Katedraal on kristlik kirik, mis on piiskopi ametlik asukoht. Selle nähtav ja formaalne tunnus on piiskopi istmele ehk katedrale viitav aukoht, mille järgi kirik oma nimeks sai. Kuna katedraalid on piiskopi asukohad, on nad piiskopkonna keskkirikud ja sageli administraatiivse ning liturgilise elu keskused.

Määratlus ja konfessionaalne levik

Ainult neil kristlikel konfessioonidel, kus on piiskopid, eksisteerivad ametlikud katedraalid. Katedraale leiab nii roomakatoliku, ida-ortodoksi, ida-ortodoksi, anglikaani kui ka mõnes luterlikus kirikus. Katedraali staatus ei sõltu alati ehitise suurusest või ilust, vaid pigem selle seotusest piiskopi ja piiskopkonnaga.

Ajalooline taust

Katedraalid tekkisid varakeskaegsetest piiskopkondadest ja piiskopite institutsioonist. Need hooned on sageli olnud nii usulise kui ka ühiskondliku elu keskused: siin toimusid suuremad jumalateenistused, ordineerimised, pühade reliikviate hoidmine ning piiskopkonna olulised kogunemised. Paljud Euroopa suured kirikud said alguse kloostrite või kanonike elu paigana ning hiljem omandasid piiskopkonna rolli.

Terminid ja variatsioonid

Kreeka õigeusu kirikus kasutatakse katedraali tähistamiseks sageli ka termineid "kathedrikos naos" (sõna-sõnalt: „katedraal-pühamu”) ja "metropol" (sõna-sõnalt: „emalinn”). Mõlemat terminit kohtab ametlikus keeles, kuid levinud on ka nimetused, mis rõhutavad piirkondlikku tähtsust (näiteks metropol).

Kasutusvariatsioonid on ajalooliselt ja piirkonniti erinevad. Näiteks mõned Šotimaa reformatsioonieelsed katedraalid, mis praegu kuuluvad Šotimaa kirikusse, säilitavad endiselt termini "katedraal", kuigi kiriku valitsemissüsteem on presbüterlik ja ametlikku piiskopkonda seal ei pruugi olla. Samuti kasutatakse rahvakeeles mõistet "katedraal" tihti ebapreciseilt ükskõik millise suure või mõjuvõimsa kiriku kohta.

Nimetused ja ajalugu – minsterid ja kloostrid

Mitmeid katedraale Euroopas, näiteks Strasbourgis ja Inglismaal Yorkis, Lincolnis ja Southwellis, nimetatakse minsteri (saksa keeles Münster) kirikuteks. See nimetus tuleneb ladina sõnast monasterium ja viitab ajaloolisele seosele kanonike või kloostritega: enne reformatsiooni olid paljud neist asutustest seotud kogukonnas elavate kaanonite teenistusega või võisid olla osa suuremast kloostrist.

Arhitektuur ja ruumiplaneering

Katedraalid esindavad väga erinevaid arhitektuurilisi stiile, alates varakeskaegsest romaanikast kuni kõrgekeskaja gooti ja hilisema baroki või bysantliku stiilini. Kuigi vormid varieeruvad, on mitmed põhiomadused sagedased:

  • pikk kesklaev ehk nave, mis suunab pilgu altarile;
  • ristlõike moodustav transept, mis annab tihti ristiplaani;
  • koor ja apsis, kus asuvad altarid ja kus toimub piiskopi liturgiline teenistus;
  • ambulatorium ja krüpt, mis võimaldavad palveränduritel ja reliikviate külastajatel liikumist ilma peamist missa osa katkestamata;
  • torni- või fassaadiaktsendid (kaks torni, keskne lõõm vmt), suured vitraažaknad ja monumentaalsed uksed.

Sisekujunduses eristuvad sageli rikkalikud altarirühmad, kooripuu, kommemeerimis- ja mälestusmärkide paigutus ning spetsiaalsed istmed ja kolonni- või sambaaladused, mis tähistavad katedraali rituaalset ja hierarhilist iseloomu.

Funktsioonid ja sotsiaalne roll

Katedraalid täidavad religioosseid funktsioone (jumalateenistused, ordineerimised, peamised kirikupühad), administratiivseid ülesandeid (piiskopkonna kontorid, kohtumised) ning sageli ka kultuurilisi ja hariduslikke rolle (muuseumid, kontserdid, juhitud ekskursioonid). Kuna paljud katedraalid on arhitektuuriliselt ja ajalooliselt olulised, on nad ka üksikehitused, kuhu suunduvad turistid ja palverändurid.

Pärand ja säilitamine

Katedraalide hooldamine ja restaureerimine on sageli keeruline ja kulukas, sest hooned sisaldavad arhitektuurset, kunstilist ja religioosset pärandit. Paljudes riikides toimuvad koostöös kohalike kogukondade, usuasutuste ja riiklike-muinsuskaitse asutustega projektid, et tagada nende hoonete struktuurne ja kunstiline säilimine tulevastele põlvedele.

Kokkuvõte

Katedraal on rohkem kui lihtsalt suur kirik: see on piiskopi ametikoha ja piiskopkonna sümbol, arhitektuuriline monument ning sageli ka kogukonna keskne kultuuri- ja usuelu paik. Kuigi termin ja vormid varieeruvad konfessiooni, ajaloo ja piirkonna järgi, jääb katedraaliks see kiriklik hoone, mis kannab piiskoplikku autoriteeti ja teenib laiemat religioosset ning sotsiaalset funktsiooni.