Canterbury katedraal on üks vanimaid ja kuulsamaid kirikuid Inglismaal. Katedraal asub Canterburys, Kentis. See kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. See on ka üks suurimaid näiteid keskaegsest normanniajastu arhitektuurist Suurbritannias. Katedraal on Canterbury peapiiskopi ametlik "asukoht". Peapiiskop on Inglismaa kiriku juht.

Ajalooline taust

Paiga usuline ajalugu ulatub tagasi 597. aastasse, mil Püha Augustine saatis Rooma paavst Gregorius I välja missiooniks Aedwardi (Angles) saarele ja rajas Canterburys esimese piiskopliku keskuse. Aja jooksul on katedraali hoone ehitatud, põletatud ja taas üles ehitatud mitmel korral. Pärast normannite vallutust 11. sajandi lõpus alustati ulatuslikumaid ehitustöid, mille tulemusena kujunes välja suur romaanne (normann) stiilis kirik. 12. sajandi lõpu ja 13. sajandi alguse suur tulekahju sundis taasosa hoonetest taastama ning selle käigus lisandus gooti stiili elemente.

Arhitektuur ja kunst

Canterbury katedraal on arhitektuuriliselt mitmekihiline: algsed normannlikud (roomaanne) vormid on koos hilisema gooti restaratsiooniga. Tuntuimad arhitektuuri- ja kunstielemendid on:

  • Koor ja idapoolne osa: 12.–13. sajandi gooti restaureerimiste tulemus, seal on tähelepanuväärne ruumiline lahendus ja peen kiviornamentika.
  • Kambri- ja krüptiruumid: säilinud varasemate ehitusetappide jäänused ning mitmed ajaloolised hauakambrid ja püha reliikviad.
  • Keskaegne klaasimaal: katedraalis on rikkalik valik keskaegseid vitraaže, millest paljud ulatuvad 12.–15. sajandisse.
  • Klooster ja sisehoovid: katedraali juurde kuulus suur mungaklooster koos kloostrihoovide ja sisealadega, mis annavad tervikule monastilise karakteri.

Thomas Becket ja palverännakud

Üks katedraali kuulsamaid sündmusi on Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi mõrv 1170. aastal. Becketi surma põhjustas konflikt kuningas Henri II ja kiriku vahel ning tema tapmine muutis katedraali oluliseks palverännakute sihtkohaks. Tema pühamu meeldis palveränduritele kogu keskaega, mida kirjeldab ka Geoffrey Chaucer teoses "Canterbury jutustused". Reformatie käigus 16. sajandil hävitati aga paljud reliikviad ja pühamud.

UNESCO maailmapärand ja tähtsus

Canterbury katedraal koos St Augustine’s Abbey ja St Martin’s Church kompleksiga on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (1988). Selle staatuse põhjuseks on paiga erakordne ajalooline, usuline ja arhitektuuriline väärtus ning asjaolu, et piirkond peegeldab kristluse levikut Inglismaale ja kirikliku keskuse arengut läbi keskaegse perioodi.

Külastajale

Canterbury katedraal on tänaseni aktiivne jumalateenistuste ja kirikuelu keskus ning samas populaarne turismi- ja palverännakute sihtkoht. Külastajatele on olemas giiditutvustused, helijuhendid, teavitus näituste ja püha paikade kohta ning pühakoja külastamise reeglid. Mõned praktilised nõuanded:

  • Tutvu katedraali lahtiolekuaegade ja jumalateenistuste ajakavaga — pühakojas toimuvad teenistused võivad piirata külastamist.
  • Austa pühakoja iseloomu: hoia vaikust tähtaegadel, kus toimuvad jumalateenistused, ja järgi pildistamise piiranguid.
  • Palverändurid ja kultuurihuvilised leiavad katedraalist nii ajaloolisi mälestisi kui kaasaegset teavet, ekskursioone ja püsiekspositsioone.

Säilitamine ja tulevik

Katedraali hoidmisse ja restaureerimisse investeeritakse pidevalt: vanade kivide, vitraažide ja puidust elementide säilitamine nõuab spetsialiste ning rahastust. Arhitektuuriline mitmekesisus ja kultuuriline pärand teevad Canterbury katedraalist olulise kaitse- ja uurimisobjekti nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.