Ülevaade aastast 1944 — sündmused, sünnid, surmad, Nobeli preemiad

Sisu

• Sündmused
• Sünnid
• Surmad
• Uued raamatud
• Nobeli preemiad

Sündmused

1944. aasta oli Teise maailmasõja otsustava pöörde aasta: liitlaste edasiliikumine läänes ja lõunamerealadel ning punaarmee laialdane vasturünnak idas muutsid sõjalise olukorra oluliselt. Samal ajal toimusid järelerääkimised tuleviku rahvusvaheliste organisatsioonide ja majandussüsteemide üle.

• 6. juuni — Normandia dessant (D‑Day): liitlasväed maandusid Prantsusmaa Normandias ja alustasid läänerinde vabastamist Saksamaa okupatsioonist.
• 22. juuni — Operatsioon Bagration: Nõukogude suur pealetung hävitas Wehrmachti Keskgrupi Ida‑Euroopas ja kiirendas Saksamaa taganemist idast.
• 1. august – 2. oktoober — Varssavi ülestõus: Poola kodanikud ründasid Saksa vägesid Varssavi vabastamiseks; ülestõus õnnetult mahasuruti, põhjustades suurt inimkannatust ja hävitusi.
• 25. august — Pariisi vabastamine: liitlased vabastasid Prantsuse pealinna Saksamaa okupatsioonist.
• 20. juuli — Atentaat Hitlerile: ebaõnnestunud riigipöördekatsest sai teadaolevalt oluline episood Saksa sõjaväelaste ja tsiviilvõitlejate seas; paljud kaasosalised karistati.
• oktoober–detsember — Sõjategevus jätkus Filipiinidel (nt Leyte lahingud) ning rahvusvahelised merelahingud mõjutasid Jaapani positsioone Vaikse ookeani piirkonnas.
• juuli — Bretton Woodsi konverents: rahvusvahelised delegatsioonid leppisid kokku rahandussüsteemi ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide aluste (IMF ja Maailmapank) rajamise kohta pärast sõda.
• septembrist novembrini — Eesti ja Baltimaade olukord: Nõukogude väed alustasid taaspöörduvat ründeoperatsiooni Baltikumi piirkonnas; 1944. aasta sügisel ja talvel toimusid rasked lahingud ning paljud eestlased püüdsid pageda või jäid sõjategevuse ohvriks. 20.–22. septembril toimus püüe taastada Eesti iseseisva valitsuse võim (Otto Tiefi valitsuse ajutine üritus), ent see jäi lühiajaliseks enne Nõukogude vägede taastulekut.
• Tehnoloogia ja relvastus — Saksamaa kasutas V‑1 ja hiljem V‑2 rakette Lääne‑Euroopa sihtmärkide vastu; need olid õhurünnakutest uut tüüpi, mis mõjutasid tsiviilsihtmärke.
• Sõjaõnnetused ja humanitaarne tragöödia — Holokaust ja sõjakuriteod jätkusid; miljonid sõjaväelased ja tsiviilisikud hukkusid, paljud sattusid pagulustesse.

Sünnid

1944. aastal sündis palju inimesi, kes hiljem said tuntuks ühiskondlikes, kultuuri‑ ja poliitikavaldkondades. Näited tuntumatest 1944. aastal sündinutest:

• Angela Davis (sündinud 26. jaanuar 1944) — Ameerika aktivist ja akadeemik, tuntud poliitilise aktivismi ning kodanikuõiguste poolest.
• Jerry Springer (sündinud 13. veebruar 1944) — Ühendkuningriigis sündinud, Ameerika tele‑isik ja poliitik, kes sai maailmakuulsaks meelelahutuslikult skandaalikeskse jutusaatega.

Märkus: ülaltoodud nimekiri on vaid valik; 1944. aastal sündis palju teisi olulisi kirjanikke, kunstnikke, teadlasi ja poliitikuid maailmas ja Eestis.

Surmad

1950‑ndate ja hilisema ajaloo varasemas kirjanduses mainitud 1944. aasta surmad peegeldasid sõja raasukust: nii lahingutes hukkunuid kui ka poliitilisi ja sõjalisi isikuid, kes surid otseselt või kaudselt sõjategevuse tagajärjel. Mõned silmapaistvamad surmajuhtumid ja kadumised:

• Antoine de Saint‑Exupéry — prantsuse kirjanik ja lendur, kes kadus 31. juulil 1944 lennu ajal Vahemere kohal; tema lennuõnnetuse asjaolud jäid pikka aega misteriumiks.
• Erwin Rommel — Saksa feldmarssal Erwin Rommel suri 14. oktoobril 1944 (ristluba surmale, talle anti surma selgituse varjus), kui ta pidi võtma vastutuse (sunniviisiliselt) seoses seotud tagajärgedega seoses 20. juuli vandenõuga Hitleri vastu.
• Sõjalised ja tsiviilohvrid — 1944. aastal langes suur hulk sõdureid ja tsiviilelanikke eri rindelõikudes; holokausti ohvrite arv jätkas kasvu ning paljud külad ja linnad hävisid lahingutes ja pommitamistes.

Uued raamatud

Kuigi sõjatingimused mõjutasid kirjastuste tööd ja levikut, jäi 1944. aasta kultuuriliselt aktiivseks. Kirjanduses ja teatril anti välja teoseid, mis peegeldasid sõjaaega, isiklikke ja ühiskondlikke traumasid ning lootusi pärast sõda. Peamised suundumused ja teemad sel aastal olid:

• Sõjamälestused ja memuaarid — frontkangelaste ja tsiviilohvrite kirjeldused, mis aitasid talletada isiklikke ja ajaloolisi kogemusi.
• Poliitiline ja esseistlik kirjandus — analüüsid sõja põhjustest, rahvusvahelisest õiglusest ja tuleviku ülesehitusest (nt rahvusvahelised konverentsid suunasid mõtteid ÜRO ja rahandussüsteemi kohta).
• Teatrietendused ja näidendid — sõjaelamustest ja kodusisust inspireeritud lavateosed, mis hakkasid esinema ka sõjaajalises kontekstis.

Märkus: paljude väljaannete täpsed ilmumiskuupäevad ja levik võisid sõltuda sõjategevuse olukorrast ja tsensuurist; mitmed teosed said laiemalt tähelepanu alles pärast sõja lõppu.

Nobeli preemiad (1944)

1944. aasta Nobeli preemiad anti üle peamiselt teaduse ja kirjanduse alal; rahuvaldkonna preemiat ei antud välja sõja tõttu.

• Füüsika: Isidor Isaac Rabi (Ameerika Ühendriigid) — autasustati magnetilise tuuma‑ ja molekulaarse sagedusruumi täpse mõõtmise meetodite eest, mis töötas välja uue tüübi resonants‑meetodid ja aitasid kaasa molekulaarfüüsika arengule.
• Keemia: Otto Hahn (Saksamaa) — tunnistati aatomituuma lõhustumise avastuse eest (tuuma‑fissioni uurimine), mille tagajärjed olid teaduslikult olulised ja millel olid ka sõjalised ja poliitilised mõjud.
• Füsioloogia või meditsiin: Joseph Erlanger ja Herbert Spencer Gasser (Ameerika Ühendriigid) — autasustati uuringute eest närvide erifunktsioonide ja erinevate närvikiudude omaduste kohta, mis selgitas närvisüsteemi talitlust ja haigusi.
• Kirjandus: Johannes V. Jensen (Taani) — tunnustatud oma laiahaardelise kirjandusliku töö ja uuenduslike romaanide ning luuletuste eest, mis kujundasid taegumuse 20. sajandi skandinaavia kirjanikena.
• Rahupreemia: 1944. aastal rahupreemiat ei antud välja (mitmed aastad Teise maailmasõja ajal jäävad ilma rahupreemiatest).

Kokkuvõte: 1944 oli aasta, mil sõjalised sündmused kiirendasid Teise maailmasõja lõppu suunatud protsesse, tekitasid suuri inimkannatusi ja mõjutasid Euroopa‑ ning maailmapoliitikat kaua pärast sõja lõppu. Samas jätkus kultuuriline ja teaduslik tegevus, mille tunnistajaks olid tolleaegsed Nobeli‑preemiad ning hilisem kultuuriline ja sotsiaalne taassünnihooaeg.

Sündmused

• 4. jaanuar - algab Monte Cassino lahing.
• 5. jaanuar - Taani näitekirjaniku Kaj Munki mõrvamine
• 17. jaanuar - Briti väed ületavad Itaalias Garigliano jõe.
• 17. jaanuar - Austraalias lõpeb liharatsiooni kehtestamine
• 20. jaanuar - Kuninglikud õhujõud heidavad 2300 tonni pomme Berliini; USA armee 36. jalaväediviis Itaalias üritab ületada Rapido jõge.
• 22. jaanuar - liitlased alustavad operatsiooni Shingle, rünnakut Anzio vastu Itaalias. USA armee 45. jalaväediviis peab Anzio juures 4 kuud vastu vägivaldsetele rünnakutele.
• 27. jaanuar - Leningradi kaheaastane piiramine lõpetatakse.
• 29. jaanuar - toimub Cisterna lahing.
• 30. jaanuar - Ameerika Ühendriikide väed tungivad Marshalli saartel asuvasse Majurosse.
• 31. jaanuar - Ameerika väed maabuvad Kwajaleini atollil ja teistel Jaapani valduses olevatel Marshalli saartel.

Sünnid

• 23. veebruar - Johnny Winter
• 28. märts - Ken Howard (surnud. 2016)
• 7. aprill - Gerhard Schröder
• 9. aprill - Leila Khaled
• 8. mai - Gary Glitter
• 14. mai - George Lucas
• 19. mai - Peter Mayhew (surnud. 2019)
• 13. juuli - Ernő Rubik
• 29. juuni - Gary Busey
• 10. september - Judit Pogány, ungari näitleja
• 24. oktoober - Ray Downs
• 25. november - Ben Stein

Surmad

• 7. jaanuar - Lou Henry Hoover, Ameerika Ühendriikide esimene leedi
• 21. juuli - Claus Schenk Graf von Stauffenberg, Saksa sõjaväeohvitser
• 14. oktoober - Erwin Rommel, Saksa sõjaväeohvitser

Uued raamatud

• Ameerika dilemma - Gunnar Myrdal
• Au rendez-vous allemand - (Saksa kohtingule) - Paul Éluard
• Kell Adano jaoks - John Hersey
• Beyond the Palisade (luule) - James K. Baxter
• Kujuteldavate olendite raamat - Jorge Luis Borges
• Naturalistide raamat - Charles William Beebe
• Proua Wingate'i juhtum - Oscar Micheaux
• Dangling Man - Saul Bellow
• Koidik ilmub - Annie Greene Nelson
• Reede laps - Georgette Heyer
• Kuldvillak - Robert von Ranke Graves
• Hobuse suu - Joyce Cary
• Johnny Tremain - Esther Forbes
• Kadunud nädalavahetus - Charles R. Jackson
• Meie Lillede Maarja - Jean Genet
• The Razor's Edge - W. Somerset Maugham
• Lastemuinasjuttude pikk raamat - Fjodor Rojankovski
• Terras do Sem Fim (Vägivaldne maa) - Jorge Amado
• Sina, kes sa elad aedades - Hayyim Hazaz
• Kaks piiri (luule) - Edwin James Bradley

Nobeli preemiad

• Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal, Joseph Erlanger, Ameerika arst (1874-1965) ja Herbert Gasser, Ameerika arst (1888-1963).