Berliin: Saksamaa pealinn — ajalugu, vaatamisväärsused, faktid

Berliin: avasta Saksamaa pealinn — ajalugu, Berliini müür, Brandenburger Tor, kultuur, teadus, tehnoloogia ja praktilised reisifaktid.

Autor: Leandro Alegsa

Berliin on Saksamaa pealinn. See on ka Saksamaa suurim linn. Seal elab umbes 3 700 000 inimest.

Asukoht ja loodus

Linn asub Saksamaa idaosas. See asub umbes 70 km (43,50 mi) Poolast lääne pool. Berliini pindala on 891 km2 (344,02 ruut mi). Berliini läbivad Havel, Dahme ja Spree jõed. Berliinis on ookeaniline kliima, mida iseloomustavad suhteliselt pehmed talved ja mõõdukalt soojad suved. Linnas on palju parke ja rohealasid, suurim neist on Tiergarten, samuti on Berliinis sadu järvi ja kanaleid.

Vaatamisväärsused ja kultuur

Berliinis asuvad paljud kuulsad ehitised ja mälestusmärgid, nagu Siegessäule, Brandenburger Tor, Reichstag ja allee Unter den Linden. Boulevardil asuvad Humboldti ülikool ja Berliini Riigiooper. Linnapea on Michael Müller (SPD).

Lisaks nimetatud paigetele leiab Berliinist ka Museum Island (Museumsinsel) — maailmakuulus muuseumite komplekt, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Muuseumide hulka kuuluvad Pergamonmuseum, Neues Museum ja Alte Nationalgalerie. Teised tähtsad vaatamisväärsused on Fernsehturm (televisioonitorn) Alexanderplatzi juures, Potsdamer Platz, Checkpoint Charlie, East Side Gallery (muuriosa, mis on maalitud kunstiteostega) ning Charlottenburgi loss.

Berliin on tuntud kiiresti areneva kunstielu, muusika- ja ööelu ning rahvusvahelise toidu- ja restorani-skeene poolest. Linnas toimuvad suured festivalid, messid ja kultuurisündmused, sealhulgas filmifestival Berlinale.

Ajalugu lühidalt

Berliin on Saksamaa ajaloo jaoks oluline linn. Berliinis elasid Preisimaa kuningas ja Saksamaa keiser. Saksamaa valitsus asus aastaid Berliinis. Teises maailmasõjas hävitasid pommid palju hooneid linnas. Pärast Teist maailmasõda jagunes linn Lääne-Berliiniks ja Ida-Berliiniks. Pärast Berliini müüri ehitamist 1961. aastal lubati väga vähestel inimestel Ida-Berliinist Lääne-Berliini minna. Müür jagas linna kuni 1989. aastani, mil Ida-Saksamaa valitsus otsustas lubada kõigil üle minna ja inimesed otsustasid müüri hävitada.

Berliini ajalugu ulatub edasi keskajal — linn kasvas oluliseks keskuseks Preisimaa ja hiljem Saksa riikide ajal. 20. sajandil mängis Berliin keskset rolli nii Weimari Vabariigi, natsionaalsotsialistliku Saksamaa kui ka külma sõja perioodi sündmustes. Saksamaa taasühinemisel 1990. aastal sai Berliin uuesti föderaalpealinnaks; paljud valitsusasutused ja parlamendihooned (nt Reichstag) kolisid Bonnist või mujalt Berliini aastatel 1990ndatel ja 2000ndate algusesse.

Majandus ja teadus

Berliin on väärtuslik kultuuri-, poliitika-, meedia- ja teaduskeskus. Linnas tegutsevad suured ülikoolid, uurimisinstituudid ja innovatsioonikeskused ning see on oluline idufirmade (start-up) ja tehnoloogiaettevõtete paik. Turism, kultuurisündmused ja loovtööstus annavad olulise osa linna majandusest. Palju rahvusvahelisi ettevõtteid on valinud Berliini rahvusvahelise ja loova õhkkonna tõttu.

Transport ja taristu

Berliini ühistransport on hästi arenenud: linnas töötab ulatuslik U-Bahn (metroo), S-Bahn (linna- ja ümbrusrongid), trammivõrk ning bussid. Suuremad rongiühendused toimuvad Berliini Hauptbahnhof (pearaudteejaam) kaudu, mis ühendab linna teiste Saksamaa ja Euroopa suurte keskustega. Lennuühendused teenindab peamise rahvusvahelise lennujaamana Berlin Brandenburg (BER), mis avati 2020. aastal ja asendab varasemaid lennujaamu.

Haldus ja elanikkond

Berliin jaguneb 12 halduslinnaosaks (Bezirke), millel on lai valik eriilmelisi linnaosi — Kesklinn (Mitte), Friedrichshain-Kreuzberg, Charlottenburg-Wilmersdorf jt. Linnas elab suur ja mitmekesine rahvastik, sealhulgas paljud välismaalased ja rahvusvahelised kogukonnad. Berliini elanikud räägivad peamiselt saksa keelt, kuid tänu rahvusvahelisele koosseisule on levinud ka inglise keel ja paljud teised keeled.

Kokkuvõte

Berliin on elav ja mitmekesine pealinn, kus segunevad pikk ajalugu, rikkalik kultuurielu ja kaasaegne innovatsioon. See on turistidele, tudengitele, kunstnikele ja ettevõtjatele atraktiivne linn, mis pakub nii ajaloolisi vaatamisväärsusi kui ka kaasaegseid teenuseid ja vaba aja võimalusi.

Märkus: Artikli algses tekstis mainitud lingid ja viited on säilitatud muutmata kujul.

Berliini linnaosad

2001. aastal muudeti Berliini 23 linnaosa 12 linnaosaks.

  1. Charlottenburg-Wilmersdorf
  2. Friedrichshain-Kreuzberg
  3. Lichtenberg-Hohenschönhausen
  4. Marzahn-Hellersdorf
  5. Mitte (Kesklinn)
  6. Neukölln
  7. Pankow
  8. Reinickendorf
  9. Spandau
  10. Steglitz-Zehlendorf
  11. Tempelhof-Schöneberg
  12. Treptow-Köpenick
Berliini linnaosade kaartZoom
Berliini linnaosade kaart

Sights

  • Alexanderplatz (koos Teletorniga)
  • Berliner Dom (Berliini katedraal)
  • Berliini Hauptbahnhof (uus pearaudteejaam)
  • Brandenburgi värav
  • Fernsehturm (Teletorn - Saksamaa kõrgeim hoone)
  • Potsdamer Platz
  • Reichstagi hoone (Bundestag)
  • Rotes Rathaus (linnapea kantselei)
  • Straße des 17. Juni (17. juuni tänav)
  • Siegessäule (Võidu kuju)
  • Unter den Linden (peapromenaadil)

Berliini ajalugu

  • 1244 Esimesed kirjutised kohast nimega Berliin.
  • 1451 Hohenzollernide perekond kolis Berliini kui oma riigi valitsemise kohale.
  • 1618 - 48 Pärast kolmekümneaastast sõda Saksamaal langes Berliinis elavate inimeste arv vaid 6000-ni.
  • 1701 Berliin sai Preisimaa pealinnaks.
  • 1709 Berliin ja selle naaberlinn Cölln (mitte Köln/Köln) ühendatakse uueks Berliiniks.
  • 1806 Napoleon Bonaparte'i armee tungib Berliini.
  • 1871 Berliin sai Saksa keisririigi pealinnaks.
  • 1920 Vana-Berliin ja mõned naaberlinnad ühendatakse "Suur-Berliiniks" (Groß-Berlin).
  • 1945 Linn on jagatud neljaks sektoriks, mida liitlased kasutasid Teise maailmasõja ajal. On olemas Nõukogude sektor, Ameerika sektor, Briti sektor ja Prantsuse sektor.
  • 1949 Pärast kahe Saksamaa asutamist on linn endiselt jagatud. Nüüd on Lääne-Berliin ja Ida-Berliin.
  • 1961 Ida-Saksamaa kommunistlik valitsus ehitas Berliini müüri Berliini kahe poole vahele.
  • 1990 Pärast Saksamaa taasühinemist lammutatakse Berliini müür ja Berliinis on taas ainult üks Berliin. Uuest Berliinist saab ühe Saksamaa pealinn.

Galerii

·        

Reichstag

·        

Potsdamer Platz

·        

·        

Lääne teater

·        

Bellevue Palace

·        

Võidu veerg

·        

Rahvusvaheline kongressikeskus

·        

Berliini loomaaed, jääkarupoeg "Knut" 24.03.2007

·        

Buddy Karu on muutunud Saksamaa mitteametlikuks suursaadikuks ja Berliini sümboliks.

·        

Berliini Filharmoonikud

·        

Berliini Tehnikaülikool

·        

Nefertiti Egiptuse muuseumis

Sõpruslinnad

Berliinil on partnerlussuhted 17 linnaga. Igal 12 linnaosal on ka oma sõpruslinnad, mida mõnikord nimetatakse sõpruslinnadeks.



Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Berliini rahvaarv?


V: Berliini rahvaarv on 2020. aastal umbes 3,7 miljonit inimest.

K: Millised riigid on Berliinis esindatud?


V: Berliini elanikud on pärit umbes 190 erinevast riigist.

K: Kus asub Berliin?


V: Berliin asub Saksamaa idaosas Kesk-Euroopas ning seda ümbritsevad paljud metsad ja järved.

K: Milliseid kuulsaid ehitisi võib Berliinis leida?


V: Berliinis asuvad kuulsad ehitised ja mälestusmärgid on näiteks Siegessäule, Brandenburger Tor, Reichstag ja Unter den Lindeni puiestee.

K: Kuidas mõjutas Berliini Teine maailmasõda?


V: Teise maailmasõja ajal hävitasid pommid linnas palju hooneid. Pärast seda jagati linn lääne- ja idaosaks, mille eraldamiseks ehitati müür kuni 1989. aastani, mil see lammutati.

K: Mis teeb Berliinist tänapäeval olulise linna?


V: Tänapäeval on Berliin kultuuri-, start-up-, poliitika-, meedia- ja teaduslinn, mille majandusele aitavad kaasa paljud tehnoloogiaettevõtted. Samuti on see oluline koht turismi ja äri jaoks tänu oma ühendustele lennukite ja rongide kaudu.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3