„Džungel“ — Upton Sinclairi 1906. aasta romaan Ameerika lihatööstusest

Džungel — Upton Sinclairi 1906. aasta romaan, mis paljastab Ameerika lihatööstuse korruptsiooni ja töölisklassi kannatused; mõjutas poliitikat ja muckrakingut.

Džungel on romaan, mille autor on Upton Sinclair. Teos avaldati seriaalina 1905. aastal ja esmatrükk raamatuna ilmus 28. veebruaril 1906. aastal Doubleday, Page & Company kirjastuses; sellest sai kiiresti bestseller ja raamat on sellest ajast mitu korda trükis olnud. Sinclair kirjutas romaani, olles inspireeritud Chicago Union StockYards' piirkonnast ning eesmärgiga paljastada töölisklassi kannatusi ja Ameerika lihapakenditööstuse korruptsiooni 20. sajandi alguses. Teoses käsitletakse vaesust, halbu elu- ja töötingimusi ning töölisklassi kurbust, tuues avalikkuse ette sajandivahetuse Ameerika töötingimuste rasked ja sageli silmakirjalikud küljed. Romaan on ka oluline näide "muckraking" traditsioonist, mida harrastasid uurivajakirjanikud nagu ajakirjanikud ja eriti Jacob Riis.

Sisu lühidalt

Loo keskmes on Leedu immigrant Jurgis Rudkus ja tema perekond, kes saabuvad Ameerikasse lootuses leida parem elu. Varsti selgub, et töö- ja elutingimused Chicagos on rasked: pikad tööpäevad, ohtlikud töökohad, töötasu, mis ei kata isegi esmavajadusi, ning petised tehnikad tööandjate ja värbajate poolt. Peret tabavad ka surnud ja tõsised haigused, ning Jurgise elu pöördub järjest raskemaks — töökaotus, vabadusekaotus, tagajärjed alkoholismile ja poliitiline ärakasutatus. Lõpuks satub Jurgis sotsialistliku liikumise mõjupiirkonda ja romaani lõpuosas on selge autori kutse ühiskondliku muutuse järele.

Autor ja uurimistöö

Upton Sinclair tuli Chicagosse uurima tööliste elu-olu ning kirjutamisprotsessi kohta on tuntud anekdoot: kui ta jõudis Chicago Transit House'i hotelli fuajeesse, ütles ta väidetavalt: "Tere! Ma olen Upton Sinclair ja ma olen siin, et kirjutada töölisliikumise "Onu Tomi kämpingut"!". Ta üüris eluruumid ja hakkas tänavatel ringi käima, rääkima inimestega ja vaatlema. Ühel pühapäeva pärastlõunal tungis ta end Leedu immigrantide gruppi, kes kogunesid pulmapeole: "Vaata, seal oli minu loo algusstseen, jumalate kingitus". Ta võeti sinna vastu ja viibis nendega kuni kella kaheni hommikul. Selline otsene kokkupuude tõi romaani realistliku detailsuse ja elulise tunnetuse.

Teemad ja stiil

Džungel käsitleb mitut selget teemat: töötingimuste ärakasutamine, korruptsioon, immigratsioon, kapitalismi kriitika ja sotsialistlik alternatiiv. Sinclair kasutab naturalistlikku kirjeldusstiili, detailset realismi ja tegevuse käigus näidatud argipäevast mustrit, et lugejale tugevat empaatiat ja õiglustunnet tekitada. Romaan ei piirdu üksnes majanduslike kurbuste näitamisega — see sisaldab ka poliitilist sõnumit ja autori aktiivset üleskutset ühiskondliku muutuse poole.

Avalik mõju ja vastuvõtt

Romaan tekitas avalikkuses suurt kõmu. Ehkki paljud lugejad olid šokeeritud paljastustest liha töötlemise ebaeetiliste ja ebatervislike praktikate kohta, oli oluline ka romaani poliitiline külg — Sinclair oli sotsialist ja soovis tõsta teadlikkust töölisklassi olukorrast. Tema hilisem kuulus ütlus ilmselt viitab sellele kogemusele: "I aimed at the public's heart, and by accident I hit it in the stomach." (Eesti keeles sageli parafraseeritult: "Tahtsin tabada inimeste südant, aga ekslikult tabasin nende kõhtu.")

Romaani avalikust mõju tõttu kiirendati ka regulatiivsete meetmete arutelu Ameerika toidu- ja lihatööstuse suhtes; 1906. aastal vastu võetud Pure Food and Drug Act ja Meat Inspection Act said osaliselt tagumiks sellele avalikule survele, kuigi seadusandlik protsess oli mitmetahuline ja mõjutasid ka muud avalikkuse ja valitsuse jõud.

Kriitika ja järeltulev pärand

Kuigi raamatu dokumentaalne väärtus ja emotsionaalne mõju olid suured, on hilisemad ajaloolased ja uurijad arutanud, kus ulatub Sinclairi liialdus ja milles oli tema kirjanduslik eesmärk. Mõned kritiseerijad märkisid, et romaan mõnes aspektis liialdas tingimuste õuduse kirjeldamisel, teised aga rõhutasid, et paljud paljastused olid igati tõsised ja aitasid reformide realiseerumisel. Romaanist on tehtud erinevaid lavastusi, raadiosaateid ja filmiversioone ning see kuulub tänapäevalki Ameerika progressiivse perioodi tähtteostesse.

Edaspidine roll autori elus

Upton Sinclair jätkas poliitilist ja ühiskondlikku aktiivsust kogu elu, olles sotsialistlike ideede pooldaja ja hiljem ka poliitikas aktiivne tegelane (näiteks osaledes hiljem poliitilistel kampaaniadel). Džungel jäi tema tuntuimate tööde hulka ja on jätkuvalt tsiteeritud näitena, kuidas ilukirjandus võib mõjutada avalikku poliitikat ja meedia tähelepanu kaudu seadusandlust.

Väljaanded ja tõlgendused

Romaan on tõlgitud paljudesse keeltesse ja seda trükiti korduvalt alates 1906. aastast. Eesti keeles on ilmunud mitmeid tõlkeid ja raamatu sisu kasutatakse sageli ajaloo- ja kirjandusõpetuses, et illustreerida immigratsiooni ja tööstusrevolutsiooni mõju inimeste elule ning 20. sajandi alguse ühiskondlikke pingeid.

Oluline kokkuvõte: Džungel on nii sotsiaalne dokument kui ka poliitiline manifest, mis paljastab Ameerika lihatööstuse ja töölisklassi raskusi 20. sajandi alguses. See tekitas suurt avalikku diskussiooni, aitas kaasa tööstuse reguleerimise suunas liikumisele ning jääb tähenduslikuks teoseks, mida analüüsitakse nii kirjanduslikult kui ka ajalooliselt.

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjutas "Džungli"?

K: Mis inspireeris raamatut?

K: Mida Sinclair lootis oma romaaniga näidata?

K: Milliseid tingimusi kujutati raamatus "Džungel"?

K: Kuidas Upton Sinclair oma romaani jaoks ideid sai?

K: Millal ilmus "Džungel" esimest korda raamatuna?

Otsing