California

Geograafia

California geograafia on piirkonniti erinev. Edela-Californias on väikesed mäeahelikud ning San Diego ja Los Angelese linnad. Kagu-Californias on Mojave'i kõrb ja Surmaorg, mis on Ameerika Ühendriikide madalaim koht. Osariigi idaosas on Ameerika Ühendriikide kõrgeim punkt väljaspool Alaskat, Mount Whitney, Sierra Nevada mäestikus.

Sacramento, Bakersfield ja Fresno asuvad Kesk-Olevikus. Idas on Sierra Nevada ja läänes Vaikse ookeani rannikuala. See on California kõige tootlikum põllumajanduspiirkond ja üks kõige tootlikumaid piirkondi maailmas. Seal toodetakse üle poole Ameerika Ühendriikides kasvatatavatest puuviljadest, köögiviljadest ja pähklitest. Rohkem kui seitse miljonit aakrit (28 000 km² ) orus on niisutatud ulatusliku veehoidlate ja kanalite süsteemi abil.

Riigi lääne-keskosas on mõned väikesed mäed ja San Francisco, San Jose ja Oaklandi linnad. Põhja-Californias on Cascade'i mäestik, Klamathi mäed ja Modoci platoo. Kaugemal Põhja-Californias ei ole palju inimesi, kuid San Francisco piirkonda ja Sacramento piirkonda peetakse sageli Põhja-California osaks.

Kliima

Kultuur

Riik on juhtival kohal kolmes valdkonnas: põllumajandus, filmitootmine ja kõrgtehnoloogia, peamiselt tarkvara ja veebilehed. Varem oli seal suur tööstusharu lennundus, kuid see on viimase 20 aasta jooksul vähenenud.

Californias on palju maavärinaid. Need toimuvad siis, kui kaks maakoore nihkuvad maa all. Kalifornia elanikud peavad olema maavärinateks valmis ja hoiustavad sageli lisatoitu, vett, taskulampe ja esmaabivahendeid sellise hädaolukorra puhuks.

Californias elab rohkem inimesi kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis. Kui California oleks eraldi riik, oleks tal maailma suuruselt kuues majandus. California on tõenäoliselt kõige suurema rahvusrühmaga osariik. Samuti on seal palju erinevaid geograafilisi iseärasusi - mäed, kõrbed ja rannikud. Seda kutsutakse sageli Kuldseks osariigiks. Riigi lill on kuldne moon. Postiamet kasutab California lühendina "CA" ja Associated Press kasutab "Calif." või "Cali".

Lääneranniku hiphop on populaarne. Lääneranniku räpparite hulka kuuluvad Dr. Dre, Snoop Dogg, Tupac, Kendrick Lamar, Tyga ja Sacramentost pärit Mozzy, kui nimetada vaid mõned.

In-N-Out Burger on populaarne toit Californias.

Hollywood, Los Angelese osa

Poliitika

2019. aastal sai Gavin Newsomist California kuberner. Enne teda oli kuberneriks Jerry Brown.

4. novembril 1992 sai Dianne Feinsteinist üks California Ühendriikide senaatoritest. 3. jaanuaril 2017 sai teiseks Kamala Harris.

California oli 1960ndatel ja 1980ndatel konservatiivsem, kui selle endine kuberner Ronald Reagan kandideeris vabariiklasena presidendiks. Tänapäeval on California liberaalsem ja vähem konservatiivne.

Ajalugu

California rannikuala esimesed uurijad ja asukad olid indiaanlased. Minevikus ei olnud see ala, mida kutsuti "California", ainult tänane California. See ala hõlmas sellest lõuna pool asuvaid Mehhiko maid, samuti Nevadat, Utah'd ning osa Arizonast ja Wyomingist. Hispaanlased nimetasid seda osa sellest maast, mis hiljem sai Ameerika Ühendriikide osaks, Alta California (Ülem-California), kui see eraldati sellest, millest sai Baja California (Alam-California). Neil varastel aegadel ei olnud Cortezi mere ja Vaikse ookeani ranniku piirid hästi teada, mistõttu vanad kaardid näitasid Kaliforniat ekslikult saarena. Nimi pärineb Garci Rodríguez de Montalvo 16. sajandil ilmunud raamatust Las sergas de Espladián (Spladiani seiklused), kus on olemas saareparadiis nimega California.

Esimene eurooplane, kes külastas osa rannikust, oli Juan Rodriguez Cabrillo, kes tuli 1542. aastal Portugalist. Esimene eurooplane, kes nägi kogu rannikut, oli 1579. aastal Sir Francis Drake, kes otsustas, et see kuulub brittidele. Kuid alates 1700. aastate lõpust said Hispaania katoliku kiriku usuliidrid ("misjonärid") Hispaania kuningalt ja kuningannalt suuri kingitusi Baja California põhjaosas. Need religioossed inimesed rajasid väikesed linnad ja külad, kuulsad California misjonid. Kui Mehhiko ei olnud enam Hispaania kontrolli all, võttis Mehhiko valitsus need külad üle ja need jäid peagi tühjaks.

1846. aastal, kui algas Mehhiko-Ameerika sõda, lootsid mõned ameeriklased Californias luua California Vabariigi. Need mehed heiskasid "Karu lipu", millel oli kuldne karu koos tähega. See vabariik lõppes aga ootamatult, kui Ameerika Ühendriikide mereväe kommodoor John D. Sloat purjetas San Francisco lahte. Ta ütles, et California on nüüd Ameerika Ühendriikide osa. Pärast sõja lõppu Mehhikoga jagati California kahe riigi vahel. Mehhiko osast said Mehhiko osariigid Baja California Norte (põhjaosa) ja Baja California Sur (lõunaosa). ("Baja" tähendab hispaania keeles "madalam".) Ameerika Ühendriikidele antud osa läänepoolsest osast sai tänane California osariik.

1848. aastal oli tänapäeva California territooriumil Ameerika poolel umbes 4000 hispaania keelt kõnelevat inimest. (Tänapäeval on osariigis kokku ligi 40 000 000 inimest.) 1849. aastal leiti äkki kuld ja inimeste arv kasvas väga kiiresti, sest kullajaht võttis võimust. 1850. aastal sai Californiast liidu (Ameerika Ühendriikide) osariik.

Ameerika kodusõja ajal (1861-1865) arvasid paljud inimesed Californias, eriti California lõunaosas, et lõunapoolsetel oli õigus. Mõned inimesed Lõuna-Californias soovisid isegi, et Lõuna-California lahkuks ülejäänud osariigist ja ühineks Ameerika Konföderatsiooniga. Seda siiski ei juhtunud. California liitus sõjaga ja aitas Põhja (Liitu) ning saatis palju vägesid ida poole, et võidelda konföderatsiooni vastu.

Alguses oli reisimine Ameerika Ühendriikide kaugema lääne- ja idaranniku vahel ohtlik ja võttis palju aega. Maad mööda oli väga raske, sest puudusid teed ja rongid ning paljud indiaanlased ründasid vankritega läände suunduvaid ameeriklasi. Ainus võimalus oli sõita laevaga ümber Lõuna-Ameerika lõunaosas asuva Cape Horni. See võttis kuid, sest reis oli tuhandete miilide pikkune ja ka Panama kanal oli veel ehitamata. Kuid 1869. aastal sai ühendus kiiresti paremaks, sest esimene raudtee üle mandri valmis. Vahepeal said üha rohkem inimesi Californias teada, et sealne maa oli väga hea puuviljade ja muude põllukultuuride kasvatamiseks. Paljudes California osades hakati kasvatama apelsine. See oli alguseks tohutule põllumajandusele, mis on tänapäeval Kalifornias.

San Francisco, California

Tänapäev

1900. aastal oli Californias vaid miljon inimest ja Los Angeleses 105 000. Täna elab Californias rohkem inimesi kui üheski teises USA osariigis. Alates 1965. aastast muutus inimeste mitmekesisus palju suuremaks, sest Ameerika Ühendriikidesse saabus palju erinevaid inimesi üle kogu maailma, kes otsustasid sageli elada Californias. Californiat peetakse väga liberaalseks osariigiks, kuid seal on siiski palju inimesi, kes on vabariiklased ja peavad Ronald Reaganit kangelaseks. Tehnoloogia on väga arenenud ja paljud uued kultuurisuundumused saavad seal alguse. Tehnika ja arvutid mängivad osariigi elus suurt rolli. Üle saja aasta on film olnud üks tähtsamaid ettevõtteid Californias. 1950. aastateks oli ka televisioonist saanud Californias oluline äri. Enamik California immigrantidest on sündinud Ladina-Ameerikas (50%) või Aasias (40%). Californias elab märkimisväärne hulk sisserändajaid kümnetest riikidest; peamised päritoluriigid on Mehhiko (4,1 miljonit), Hiina (969 000), Filipiinid (857 000), Vietnam (524 000) ja India (507 000).