Tutanhamon (tuntud ka rahvusvaheliselt kui Tutankhamun) oli Vana-Egiptuse vaarao, kes valitses noorelt Uue Kuningriigi perioodil. Ta tõusis troonile umbes üheksa-aastaselt (ligikaudu 1330ndad–1320ndad eKr) ja suri väga noorelt, umbes 18–19-aastasena (u. 1323 eKr). Tutanhamon oli 18. dünastia vaarao Uue Kuningriigi ajal ning tema valitsusaeg jäi ajaloo üheks kõige tuntumaks peamiselt tänu haua avastamisele ja rikkalikele leiu­teltidele.

Päritolu ja perekond

Tutanhamon oli arvatavasti Ekeenatoni poeg või vähemalt kuulus samasse sugupuusse; tema ema võib olla olnud üks Ekeenatoni kaaslastest või sugulastest, mõned allikad nimetavad nime Kiya. Tutanhamon abiellus oma poolõe Ankhesenamuniga, kes oli kuninganna Nefertiti tütar ning samas ka Tutanhamoni kasuema. Noor vanus ja keerukas perekondlik taust mõjutasid tugevalt tema valitsemisaega ning poliitilisi otsuseid.

Valitsemine ja usu­poliitika

Oma kolmandal valitsemisaastal asus Tutanhamon tagasi pöörama oma eakaaslase (või eelkäija) Ekeenatoni ühe jumala, Ateni, ülemvõimule suunatud poliitikast. Ta lõpetas Ateni ainujumalak­suse propageerimise ja taastatas traditsioonilise jumala Amuni kõrge positsiooni. Selle protsessi osana muudeti ka tema nimi Tutanhamoniks, ehk „Amuni elav kujutis“, mis rõhutas Amuni templite ja preestrite taaselu­tõusu. Samuti viidi pealinn tagasi Thebasse ning Akhetaten (Ekeenatoni rajatud pealinn) jäeti maha.

Haua leidmine ja selle tähendus

1922. aastal leidis arheoloog Howard Carter põnevuse ja tähelepanu keskmesse sattunud hauakambri, mis osutus Tutanhamoni hauaks (tomb KV62 Kuningate orgus). Haua avastamine oli erakordne selle suhtelise puutumatuse ja rikkalike hauale pandud esemete tõttu: sealt leiti kuulus kuldne mask, sarkofaagid, ehted, mööbel, relvad ja igapäevased esemed, mis valgustasid oluliselt Uue Kuningriigi matuse­kombeid ja kuningavõimu igapäevaelu.

Haua avastamisega algas lai avalik huvi nii Egiptuse antiika vastu kui ka arheoloogiliste väljakaevamiste turundamise vastu; haua leidudest sai oluline osa Egiptuse muuseumide kollektsioonidest. Paljud esemed eksponeeriti algselt Kaira Egiptuse Muuseumis ja neid on hakitud teisaldama uude Suurde Egiptuse Muuseumi (Grand Egyptian Museum) Giza lähedal.

Surnud noorelt — surma põhjused ja teadusuuringud

Tutanhamoni noor surm on olnud teadlaste ja avalikkuse huviorbiidis. Mitmed kaasaegsed uurimused (sealhulgas meditsiinilised uuringud ja DNA-analüüsid) on pakkunud erinevaid hüpoteese: traumast tingitud jalgavigastus, sellele järgnenud infektsioon, malaria ning ka kaasasündinud luuhaigused või geneetilised probleemid. 2010. aasta uuring viitas sellele, et jalgamurd koos võimalikust nakkusest ja malariaesinemisest oleks võinud mängida rolli tema surmas, kuid lõplikku põhjust ei ole veel absoluut­selt kinnitatud ja teemast käib jätkuv teaduslik debat.

„Needuse“ müüt ja tegelikkus

Koos haua avastusega levima hakanud legend „Tutanhamoni needusest“ sai tuntuks tänu mõnele surmale inimestest, kes haua leidmise ümber töötasid või sellele ligipääsu said — kuulsaim neist oli haua avamist rahastanud Lord Carnarvon, kes suri 1923. aastal. Kuigi legend on meediameelelahutuslik ja sensatsiooniline, pole teaduslikke tõendeid, et haual oleks mingit üleloomulikku „needust“. Enamus hauale liginenud arheolooge ja tehnikuid suri või elas edasi loomulikul viisil; haigused, infektsioonid ja tolm ning ebapiisav tolmukaitse tol ajal aitasid mõningaid uuringus osalenuid haigestuda.

Haua sisu ja pärand

Tutanhamoni hauast leitud esemed andsid hindamatu teabe Egiptuse kuninglike matuste, usutraditsioonide, kuningliku sümboolika ning igapäevase elu kohta Vana-Egiptuses. Kuulus on tema kuldne surnukehakate (mask), eemaldatavad sarkofaagid ja rikkalikud hauakaupade komplektid. Hauakambri suhteline puutumatus võrreldes paljude eelistatud hauakompleksidega võimaldas arheoloogidel taastada detailselt matuserituaale ja käsitööliste kõrgetasemelist meisterlikkust.

Järeltulijad ja pärandajamine

Pärast Tutanhamoni surma võttis trooni tema nõunik ja väidetav sugulane Ay, hiljem tuli võimule Horemheb, kes püüdis stabiliseerida ning reformida riiki pärast Ekeenatoni kataklüsme. Tutanhamon ise ei jätnud maha pikka või märkimisväärset valitsemisperioodi ega suuri poliitilisi saavutusi, kuid tema haua avastuse tõttu on temast saanud Vana-Egiptuse üheks tuntumaks ja populaarsemaks sümboliks ning oluliseimaks allikaks Egiptuse ajaloo uurimisel.

Kokkuvõte: Tutanhamon oli noor vaarao, kelle poliitika tähistas tagasipööret traditsiooniliste jumalate poole; tema haua 1922. aasta avastus oli arheoloogiline sensatsioon, mis rikastas meie teadmisi Vana-Egiptuse kuninglikest matusekommetest. Kuigi legendid needusest on levinud, põhinevad need juhuslikel sattumustel ja meediahuvil, mitte teaduslikel tõenditel.