Vabariiklik Partei

Ajalugu

Vabariiklik partei asutati Wisconsini osariigis Riponis 1854. aastal Francis Preston Blairi abiga. Vabariikliku partei moodustasid inimesed, kellele ei meeldinud 1854. aasta Kansas-Nebraska seadus, mis lubas igal territooriumil lubada orjapidamist. Vabariikliku partei asutasid Vaba Maapõllu partei ja Whigi partei endised liikmed, kes tahtsid peatada orjuse laienemise. Vabariikliku partei asutajad tahtsid peatada orjuse laienemise, sest nad uskusid, et see on vastuolus põhiseaduse ja iseseisvusdeklaratsiooni ideaalidega. Mõned Vabariikliku Partei asutajad tahtsid kaotada orjuse kõikjal Ameerika Ühendriikides. Vabariikliku partei esimene Ameerika Ühendriikide presidendikandidaat oli 1856. aastal John C. Frémont.

Kuna Whigide partei lagunes, sai vabariiklastest üks kahest suuremast poliitilisest parteist Ameerika Ühendriikides (teine suur poliitiline partei oli Demokraatlik Partei). Aastal 1860 valiti Abraham Lincoln, esimene vabariiklaste president. Ülejäänud 19. sajandi teisel poolel olid riigis enamasti vabariiklastest presidendid. Alates 1860. aastast kuni 1912. aastani kaotasid vabariiklased presidendivalimistel vaid kaks korda (mitte järjestikku demokraatlikule Grover Clevelandile 1884. ja 1892. aastal).

Vabariiklased uskusid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses protektsionismi (usk, et maksude tõstmine teiste riikidega peetavas kaubanduses kaitseb majandust).

Pärast Esimest maailmasõda oli 1920. aastatel kolm vabariiklastest presidenti: Warren Harding, Calvin Coolidge ja Herbert Hoover. Seetõttu nimetati seda aastakümmet vabariiklaste aastakümneks. Harding ja Coolidge koostasid majanduse jaoks kava, mis vähendas makse, sundis valitsust vähem raha kulutama ning vabanes majandust mõjutavatest eeskirjadest ja seadustest.

1920. aastate lõpu poole kukkus aktsiaturg kokku ja algas Suur Depressioon. Suure majanduslanguse ajal muutus Vabariiklik Partei vähem populaarseks. Ükski vabariiklane ei olnud president aastatel 1933-1953, kui Dwight Eisenhower alustas oma esimest kahest järjestikusest ametiajast presidendina. (Ta valiti uuesti 1956.) Richard Nixon kaotas 1960. aastal valimised, kuid valiti vabariiklaste nimekirjas presidendiks 1968. aastal ja uuesti 1972. aastal.

Ronald Reagan, näitleja ja konservatiivne poliitiline aktivist, valiti 1980. aastal presidendiks. Ronald Reaganist sai esimene vabariiklaste president, kes oli endine Demokraatliku Partei liige. Ronald Reagan oli ametis kaks ametiaega ja tema järeltulija George H. W. Bush üks ametiaeg. Reagan soovis vähem seadusi, mis mõjutaksid majandust, ja soovis, et sõjavägi oleks tugevam.

Bill Clinton (demokraat) valiti 1992. aastal presidendiks ja 1996. aastal tagasi. Kuid 1994. aastal valiti uus kongress ja vabariiklased said kontrolli nii esindajatekoja kui ka senati üle. Nad hääletasid paljude Clintoni ideede vastu ja pakkusid välja oma ideid, nagu näiteks üksikute punktide veto ja tasakaalustatud eelarve muudatusettepanek.

Pärast 2006. aasta valimisi kaotasid vabariiklased kontrolli kongressi üle. Demokraat Barack Obama valiti 2008. aastal ja 2012. aastal tagasi. Vabariiklane John Boehner valiti 2010. aastal esindajatekoja spiikeriks ja 2012. aastal tagasi. 2014. aastal said vabariiklased kontrolli senati ja esindajatekoja üle. Boehner astus 2015. aasta oktoobri alguses tagasi ja lõpuks sai tema asemel 29. oktoobril 2015 Paul Ryan Wisconsinist. 9. novembril 2016 valiti presidendiks Donald Trump, kes võitis valimiskogus demokraat Hillary Clintonit. Trump oli esimene vabariiklane, kes astus presidendiks alates 20. jaanuarist 2001, mil George W. Bush sai ametissemineku. Vabariiklased kaotasid 2018. aastal esindajatekoja ja võitsid senati. Paul Ryan astus 2019. aastal tagasi ja tema asemele tuli demokraadist Nancy Pelosi.

1874. aasta karikatuur ajakirjas Harpers Weekly, kus esimest korda kasutatakse elevanti vabariiklaste partei sümbolina.


Ronald Reaganit peetakse "konservatiivseks ikooniks" ja kangelaseks.

Praegused vabariiklaste uskumused

Praegu identifitseeritakse Vabariiklikku parteid klassikalise liberalismi, konservatismi ja parempoolse poliitikaga.

Kõik vabariiklased ei usu samadesse asjadesse, kuid üldiselt on need asjad need, mida paljud vabariiklased toetavad:

• Föderalism ja subsidiaarsus
• Individuaalne vastutus, tugevad pereväärtused ja kogukonnaorganisatsioonid
• Kapitalism, laissez-faire ja majanduskasvu pooldav ehk pakkumise poolne majandus.
• Vähendatud valitsuse kulutused
• Ameerika Ühendriikide liitlase Iisraeli riigi abistamine ja Ameerika huvide kaitsmine Lähis-Idas.
• Madalamad maksud kõigele ja kõigile
• Tugev sõjavägi ja tugev riigikaitse koos suuremate sõjaliste kulutustega.
• 2. muudatusettepanek ja inimeste võimalus kaitsta end tulirelvaga.
• Surmanuhtlus teatud juhtudel
• haridusvalik, nt vautšerite süsteem, nagu näiteks D.C. Opportunity Scholarship Program.
• Vastustada ebaseaduslikku sisserännet ja toetada ebaseaduslike sisserändajate seaduslikku väljasaatmist.
• Vastuseis riigipoolse tervishoiu vastu
• Vastuseis abordi vastu kõigil või enamikul juhtudel

Enamik Vabariikliku Partei toetajaid on pärit USA lõuna- ja lõunapoolsetest osariikidest, osadest Kesk-Lääne (eriti Kansasist) ja maapiirkondadest, samuti Montanast; kuigi nad on pärit kõikjalt Ameerika Ühendriikidest, sealhulgas California põhjaosast.

USA presidendid

Vabariiklikud presidendid 1800ndatel aastatel:

• Abraham Lincoln (1861 - 1865)
• Ulysses S. Grant (1869 - 1877)
• Rutherford Birchard Hayes (1877 - 1881)
• James Abram Garfield (1881 - 1881)
• Chester Alan Arthur (1881 - 1885)
• Benjamin Harrison (1889 - 1893)
• William McKinley Jr. (1897 - 1901)

Vabariiklikud presidendid 1900. aastatel:

• Theodore Roosevelt (1901 - 1909)
• William Howard Taft (1909 - 1913)
• Warren Gamaliel Harding (1921 - 1923)
• J. Calvin Coolidge (1923 - 1929)
• Herbert Clark Hoover (1929 - 1933)
• Dwight David Eisenhower (1953 - 1961)
• Richard Milhous Nixon (1969 - 1974)
• Gerald Rudolph Ford Jr. (1974 - 1977)
• Ronald Wilson Reagan (1981 - 1989)
• George Herbert Walker Bush (1989-1993)

Vabariiklikud presidendid 2000. aastatel

• George Walker Bush (2001-2009)
• Donald John Trump (2017- praegu)

President Abraham Lincoln


PresidentRonald Reagan


President Donald J. Trump

Teised kuulsad vabariiklased

• Spiro T. Agnew (asepresident president Nixoni ajal)
• Buzz Aldrin (USA astronaut)
• Susan B. Anthony (naiste õiguste aktivist, abolitsionistlik aktivist)
• Clara Barton (liidu armee kodusõja meditsiiniõde, humanitaarabi, Punase Risti asutaja)
• Jeb Bush (Florida endine kuberner, endise presidendi George H. W. Bushi poeg ja endise presidendi George W. Bushi vend)
• Jan Brewer (Arizona endine kuberner)
• Dr. Ben Carson (USA HUDi minister president Trumpi ajal, pensionile jäänud neurokirurg)
• Dick Cheney (asepresident president George W. Bushi ajal)
• Chris Christie (New Jersey endine kuberner)
• Bing Crosby (Ameerika laulja ja näitleja)
• Thomas Dewey (presidendikandidaat 1944. ja 1948. aastal)
• Bob Dole (1996. aasta presidendikandidaat, endine Kansase senaator)
• Elizabeth Dole (endine Põhja-Carolina senaator, endine USA tööminister president George Bushi ajal, endine USA transpordiminister president Reagani ajal).
• John Ford (Ameerika filmirežissöör ja produtsent)
• Newt Gingrich (endine USA esindajatekoja spiiker)
• Rudy Giuliani (endine New Yorgi linnapea, endine presidendikandidaat, endine USA advokaat)
• Barry Goldwater (1964. aasta presidendikandidaat, endine Arizona senaator)
• Chuck Hagel (endine Nebraska senaator, endine USA kaitseminister)
• Nikki Haley (ÜRO suursaadik, endine Lõuna-Carolina kuberner)
• Sean Hannity (Fox News'i tuntud talk show'i saatejuht)
• Dennis Hastert (endine USA esindajatekoja spiiker)
• Orrin Hatch (endine senati president pro-tempore)
• Jack Kemp (1996. aasta asepresidendikandidaat)
• Jeane Kirkpatrick (endine ÜRO suursaadik, professor)
• Henry Kissinger (endine USA välisminister)
• Rush Limbaugh (raadiosaatejuht)
• Richard Lugar (endine Indiana senaator)
• John McCain (2008. aasta presidendikandidaat, endine Arizona senaator)
• Mitch McConnell (senati enamusjuht)
• Sarah Palin (asepresident 2008, endine Alaska kuberner)
• Dr. Rand Paul (Kentucky senaator, arst)
• Dr. Ron Paul (endine USA kongresmene Texasest, arst, kirjanik)
• ColinPowell (kindral Pärsia lahe sõja ajal, riigisekretär)
• Paul Robeson (Ameerika laulja, näitleja ja kodanikuõiguste aktivist)
• Nelson Rockefeller (endine asepresident, endine New Yorgi kuberner)
• Mitt Romney (endine Massachusettsi kuberner, presidendikandidaat 2012. aastal, Utah' senaator)
• Paul Ryan (endine USA esindajatekoja spiiker, asepresident 2012. aastal, USA kongresmen)
• Condoleezza Rice (endine USA välisminister)
• Karl Rove (president George W. Bushi endine strateeg)
• Donald Rumsfeld (USA kaitseminister president George W. Bushi ajal)
• Mark Sanford (Lõuna-Carolina kuberner)
• Elizabeth Cady Stanton (abolitsionistlik aktivist, naiste õiguste eest võitleja)
• Kenneth Starr (demokraatliku Bill Clintoni USA prokurör)
• Michael Steele (Vabariikliku Rahvuskomitee endine esimees)
• Ted Stevens (endine Alaska senaator)
• Harriet Tubman (abolitsionistlik aktivist, poliitiline aktivist, naiste õiguste eest võitleja, meditsiiniõde)
• Dr. Mary Edwards Walker (liidu armee kodanikuväe arst ja kirurg, abolitsionistlik aktivist, naiste õiguste eest võitleja)
• John Wayne (Ameerika näitleja)

Senaator Barry Goldwater


SenaatorJohn McCain