ja kristliku taustaga autorid (nt Averroes – Ibn Rushd –, Maimonides ei ole seotud antud tekstiga lingiga siin, aga tema tööde mõju on tuntud).

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

See tsivilisatsioon oli arhitektuuris ja linnaplaneerimises üsna arenenud. Maurid panid rõhku nii funktsionaalsusele (veevarustus, aiad, tiigid) kui ka ornamentaalsetele lahendustele. Nad ehitasid palju ilusaid ehitisi kogu nende kontrolli all oleval maal. Paljud nende suured ehitised seisavad siiani Andaluusia linnades, näiteks Sevillas, Granadas ja Cordobas. Kuulsate näidetena on Mezquita (Córdoba), Alhambra (Granada) ja Sevilla Giralda — need kombineerivad islami ja hiljem kristlikke elemente ning on tänapäeval tähtsad kultuuripärandi objektid.

Majandus ja tehnoloogiad

Mauri majandus põhines mitmekesisel põllumajandusel, intensiivsel niisutussüsteemide kasutusel (vesirattad, akveduktid, kaevud) ja ulatuslikul kaubandusel. Nad kontrollisid osaliselt ka trans‑Saharan kaubateid ja seeläbi olulist kuldi liikumist Lääne‑Aafrikast, mille tõttu olid paljud piirkonnad jõukad. Tekitasid ja arendasid uusi kultuure ning aednikute tehnikaid: tsitruselised, suhkruroo, riis, oliivid, puuvill ja vürtsid levisid laiemalt. Samuti olid arenenud tekstiilitööstus, keraamika ja metallikunst. Kaubandusteed sidusid Pürenee poolsaare Vahemere, Põhja‑Aafrika ja ida suhetega.

Sõjad, sõltuvussuhted ja langus

Al‑Andalus ajalugu oli täis poliitilisi pöördeid: üksuste ühendamine ja lagunemine, sisevõitlused ning väljaspoolt tulevad sissetungid muutsid riigi struktuuri. 11. sajandi lõpp ja 12. sajand tõid kaasa taifa-riikide fragmentatsiooni, mis nõrgestas territoriaalset ühtsust ja tegi aluse kristlikele kuningriikidele laienemiseks. 13.–15. sajandil jätkus rekonkista ning 1492. aasta Granada langemine tähistas islami poliitilise juhtimise lõppu Hispaanias. Sellele järgnesid usulised ja kultuurilised muutused: 1492 väljakuulutatud poliitikad muutsid suhted juutide ja moslemitega (nt juutide pagendamine samal aastal) ning hiljem Moriscote ehk ristimise läbi jäänud moslemitaustaliste kogukondade represseerimine ja väljasaatmine 17. sajandil tekitasid püsivaid mõjusid Hispaania demograafiale ja kultuurile.

Pärand ja tähendus tänapäeval

Al‑Andalus on jätnud sügava jälje Hispaania keelde, köögile, arhitektuurile ja teaduslikule pärandile. Paljud tänapäevased Euroopa kultuurilised ja tehnoloogilised saavutused kannavad endas elemente, mis viivad juured tagasi moslemite Hispaania saavutustesse — nii põllumajanduslikud taimed kui ka hulk sõnavara, teaduslikud ideed ja arhitektuurilised vormid. Lisaks on Al‑Andaluse suhteline sallivuse ja kultuurilise koostöö periood väärtuslikuks õppetunniks mitmekultuurilisuse ja teadmiste vahetuse võimalikest eelistest.

• Olulised perioodid: 711 vallutus; Umayyaadide emiraat; Córdoba kalifaadi tipp 10. sajandil; taifa‑fragmentatsioon 11.–12. sajandil; Granada viimaks 1492.
• Pärand: arhitektuur (Mezquita, Alhambra), teadusliku traditsiooni edasikandumine Euroopasse, uued põllukultuurid ja linnaplaneerimise lahendused.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetati araabia keeles Pürenee poolsaare osa, mida valitsesid moslemid?

Küsimus: Kes olid mõned valitsejad moslemi Hispaanias?

K: Mis tegi moslemi Hispaania kuulsaks õppimise poolest?

K: Kuidas said maurid rikkaks?

K: Millised elanikud elasid Vahemere ranniku lähedal sel ajavahemikul?

K: Millal loovutas Boabdil täieliku kontrolli Granada üle Ferdinandile ja Isabellale?

Otsing