Upton Sinclair — Ameerika kirjanik, "Džungel" ja sotsialist

Upton Sinclair — Ameerika kirjanik ja sotsialist. Tutvu "Džungli" paljastuste, tema ühiskondliku kriitika ja poliitilise tegevuse mõjuga.

Autor: Leandro Alegsa

Upton Beall Sinclair (20. september 1878 – 25. november 1968) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, kes kirjutas väga palju teoseid nii ilukirjandust kui ajakirjanduslikke uurimusi. Tema kuulsaim romaan on raamat "Džungel" (The Jungle, 1906), mis paljastas Ameerika lihatööstuse tervise- ja töötingimusi ning tõi avalikkuse ette nii töötingimuste kui ka toiduohutuse probleemid.

Kirjanduslik töö ja teemad

Sinclair oli erakordselt viljakas autor — tema nimele on kirjutatud sadu raamatuid, artikleid ja näidendeid. Paljud tema teosed keskendusid sotsiaalsele ebaõiglusele, töölisklassi olukorrale ja korporatiivse kasumi ning tööliste huvide vastuolule. Tema stiil oli sageli otsene ja reformaatorlik: ta kasutas kirjandust kui vahendit ühiskondlike probleemide paljastamiseks ja muutuste nõudmiseks (nn „muckraking”).

Tuntumad teosed ja mõju

"Džungel" ei olnud pelgalt romantiseeritud rännak Ameerika unistuse poole, vaid terav päevakajastaja, mis kirjeldas sisserännanute rasket elu ja laialdasi kuritarvitusi lihatööstuses. Raamat tekitas tugeva avaliku vastukaja: kuigi Sinclairi eesmärgiks oli kõige rohkem rõhutada tööliste kannatusi, pööras avalikkus tähelepanu ka toiduohutusele. See avalik tähelepanu aitas kaasa poliitilistele sammudele, milleks olid uued regulatsioonid ja kontrollimeetmed toidu- ja liha töötlemisel.

Lisaks Džunglile on tuntud ka tema teised tööd: Flivver King (täispikk pealkiri "The Flivver King: A Story of Ford-America") käsitleb Ford Motor Company'd ja tööliste olukorda ajal, mil Fordi tehaste töötajad püüdsid luua ametiühingut. Ta kirjutas mahuka sarja, mille peategelaseks oli Lanny Budd — see seeria koosneb üheteistkümnest (11) raamatust ja jälgib peategelase elu läbi 20. sajandi tähtsate sündmuste. Üks Lanny Budd'i raamatutest — Dragon's Teeth — tõi Sinclairile 1943. aastal Pulitzeri preemia.

Teised huvitavad teosed on näiteks Oil!, mis inspireeris filmi „There Will Be Blood”, ning Mental Radio, kus Sinclair kirjeldab telepaatia-alaseid katseid koos oma naisega. Viimane teos on vastuoluline ja näitab tema huvi ka psühholoogiliste ja paranormaalsete teemade vastu.

Poliitiline tegevus

Sinclairil olid sotsialistlikud vaated ja ta osales aktiivselt poliitilises elus. Kuigi ta oli pikka aega seotud sotsialistliku liikumisega, liitus ta hiljem ka Demokraatliku Parteiga. 1934. aastal kandideeris ta California osariigi kuberneriks kampaaniaga, mille lühike moto oli „End Poverty in California” (EPIC). Tema programm sisaldas ideed algatada uusi avalikke ettevõtmisi, mida juhiks osariigi valitsus, et anda tööd neile, kes olid suure majanduslanguse tõttu töötud. Kampaania tõi talle laialdase toetuse, kuid ta kaotas valimised.

Isiklik elu ja hilisemad aastad

Sinclair oli mitme abielu ja isana aktiivne ühiskondlikus elus. Ta jätkas kirjutamist kogu elu ning avaldas romaanide, poliitiliste esseede ja memuaaride rohket hulka. Tema looming mõjutas nii Ameerika ühiskondlikku debatti kui ka poliitilisi reforme.

Hiljem jäi ta pensionile Buckeye'i linnas Arizonas. Upton Sinclair suri 25. novembril 1968. Tema töö mõjutas oluliselt 20. sajandi alguse sotsiaalset ja poliitilist diskursust ning teda mäletatakse kui kirjanikku, kes kasutas sõna kui vahendit ühiskondlikuks muutuseks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Upton Beall Sinclair?


V: Upton Beall Sinclair oli Ameerika Ühendriikide kirjanik. Ta on kõige kuulsam oma raamatu "Džungel" poolest, mis käsitles sotsiaalset ebaõiglust Ameerika lihatööstuses.

K: Millest kirjutas ta raamatus "The Flivver King"?


V: The Flivver King oli raamat, mille Upton Beall Sinclair kirjutas Ford Motor Company'st ajal, mil töölised püüdsid luua ametiühingut.

K: Mitu raamatut kirjutas ta Lanny Budd'i sarjas?


V: Upton Beall Sinclair kirjutas Lanny Budd'i sarjas üksteist (11) raamatut. Need raamatud käsitlesid sel ajal maailmas toimuvaid päevakajalisi sündmusi.

K: Millise poliitilise erakonnaga ta liitus ja miks?


V: Upton Beall Sinclair astus Demokraatlikku parteisse ja kandideeris 1934. aastal California kuberneriks, sest ta tahtis aidata inimesi, keda oli tabanud Suure majanduslanguse tõttu töötus, käivitades uusi ettevõtteid, mida juhtis riigi valitsus.

K: Kuhu ta pensionile läks?


V: Upton Beall Sinclair jäi pensionile Buckeye'is, Arizonas.

K: Kas ta võitis California kuberneri valimise?



V: Ei, Upton Beall Sinclair kaotas oma valimised California kuberneriks 1934. aastal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3