Suur Depressioon (1929–1939) — põhjused, mõju ja New Deal
Suur Depressioon 1929–1939: miks puhkes kriis, kuidas mõjutas tööd ja elatust ning millised New Deal'i programmid (CCC, sotsiaalkindlustus jt) aitasid majandust taastada.
Suur Depressioon oli suur majanduskriis, mis algas pärast USA aktsiaturu krahhi 1929. aastal. Hinnad Wall Streeti aktsiaturul langesid 24. oktoobrist kuni 29. oktoobrini 1929 väga palju. Paljud inimesed kaotasid oma töö. Aastaks 1932 kaotas 25-30% inimestest oma töö. Nad jäid kodutuks ja vaeseks. Sellega lõppes Roaring Twenties'i jõukus. Paljud inimesed arvavad, et Suur Depressioon algas teisipäeval, 29. oktoobril, kuid majandusteadlased arvavad, et Must Teisipäev oli vaid üks põhjuseid.
Aastatel 1929-1932 majanduslangus süvenes. Paljud kahtlustavad, et seda süvendasid Ameerika Ühendriikide kodanike suurenenud maksud ja suurenenud tariifid (Ameerika Ühendriikidega kauplevatele riikidele kehtestatud maksud). Majandusteadlane Milton Friedman ütles, et suurt depressiooni süvendas see, et Föderaalreserv trükib vähem raha kui tavaliselt.
Kui suur majanduslangus algas, oli Herbert Hoover Ameerika Ühendriikide president ja seetõttu süüdistati teda selles. Inimesed valisid 1932. aastal uue presidendi. Tema nimi oli Franklin D. Roosevelt. Roosevelt pani valitsuse vastu võtma palju uusi seadusi ja programme, et aidata inimesi, kellele Suur Depressioon kahju tegi. Neid programme nimetati New Deal'iks.
Üks neist programmidest oli tsiviilkaitsekorpus ehk CCC (Civilian Conservation Corps). CCC pani paljud noored mehed tööle looduses. Meestele maksti kolmkümmend dollarit kuus, millest kakskümmend viis dollarit saadeti koju, et toetada oma perekonda, töötada, ning nad said tasuta toitu ja peavarju. Teine programm kandis nime Social Security. Sotsiaalkindlustus andis vanadele inimestele väikese sissetuleku, et neil oleks raha vajalike asjade jaoks. Suur Depressioon oli tõesti halb, kuid kõigi abiga läks asi paremaks. Aastatel 1939-1944 oli Teise maailmasõja tõttu jälle rohkem inimesi tööl ja Suur Depressioon lõppes.
Põhjused
Suur Depressioonil oli mitu omavahel seotud põhjust. Peamised neist olid:
- Aktsiaturu ülekuumenemine ja laenuga ostmine: 1920. aastate lõpus osteti palju aktsiaid laenurahaga (margin buying). Kui aktsiaturu usaldus kadus, tekkis kiire müük ja hinnad kukkusid.
- Pangandussüsteemi nõrkus ja pankrotid: paljud väiksemad pangad olid halvasti kapitaliseeritud. Pankade kokkuvarisemine tekitas hoiuste kaotuse ja krediidi kokkutõmbumise.
- Rahapoliitika: nagu artiklis mainitud, usuvad paljud majandusteadlased (sh Milton Friedman), et Föderaalreserv ei andnud piisavalt likviidsust, mis süvendas deflatsiooni ja pankade kriisi.
- Rahvusvahelised võlad ja kaubanduspiirangud: Esimese maailmasõja järgsete võlgade ja reparatsioonide keeruline süsteem vähendas rahalist likviidsust maailmas. Samuti süvendas probleeme 1930. aasta Smoot–Hawley tolliseadus (tariifide tõstmine), mis vähendas rahvusvahelist kaubandust.
- Põllumajanduslik ületootmine ja Dust Bowl: põllumehed tootisid rohkem kui turg nõudis ning samal ajal tabas Kesk-Läänt ränk tolmapuhastus (Dust Bowl), mis hävitas põllumajanduse- ja elatusallikaid.
Mõju ühiskonnale ja majandusele
Depressiooni mõju oli sügav ja laiapõhjaline:
- Töötuse hüppeline kasv: mitmesaja protsendine tööhõive langus ja pikaajaline kõrge töötus paljudes piirkondades.
- Pankade kokkuvarisemine ja usalduse kadumine: sadu panku läks pankrotti, inimesed kaotasid säästud ja krediit muutus vähe kättesaadavaks.
- Vaesus ja kodutuse kasv: tekkisid suured vaesusrõngad, nn Hooverville'id (ajutised laagrid), migratsioon (nt „Okies” ränne Californiasse) ja sotsiaalne ebastabiilsus.
- Industriaalse tootmise ja maailma kaubanduse vähenemine: tööstustoodang ja ekspordimaht langesid drastiliselt, mis mõjutas ka teisi riike ja viis ülemaailmse majanduslanguseni.
- Poliitilised ja kultuurilised muutused: kriis vähendas usaldust vabaturumajanduse automaatilise korrektsiooni vastu ning andis tõuke suuremale valitsuse sekkumisele majandusse; domineerivaid ideid muutsid tugevamad sotsiaalsed kaitsemehhanismid ja tööõigused.
New Deal — peamised meetmed ja programmid
Franklin D. Roosevelt vastuseks majanduskriisile muutis valitsuse rolli ja kehtestas mitmeid reforme ning programme, mida kokku nimetatakse New Deal'iks. Mõned olulisemad meetmed:
- Pangandusreform ja usalduse taastamine: 1933 kehtestati ajutine pangapuhkus (bank holiday) ja Emergency Banking Act; loodi FDIC (hoiuste kindlustus), mis aitas taastada inimeste usu pankadesse.
- Finantsturgude regulatsioon: asutati Securities and Exchange Commission (SEC), et reguleerida aktsiaturge ja vähendada pettusi.
- Avalikud tööd ja tööhõiveprogrammid: CCC (tsiviilkaitsekorpus) ja WPA (Works Progress Administration) lõid miljoneid töökohti avalikeks töödeks—teede, sildade, hoonete ja muude projektide ehitamiseks.
- Elektri- ja regionaalareng: TVA (Tennessee Valley Authority) ehitas hüdroelektrijaamu, vähendas elektrihindu ja aitas regionaalarengut.
- Põllumajandu ja tugitooted: Agricultural Adjustment Act püüdis vähendada ületootmist ja tõsta põllumajanduse hindu, et aidata talunikke.
- Sotsiaalkindlustus ja tööõigused: 1935. aasta Social Security Act lõi pensionisüsteemi ja töötuskindlustuse aluse; Wagner Act (National Labor Relations Act) tugevdas ametiühingute õigusi ja kollektiivläbirääkimisi.
Need reformid muutsid märkimisväärselt USA valitsuse rolli majanduses: laienes sotsiaalne kaitse, tõusid regulatsioonid finants- ja tööalal ning avalikud kulutused aitasid leevendada vahetut kannatust.
Suur Depressiooni lõpp ja pärand
Kuigi New Deal tõi olulist leevendust ja mõningast majanduslikku taastumist, ei auga see täielikult depressiooni ega toonud täielikku täistööhõivet. Paljud ajaloolased ja majandusteadlased rõhutavad, et Teise maailmasõja sõjalisest tööstustoodangust tekkiv nõudlus ja mobilisatsioon 1939–1944 a. aitasid lõpuks kõrvaldada suurima osa töötusest ja terviklikult taastada majanduse.
Long-term mõju (pärand) hõlmab:
- suuremat föderaalse valitsuse rolli ja vastutust majanduse reguleerimisel;
- püsivate sotsiaalsete kaitseprogrammide (nt sotsiaalkindlustus) loomist;
- tugevamat finantsregulatsiooni ja hoiuste kaitset;
- kultuurilisi ja poliitilisi muutusi, mis mõjutasid töötajate õigusi ja avalikku ootust riigi sekkumisele majanduskriiside ajal.
Lühike kronoloogia
- 1929 — Wall Streeti krahh (oktoober) ja aktsiahindade tugev langus.
- 1930–1933 — pangad jooksid kokku, tootmine ja tööhõive kukkusid; deflatsioon ja kaubanduse vähenemine süvendasid kriisi.
- 1932 — Franklin D. Roosevelt võidab presidendivalimised ja alustab New Deali poliitikat.
- 1933–1939 — New Dealiga seotud reformid ja tööhõiveprogrammid leevendavad kannatusi, majandus hakkab osaliselt taastuma.
- 1939–1944 — Teise maailmasõja ajal sõjatööstuse kasv taastab täieliku tööhõive ja lõpetab Suure Depressiooni mõju.
Kui soovite, võin lisada lihtsustatud diagrammi või võrdluse enne ja pärast New Deali majandusnäitajatega (näiteks tööhõive ja tööstustoodangu muutus), või koostada lühema versiooni kooliõpilastele.
Dorothea Lange'i "Migrantide ema" näitab vaeseid lapsi Californias koos nende 32-aastase ema Florence Owens Thompsoniga. Ta ütles, "et nad elasid külmutatud köögiviljadest ... põldudel ja lindudest, mida lapsed tapsid. Ta oli äsja müünud oma auto rehvid, et osta toitu. Seal ta istus selles ... telgis koos oma lastega ... enda ümber ja näis teadvat, et minu pildid võivad teda aidata, ja nii ta mind aitas.
Taust
Suurele majanduslangusele järgnes kiire majanduskasvu ja linnastumise aastakümme. Pärast 1929. aasta Wall Street'i krahhi vähenes äritegevus, nagu see oli toimunud pärast eelnevaid börsikrahheid. Siiski oli inimestel endiselt lootust. John D. Rockefeller ütles: "Need on päevad, mil paljud on heidutatud. Minu 93 eluaasta jooksul on depressioonid tulnud ja läinud. Heaolu (jõukus) on alati naasnud (tagasi tulnud) ja naaseb ka edaspidi." Kuid peagi muutusid depressiooni halvad mõjud üha hullemaks. Veel rohkem inimesi kaotas töökohti, raha ja kodusid. Oli teateid, et Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides oli suur nälg, haigused ja isegi nälg. Riigid kasutasid protektsionismi rohkem kui viimastel aastakümnetel. See vähendas rahvusvahelist kaubandust.
Dust Bowl
Põllumehed olid tavaliselt varasemate majanduslanguste raskete tagajärgede eest kaitstud, sest nad suutsid end vähemalt ise ära toita. Suure majanduslanguse ajal tabasid põud ja tolmtormid ka Suurt tasandikku. Seda nimetati tolmukulbiks (Dust Bowl).
Aastatepikkune ülekarjatamine koos põuaga põhjustas rohu kadumise. Kuna pinnas jäi vabaks, võtsid tugevad tuuled lahtise mulla üles ja kandsid seda üle pikkade vahemaade. Tolmutormid hävitasid saagi, jättes talunikud ilma toidust või müügiks vajalikust materjalist.
Väikepõllumajandustootjaid tabas see eriti rängalt. Juba enne tolmutormide puhkemist vähendas traktori leiutamine järsult tööjõu vajadust põllumajandusettevõtetes. Need väikepõllumehed olid tavaliselt juba võlgu, laenates raha seemnete ostmiseks ja makstes selle tagasi, kui saak tuli. Kui tolmutormid kahjustasid saaki, ei saanud väikepõllumees mitte ainult ennast ja oma peret mitte toita, vaid ta ei saanud ka oma võlgu tagasi maksta. Pangad sundisid siis hüpoteeklaenu täitmisele ja talupidaja pere jäi kodutuks, töötuks ja vaeseks.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis põhjustas suure majanduslanguse?
V: Suure majanduslanguse põhjustas USA aktsiaturu krahh 1929. aastal, samuti Ameerika Ühendriikide kodanikele kehtestatud suuremad maksud ja Ameerika Ühendriikidega kauplevatele riikidele kehtestatud kõrgemad tariifid. Majandusteadlane Milton Friedman oletas ka, et seda süvendas see, et Föderaalreserv trükib tavapärasest vähem raha.
Küsimus: Millal algas Suur Depressioon?
V: Suur Depressioon algas pärast USA aktsiaturu krahhi 1929. aastal, kuigi paljud arvavad, et see algas 29. oktoobril, mida tuntakse Musta Teisipäeva nime all.
K: Kes oli Ameerika Ühendriikide president, kui algas Suur Depressioon?
V: Herbert Hoover oli Ameerika Ühendriikide president, kui 1929. aastal algas Suur Depressioon.
K: Kuidas aitas Roosevelt sel ajal?
V: President Franklin D. Roosevelt pani valitsuse vastu võtma palju uusi seadusi ja programme, et aidata inimesi, kellele suur depressioon kahju tegi, näiteks sotsiaalkindlustus ja tsiviilkaitsekorpus (Civilian Conservation Corps, CCC). Need programmid pakkusid kannatanutele sissetulekut ja panid noored mehed tasuta toidu ja peavarjuga õues tööle.
K: Mis lõpetas jõukuse The Roaring Twenties?
V: Wall Streeti hindade järsk langus 24.-29. oktoobrini 1929 lõpetas The Roaring Twenties'i jõukuse, sest paljud inimesed kaotasid pärast seda oma töö või jäid kodutuks ja vaeseks.
K: Kuidas lõpetas Teine maailmasõda Suure majanduslanguse?
V: Aastatel 1939-1944 oli Teise maailmasõja tõttu jälle rohkem inimesi tööl, mis aitas lõpetada Suure majanduslanguse.
Otsige