Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei (GOP) — definitsioon ja ülevaade
GOP — Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei: definitsioon, ajalugu ja ideoloogia. Loe konservatiivse partei sümbolitest, RNC-st, mõjutusest ja osariikide poliitikast.
Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei on üks kahest suurimast erakonnast Ameerika Ühendriikides. Teine suur partei on Demokraatlik Partei. Ameerika Ühendriikides tegutseb lisaks palju väiksemaid parteisid, mida tavaliselt nimetatakse kolmandate erakondadeks. Vabariiklik Partei (tuntud ka inglise lühendiga GOP — „Grand Old Party“) on mõjukas nii föderaalsel kui osariigi tasandil ning on mänginud keskset rolli USA poliitilises ajaloos alates 19. sajandi keskpaigast.
Ajalugu ja kujunemine
Vabariiklik Partei loodi 1850.–1860. aastate vahemikus reageererimaks orjanduse levikule lääne osadesse ning erinevatele poliitilistele ja majanduslikele küsimustele sellel perioodil. Partei tõusis kiiresti mõjukaks ja esimeseks Vabariikliku partei presidendiks sai Abraham Lincoln, kes juhtis riiki Ameerika kodusõja ajal. Ajalooliselt on partei olnud mitme eri suuna kodu: peale konservatiivide ja klassikaliste vabaturumõtete leidus parteis ka progressiivsemaid rühmitusi (näiteks 20. sajandi alguse „progressive“ liikumine).
Ideoloogia ja poliitilised seisukohad
Vabariiklasi nimetatakse sageli "parempoolseks" või "konservatiivideks". Parteiga seostatakse tavaliselt järgmisi põhimõtteid:
- Piiratud riigivõim ja föderalism: rõhutatakse osariikide õigusi ja vähemat föderaalset sekkumist igapäevaellu.
- Madalad maksud ja turgude vabadus: eelistatakse madalamaid makse, deregulatsiooni ja ärisõbralikke reforme majanduskasvu toetamiseks.
- Tugev rahvuslik julgeolek: kaitsekulud ja tugev sõjavägi on sageli prioriteediks.
- Konservatiivne sotsiaalne programm: mitmed vabariiklased toetavad traditsioonilisemaid seisukohti perekonna-, usuvabaduse- ja moraaliküsimustes.
- Õigusriik ja isikuvabadused: rõhutatakse õigust kanda relva ja piiratud valitsuse õigustusi isikuvabaduste kaitsel.
Kuna partei koosneb mitmest erinevast fraktsioonist — konservatiivid, libertariaanid, neokonservatiivid, rahvuslike populistide rühmitused ja mõõdukad — võivad konkreetsed poliitilised positsioonid aja jooksul muutuda ning eri valijarühmad vahel erineda.
Sümbolid ja visuaalne kuvand
Vabariikliku partei tuntud sümbol on elevant. Seda sümbolit kasutas esmakordselt 1874. aastal karikaturist Thomas Nast poliitilises karikatuuris (pildil) ja hiljem on elevant kujunenud laialt tunnustatud märgiks. Tänapäeval seostatakse parteid ka värviga punane — valimiskaartidel ja meedias tähistatakse osariike, kus enamik valijaid hääletab vabariiklaste poliitikute poolt, sageli „punaseks osariigiks“.
Organisatsioon ja juhtimine
Vabariiklik Rahvuskomitee ehk RNC on partei peamine organisatsioon, mis koordineerib kampaaniaid, rahakogumist, kommunikatsiooni ja strateegiat üle kõigi 50 osariigi. Lisaks riiklikule komiteele on igas osariigis oma parteiorganisatsioonid, maakondlikud komiteed ja grassroots-liikumised. Parteil on ametlik peakontor Washingtonis, kust suunatakse suur osa riiklikest tegevustest.
Valimisprotsess hõlmab primaarvalimisi ja jurisdiktsiooniti erinevaid kaukasiuseid, kus kandidaadid konkureerivad partei nominatsiooni eest. Konventsioonidel kinnitatakse ametlikud kandidaadid riiklikel tasanditel ning kujundatakse partei ametlik platvorm valimistsükliteks.
Valijad ja tema mõju
Vabariiklik Partei toetub laiale demograafilisele alusele, kuid traditsiooniliselt on selle tuumiktoetajateks olnud:
- rural- ja ääremaade valijad
- paljud äriringkonnad ja ettevõtjad
- evangeelsed ja konservatiivsed usulised rühmad
- vanemad ja valged valijad paljudes regioonides
Samas on partei viimastel aastakümnetel püüdnud laiendada oma haaret linnalistes ja mitmeetnilistes kogukondades, vahel edukalt ja vahel vähem edukalt — see on olnud oluline strateegiline teema riigi poliitikas.
Tuntud vabariiklikud presidendid ja mõjukad liidrid
Vabariiklik partei on valinud mitu olulist USA presidenti, kelle hulka kuuluvad muu hulgas Abraham Lincoln, Dwight D. Eisenhower, Richard Nixon, Ronald Reagan ja teised, kelle poliitiline pärand on mõjutanud partei arengut ja riigi poliitikakujundust. Partei sees eksisteerivad erinevad liidrid ja fraktsioonid, mis aeg-ajalt tekitavad sisepoliitilisi debatte ja ümberkorraldusi.
Roll Kongressis ja föderaalne mõju
Vabariiklik Partei osaleb aktiivselt nii Senatis kui Esindajatekogus, kus partei organiseerib fraktsioonide juhtimise ning seadusandliku agendaga seotud tegevusi. Parteipoliitika Kongressis hõlmab eelarve-, maksureformi-, julgeoleku- ja kohtusüsteemi küsimusi. Konkreetne mõju ja kontroll föderaalses võimus sõltub sellest, kas parteil on enamus ühes või mõlemas kojades ja kas nad jagavad presidendiga poliitilisi eesmärke.
Käimasolevad trendid ja väljakutsed
Viimastel aastatel on partei esinenud sisemist polariseerumist, muutusi valijaskonnas ja arutelusid strateegia üle, kuidas konkureerida kiiresti muutuvas demograafilises ja meediamaastikul. Teemad nagu majanduslik ebavõrdsus, migratsioon, tervishoid, kliimapoliitika ja tehnoloogia reguleerimine on kõik valdkonnad, kus partei peab kujundama uusi positsioone ning reageerima valijate ootustele.
Kokkuvõtvalt on Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei (GOP) pika ajalooga ja mitmekülgne partei, mille poliitikaid, sümboolikat ning organisatsiooni võivad mõjutada nii ajaloolised traditsioonid kui kaasaegsed poliitilised suunad. Partei roll ja tähtsus Ameerika poliitikas püsivad olulistena ning selle areng jätkub paralleelselt riigi sotsiaalsete ja majanduslike muutustega.
Ajalugu
Vabariiklik partei asutati Wisconsini osariigis Riponis 1854. aastal Francis Preston Blairi abiga. Vabariikliku partei moodustasid inimesed, kellele ei meeldinud 1854. aasta Kansas-Nebraska seadus, mis lubas igal territooriumil lubada orjapidamist. Vabariikliku partei asutasid Vaba Maapõllu partei ja Whigi partei endised liikmed, kes tahtsid peatada orjuse laienemise. Vabariikliku partei asutajad tahtsid peatada orjuse laienemise, sest nad uskusid, et see on vastuolus põhiseaduse ja iseseisvusdeklaratsiooni ideaalidega. Mõned Vabariikliku Partei asutajad tahtsid kaotada orjuse kõikjal Ameerika Ühendriikides. Vabariikliku partei esimene Ameerika Ühendriikide presidendikandidaat oli 1856. aastal John C. Frémont.
Kuna Whigide partei lagunes, sai vabariiklastest üks kahest suuremast poliitilisest parteist Ameerika Ühendriikides (teine suur poliitiline partei oli Demokraatlik Partei). Aastal 1860 valiti Abraham Lincoln, esimene vabariiklaste president. Ülejäänud 19. sajandi teisel poolel olid riigis enamasti vabariiklastest presidendid. Alates 1860. aastast kuni 1912. aastani kaotasid vabariiklased presidendivalimistel vaid kaks korda (mitte järjestikku demokraatlikule Grover Clevelandile 1884. ja 1892. aastal).
Vabariiklased uskusid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses protektsionismi (usk, et maksude tõstmine teiste riikidega peetavas kaubanduses kaitseb majandust).
Pärast Esimest maailmasõda oli 1920. aastatel kolm vabariiklastest presidenti: Warren Harding, Calvin Coolidge ja Herbert Hoover. Seetõttu nimetati seda aastakümmet vabariiklaste aastakümneks. Harding ja Coolidge koostasid majanduse jaoks kava, mis vähendas makse, sundis valitsust vähem raha kulutama ning vabanes majandust mõjutavatest eeskirjadest ja seadustest.
1920. aastate lõpu poole kukkus aktsiaturg kokku ja algas Suur Depressioon. Suure majanduslanguse ajal muutus Vabariiklik Partei vähem populaarseks. Ükski vabariiklane ei olnud president aastatel 1933-1953, kui Dwight Eisenhower alustas oma esimest kahest järjestikusest ametiajast presidendina. (Ta valiti uuesti 1956.) Richard Nixon kaotas 1960. aastal valimised, kuid valiti vabariiklaste nimekirjas presidendiks 1968. aastal ja uuesti 1972. aastal.
Ronald Reagan, näitleja ja konservatiivne poliitiline aktivist, valiti 1980. aastal presidendiks. Ronald Reaganist sai esimene vabariiklaste president, kes oli endine Demokraatliku Partei liige. Ronald Reagan oli ametis kaks ametiaega ja tema järeltulija George H. W. Bush üks ametiaeg. Reagan soovis vähem seadusi, mis mõjutaksid majandust, ja soovis, et sõjavägi oleks tugevam.
Bill Clinton (demokraat) valiti 1992. aastal presidendiks ja 1996. aastal tagasi. Kuid 1994. aastal valiti uus kongress ja vabariiklased said kontrolli nii esindajatekoja kui ka senati üle. Nad hääletasid paljude Clintoni ideede vastu ja pakkusid välja oma ideid, nagu näiteks üksikute punktide veto ja tasakaalustatud eelarve muudatusettepanek.
Pärast 2006. aasta valimisi kaotasid vabariiklased kontrolli kongressi üle. Demokraat Barack Obama valiti 2008. aastal ja 2012. aastal tagasi. Vabariiklane John Boehner valiti 2010. aastal esindajatekoja spiikeriks ja 2012. aastal tagasi. 2014. aastal said vabariiklased kontrolli senati ja esindajatekoja üle. Boehner astus 2015. aasta oktoobri alguses tagasi ja lõpuks sai tema asemel 29. oktoobril 2015 Paul Ryan Wisconsinist. 9. novembril 2016 valiti presidendiks Donald Trump, kes võitis valimiskogus demokraat Hillary Clintonit. Trump oli esimene vabariiklane, kes astus presidendiks alates 20. jaanuarist 2001, mil George W. Bush sai ametissemineku. Vabariiklased kaotasid 2018. aastal esindajatekoja ja võitsid senati. Paul Ryan astus 2019. aastal tagasi ja tema asemele tuli demokraadist Nancy Pelosi.
1874. aasta karikatuur ajakirjas Harpers Weekly, kus esimest korda kasutatakse elevanti vabariiklaste partei sümbolina.
Ronald Reaganit peetakse "konservatiivseks ikooniks" ja kangelaseks.
Praegused vabariiklaste uskumused
Praegu identifitseeritakse Vabariiklikku parteid klassikalise liberalismi, konservatismi ja parempoolse poliitikaga.
Kõik vabariiklased ei usu samadesse asjadesse, kuid üldiselt on need asjad need, mida paljud vabariiklased toetavad:
- Föderalism ja subsidiaarsus
- Individuaalne vastutus, tugevad pereväärtused ja kogukonnaorganisatsioonid
- Kapitalism, laissez-faire ja majanduskasvu pooldav ehk pakkumise poolne majandus.
- Vähendatud valitsuse kulutused
- Ameerika Ühendriikide liitlase Iisraeli riigi abistamine ja Ameerika huvide kaitsmine Lähis-Idas.
- Madalamad maksud kõigele ja kõigile
- Tugev sõjavägi ja tugev riigikaitse koos suuremate sõjaliste kulutustega.
- 2. muudatusettepanek ja inimeste võimalus kaitsta end tulirelvaga.
- Surmanuhtlus teatud juhtudel
- haridusvalik, nt vautšerite süsteem, nagu näiteks D.C. Opportunity Scholarship Program.
- Vastustada ebaseaduslikku sisserännet ja toetada ebaseaduslike sisserändajate seaduslikku väljasaatmist.
- Vastuseis riigipoolse tervishoiu vastu
- Vastuseis abordi vastu kõigil või enamikul juhtudel
Enamik Vabariikliku Partei toetajaid on pärit USA lõuna- ja lõunapoolsetest osariikidest, osadest Kesk-Lääne (eriti Kansasist) ja maapiirkondadest, samuti Montanast; kuigi nad on pärit kõikjalt Ameerika Ühendriikidest, sealhulgas California põhjaosast.
USA presidendid
Vabariiklikud presidendid 1800ndatel aastatel:
- Abraham Lincoln (1861 - 1865)
- Ulysses S. Grant (1869 - 1877)
- Rutherford Birchard Hayes (1877 - 1881)
- James Abram Garfield (1881 - 1881)
- Chester Alan Arthur (1881 - 1885)
- Benjamin Harrison (1889 - 1893)
- William McKinley Jr. (1897 - 1901)
Vabariiklikud presidendid 1900. aastatel:
- Theodore Roosevelt (1901 - 1909)
- William Howard Taft (1909 - 1913)
- Warren Gamaliel Harding (1921 - 1923)
- J. Calvin Coolidge (1923 - 1929)
- Herbert Clark Hoover (1929 - 1933)
- Dwight David Eisenhower (1953 - 1961)
- Richard Milhous Nixon (1969 - 1974)
- Gerald Rudolph Ford Jr. (1974 - 1977)
- Ronald Wilson Reagan (1981 - 1989)
- George Herbert Walker Bush (1989-1993)
Vabariiklikud presidendid 2000. aastatel
- George Walker Bush (2001-2009)
- Donald John Trump (2017- praegu)
President Abraham Lincoln
PresidentRonald Reagan
President Donald J. Trump
Teised kuulsad vabariiklased
- Spiro T. Agnew (asepresident president Nixoni ajal)
- Buzz Aldrin (USA astronaut)
- Susan B. Anthony (naiste õiguste aktivist, abolitsionistlik aktivist)
- Clara Barton (liidu armee kodusõja meditsiiniõde, humanitaarabi, Punase Risti asutaja)
- Jeb Bush (Florida endine kuberner, endise presidendi George H. W. Bushi poeg ja endise presidendi George W. Bushi vend)
- Jan Brewer (Arizona endine kuberner)
- Dr. Ben Carson (USA HUDi minister president Trumpi ajal, pensionile jäänud neurokirurg)
- Dick Cheney (asepresident president George W. Bushi ajal)
- Chris Christie (New Jersey endine kuberner)
- Bing Crosby (Ameerika laulja ja näitleja)
- Thomas Dewey (presidendikandidaat 1944. ja 1948. aastal)
- Bob Dole (1996. aasta presidendikandidaat, endine Kansase senaator)
- Elizabeth Dole (endine Põhja-Carolina senaator, endine USA tööminister president George Bushi ajal, endine USA transpordiminister president Reagani ajal).
- John Ford (Ameerika filmirežissöör ja produtsent)
- Newt Gingrich (endine USA esindajatekoja spiiker)
- Rudy Giuliani (endine New Yorgi linnapea, endine presidendikandidaat, endine USA advokaat)
- Barry Goldwater (1964. aasta presidendikandidaat, endine Arizona senaator)
- Chuck Hagel (endine Nebraska senaator, endine USA kaitseminister)
- Nikki Haley (ÜRO suursaadik, endine Lõuna-Carolina kuberner)
- Sean Hannity (Fox News'i tuntud talk show'i saatejuht)
- Dennis Hastert (endine USA esindajatekoja spiiker)
- Orrin Hatch (endine senati president pro-tempore)
- Jack Kemp (1996. aasta asepresidendikandidaat)
- Jeane Kirkpatrick (endine ÜRO suursaadik, professor)
- Henry Kissinger (endine USA välisminister)
- Rush Limbaugh (raadiosaatejuht)
- Richard Lugar (endine Indiana senaator)
- John McCain (2008. aasta presidendikandidaat, endine Arizona senaator)
- Mitch McConnell (senati enamusjuht)
- Sarah Palin (asepresident 2008, endine Alaska kuberner)
- Dr. Rand Paul (Kentucky senaator, arst)
- Dr. Ron Paul (endine USA kongresmene Texasest, arst, kirjanik)
- ColinPowell (kindral Pärsia lahe sõja ajal, riigisekretär)
- Paul Robeson (Ameerika laulja, näitleja ja kodanikuõiguste aktivist)
- Nelson Rockefeller (endine asepresident, endine New Yorgi kuberner)
- Mitt Romney (endine Massachusettsi kuberner, presidendikandidaat 2012. aastal, Utah' senaator)
- Paul Ryan (endine USA esindajatekoja spiiker, asepresident 2012. aastal, USA kongresmen)
- Condoleezza Rice (endine USA välisminister)
- Karl Rove (president George W. Bushi endine strateeg)
- Donald Rumsfeld (USA kaitseminister president George W. Bushi ajal)
- Mark Sanford (Lõuna-Carolina kuberner)
- Elizabeth Cady Stanton (abolitsionistlik aktivist, naiste õiguste eest võitleja)
- Kenneth Starr (demokraatliku Bill Clintoni USA prokurör)
- Michael Steele (Vabariikliku Rahvuskomitee endine esimees)
- Ted Stevens (endine Alaska senaator)
- Harriet Tubman (abolitsionistlik aktivist, poliitiline aktivist, naiste õiguste eest võitleja, meditsiiniõde)
- Dr. Mary Edwards Walker (liidu armee kodanikuväe arst ja kirurg, abolitsionistlik aktivist, naiste õiguste eest võitleja)
- John Wayne (Ameerika näitleja)
Senaator Barry Goldwater
SenaatorJohn McCain
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei?
V: Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei on üks kahest domineerivast poliitilisest parteist Ameerika Ühendriikides koos Demokraatliku Partei, mis on Vabariikliku Partei peamine vastane.
K: Mitu poliitilist erakonda on Ameerika Ühendriikides?
V: Ameerika Ühendriikides on palju teisi väikeparteisid, mida tuntakse kolmandate erakondade nime all.
K: Millised on Ameerika Ühendriikides levinud nimetused Vabariiklikule Parteile?
V: Vabariiklasi nimetatakse sageli "parempoolseks" või "konservatiivideks". Vabariiklik partei ise on tuntud ka kui GOP, mis tähendab "Grand Old Party".
K: Mis on Vabariikliku Partei sümbol?
V: Vabariikliku partei sümboliks on elevant. Seda sümbolit kasutati esmakordselt 1874. aastal Thomas Nasti poliitilises karikatuuris.
K: Mis on Vabariiklik Rahvuskomitee?
V: Vabariiklik Rahvuskomitee ehk "RNC" on Vabariikliku Partei peamine organisatsioon kõigis 50 osariigis.
K: Kas Vabariiklik Partei on sama poliitiline partei kui Demokraatlik-Republikanlik Partei?
V: Ei, Vabariiklik Partei ei ole sama poliitiline partei kui Demokraatlik-Republikanlik Partei.
K: Mis on Ameerika Ühendriikides "punane osariik"?
V: Osariiki, kus enamik valijaid hääletab vabariiklaste poliitikute poolt, nimetatakse mõnikord "punaseks osariigiks".
Otsige