Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) on tuntud ajalooline ehitis Berliinis, Saksamaal. See on ainus säilinud linnavärav, mille kaudu varem Berliini sisse siseneti. Värav ehitati aastatel 1788–1791 neoklassitsistlikus stiilis arhitekt Carl Gotthard Langhansi projekti järgi ning selle vorm on mõeldud meenutama Ateena Propülaeid. Värav asub Platz des 18. März ja Pariser Platzi vahel; selle lähedal põhjas paikneb Reichstagi hoone. Külma sõja ajal oli Reichstagi hoone Lääne-Berliinis, kuid Brandenburgi värav jäi Ida-Berliini territooriumile.

Arhitektuur ja kujundus

Väraval on kaksteist dori stiilis sammast — kuus ühel ja kuus teisel küljel — mis moodustavad viis läbikäiku. Sambad loovad viis teekatet, millest keskmine oli ajalooliselt reserveeritud kuninglikele ja ametlikele protsessioonidele; kodanikel oli lubatud kasutada ainult kahte välimist. Selle funktsioonis ja ülesehituses võib leida sarnasusi näiteks Admiraliteedi kaarega Londonis, kus ka keskne rajaosa oli reserveeritud tähtsamale liiklusele.

Värava katsab pealt Quadriga — neljahobuvankril sõitev kujurühm, mille autor on skulptor Johann Gottfried Schadow (valminud 1793). Kujurühm kujutab võidujumalannat, kes sõidab vankril nelja hobusega ja kannab algselt oliivipärjaga kaunistatud oda.

Ajaloolised pöördepunktid

Pärast Preisimaa lüüasaamist Jena–Auerstedti lahingus 1806 viis Napoleon Quadriga Pariisi. Pärast Napoleoni kaotust 1814 toodi võidukaade tagasi Berliini. Tagastamise järel muudeti Quadriga sümboolikat: oliivipärg asendati raudristiga ning lisati preisi kotkas ja teisi sümboleid, nii et jumalanna sai tihti seostatud võidujumalanna Nike'ga.

20. sajandil kasutasid natsid Brandenburgi väravat oma propaganda ja riikliku sümbolina. II maailmasõja lõpus sai värav suuri kahjustusi, kuid selle põhiobjekt jäi püsti. Pärast sõda toimusid remont- ja taastamistööd, kuid värav jäi jaotatud linna keskmesse: kui 1961. aastal ehitati Berliini müür, jäi värav müüri idaossa ja suleti avalikkusele — asudes nõnda kurikuulsas "surmaribas".

Saksa küsimus jääb lahtiseks nii kaua, kuni Brandenburgi värav on suletud.

1963. aastal külastas Berliini USA president John F. Kennedy; tollal olid Nõukogude võimud värava külge riputanud suuri plakateid ja katteid, mis osaliselt takistasid otse ida pool vaatamist. 1987. aastal pidas USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava juures kuulsa kõne, milles ta kutsus üles müüri lammutama: "Lammutage see müür!"

Taastumine ja taasühinemise sümbol

Brandenburgi väravast sai külma sõja ajal liikumispiirangu tõttu sakslaste jagunemise ja seejärel taasühinemise tugev sümbol. Richard von Weizsäcker rõhutas 1980. aastatel värava tähendust ühtsuse sümbolina. Von Weizsäcker ise oli hiljem üleminekul Saksamaa president. 22. detsembril 1989 avati värav ametlikult taas, kui Lääne-Saksamaa kantsler Helmut Kohl kõndis läbi värava ja teda tervitas Ida-Saksamaa peaminister Hans Modrow. See sündmus kujunes üheks taasühinemise visuaalseks tähiseks.

2000. aastatel läbis Brandenburgi värav põhjaliku restaureerimise: tööd ja konserveerimine viidi läbi nii linna ja riigi kui ka erapartnerite toetusel ning värav avati külastajatele taastatult. Taastustööd on aidanud säilitada varemeil olnud marmor- ja liivakivipindu ning Quadriga on restaureeritud algse väljanägemise taastamiseks.

Tänapäevane tähendus ja külastus

Tänapäeval on Brandenburgi värav üks Berliini ja kogu Saksamaa tuntumaid maamärke. See asub Pariser Platzis ja on populaarne turismi- ja kultuuripaik: seal toimuvad riiklikud mälestus- ja pidustussündmused, avalikud üritused ning palju külastajaid hoolitseb selle ajaloo ja arhitektuuri vaatamise eest. Värav on nüüd jalakäijatele avatud ning sümboliseerib nii Berliini kui ka kogu Saksamaa taasühinemist, demokraatiat ja rahu.

Olulised faktid kokkuvõtlikult:

  • Ehitatud 1788–1791, arhitekt Carl Gotthard Langhans.
  • Neoklassitsistlik stiil, inspireeritud Propülaeidest.
  • Kujurühm Quadriga tehti 1793 (Johann Gottfried Schadow) ja viidi 1806 Pariisi, tagasi 1814.
  • Värav sai 20. sajandil mitmeid tähendusi: kuninglikust sissepääsust kuni natsi- ja külma sõja sümbolini ning lõpuks taasühinemise ikooniks.