Amarna periood: Ehnaten, Ateni reform ja Amarna kunst Vana-Egiptuses

Avasta Amarna periood: Ehnaten, Ateni reform ja Amarna kunst — radikaalsed usulised ja kunstilised muutused Vana-Egiptuses, Akhetatenist kuni androgüünsete skulptuurideni.

Amarna periood oli Vana-Egiptuse ajastu kaheksateistkümnenda dünastia viimasel poolel. See periood eristus selgelt varasematest ja järgnevatest aegadest nii usulise kui ka kunstilise ja administratiivse poolest.

Vaarao ja tema kuninganna kuninglik elukoht viidi Akhetatenisse ("Ateni horisont"), mis asub tänapäeval Amarnas. Selle muutuse tähistas Amenhotep IV valitsemisaeg, kes muutis oma nime Akhenateniks (tavaliselt dateeritud ligikaudu 1353–1336 eKr.). Nimevahetus väljendas tahtmist rõhutada uue godoliku keskpunkti — päikeseketta Ateni — tähtsust. Akhenateni reformid nihutasid rõhuasetuse away traditsioonilistest paljudest jumalustest ja pühendus tugevalt Ateni kummardamisele.

Ateni religioon ja reformid

Akhenateni usuline reform oli radikaalne: riigi juhtimisel püüti tugevdada Ateni positsiooni ning vähendada egiptuse traditsiooniliste jumalate, eriti Amuni, ametlikku võimu. Seda ei saa aga selgelt nimetada puhtaks monoteismiks — pigem on aksepteeritud terminiks monolaatria või henoteism, kus üks jumal paigutatakse teistest selgelt kõrgemale, samas teisi jumalaid ei pruugitud tingimata täielikult eitada. Ritualide, templite ja preesterkonna positsioonide ümberkorraldamine mõjutas oluliselt riigi majandus- ja võimusuhteid: vanade templite tuluallikad ja preestrite mõju vähenesid, kuna tähelepanu koondati Akhetateni avatud atenitemplitele ja vaarao personaalsele kultusele.

Olulised allikad selle perioodi uskumuste kohta on säilinud — näiteks Suure Ateni hümni tekst (Great Hymn to the Aten), mis leiab paralleele hilisema monoteistliku müstilise kõnekujuga ja mis on kirjapanduna leitud Amarna piirkonna haudadest. Akhetatenist kilomeetrite kaugusele raiutud piiritekstid (boundary stelae) dokumenteerivad linna rajamise rituaale ja vaarao jumalalikke avaldusi.

Akhetaten — uus pealinn

Akhetaten (tänapäevane Amarna) oli kiirelt rajatud uus pealinn, mis oli tugevalt seotud Ateni kummardamisega. Linnaplaneering hõlmas perekondlikke paleesid, suure avatud templiväljaku (Ateni templid olid sageli avatud taeva all), ametnike elamuid ja surematuse monumente. Arheoloogilised leiud — sealhulgas aadlikutega seotud haudadest pärit lõuendid ja seinamaalide fragmendid — annavad rikkaliku pildi uue linna elu- ja kultuurikorrast.

Amarna kunst

Ehnateni valitsemisajal muutus kuninglik portree ja kunstiline stiil. Ehnateni skulptuurid erinevad varasemate vaaraode skulptuuridest selgelt: Akhenaten on kujutatud androgüünselt, stiliseeritult ja ekspressiivselt — meenutades hulga konventsioonide murdmist. Iseloomulikud tunnused on eriline peakuju ja näojooned, pikk kael, langev kõht, saledam torso, ümarad reied ja täis huulad. Samuti levinud olid kodused ja intiimsed stseenid kuningliku perekonnaga (nt vaarao, kuninganna Nefertiti ja nende lapsed mängimas või rinnaga toitmas), mis on varasemas kunstis harva nähtud.

Amarna kunstile on iseloomulik ka suurem realism ja liikumisvabadus: kehaasendid ja näoilmed muutuvad mitmekesisemaks, proportsioonid keerduvad ja mõnikord võimendatakse teatud kehaosi väljenduslikel põhjustel. Mõned teadlased tõlgendavad seda kui uute kunstnike ja ideede sissetoomist Amarnasse; teine hoiak rõhutab, et stiilinähtus oli teadlik kultuuriline otsus, mis pidi toetama uut religioosset kuju ja vaarao uuenenud jumaliku kuvandit.

Pärast Akhenateni surma — tagasitõmme ja mälu kustutamine

Sündmused pärast Ehnateni surma on osaliselt ebaselged. Tema kaasvalitseja ja võimalik järeltulija Smenkhkare on ajalooliselt mõistatuslik isik: tema sugu, tausta ja valitsemisaja pikkus on teadlaste seas vastuolulised. Lõpuks tõusis troonile noor Tutankhamun (esialgu tuntud kui Tutankhaten), kes oli sündinud Amarna uues usus, kuid tema valitsemise ajal toimus kiire tagasitõmme traditsioonilise religiooni poole. Temaga ja järgnevate juhtidega (nt Ay ja Horemheb) taastati Amuni ja teiste jumalate templid ning paljud Akhenateni mälestused hävitatud või ümbernimetatud — seda nähtust nimetatakse sageli „damnatio memoriae” ehk mälestuse kustutamiseks.

Arheoloogia ja allikad

Amarna ning selle lähedane ala on tänu kaevamistele andnud rikkalikult materjali Amarna perioodi mõistmiseks: paleed, aadlike haudadest säilinud maalid, keraamika, kirjalikud dokumendid (sh nii-öelda Amarna kirjad — diplomaatilised kirjavahetused Lähis-Ida valitsejatega) ning religioossed tekstid. Need leiud võimaldavad rekonstrueerida nii valitsemise ajalugu, diplomaatilisi suhteid kui ka igapäevast elu Amarnas.

Järeltulev tähendus

Amarna periood jäi Egiptuse ajaloos erandlikuks eksperimendiks: see näitas, kui kiiresti võib üks valitseja püüdlus muuta riiklikku ideoloogiat ja kunsti, ent samuti ka seda, kuidas episoodilised eksperimendid võidakse hiljem süsteemselt tagasi lükata ja unustada. Tänapäeval on Amarna ajastu hinnatud nii selle erakordse kunstilise väljenduse, unikaalsete tekstide kui ka selle kaudu pakutava vaate tõttu poliitikale, religioonile ja igapäevaelule ühes Vana-Egiptuse kõige ümberkujundatumas perioodis.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli Amarna periood?

K: Kus oli Amarna perioodil vaarao ja tema kuninganna kuninglik residents?

K: Kes oli Amarna perioodil vaarao?

Küsimus: Millise muudatuse tegi Ekeenaten oma valitsemisajal Egiptuse religioonis?

Küsimus: Kas Ekeenateni valitsemisajal oli religioon monoteistlik?

K: Kuidas muutus kuninglik portree Ehnateni valitsemisajal?

Küsimus: Mis on ebaselge sündmuste kohta pärast Ehnateni surma ja tema kaasvalitseja ja vahetu järeltulija Smenkhkare surma?

Otsing