Sisu

·         1 Religioon

·         2 kohta

·         3 inimest

·         4 Muusika

·         5 Fiktsioon

Kirik võib tähendada:

1. Religioon — kogukond või usuline liikumine

Sõna "kirik" viitab sageli kristlikule usukogukonnale või institutsioonile. See võib tähendada:

  • Usuline kogukond ehk kogudus — inimesed, kes kuuluvad samasse usulisse rühma, jagavad ühiseid uskumusi, osalevad jumalateenistustel ja ühistel tegevustel.
  • Usuline organisatsioon — ametlikud kirikuasutused ja denominatsioonid (näiteks katoliku, õigeusu, luteri, anglikaani jt kirikud), millel on oma juhtimis- ja toimimisstruktuur.
  • Õppetöö ja teoloogia — kirikud korraldavad pastoraalset tööd, piiblitunde, konfirmeerimist, vaimulikku nõustamist ja teoloogilist õpetust.
  • Kirikul kui institutsioonil on sageli kindlad rituaalid (ristimine, armulaud jpm), tähtpäevad kirikukalendris (pühad, pidustused) ja sotsiaalsed funktsioonid (heategevus, sotsiaaltöö, haridus).

    2. Koht — kirikuhoone

    "Kirik" võib tähendada ka füüsilist hoonet — pühakoja arhitektuurilist ja kultuurilist objekti:

  • Hoone ülesehitus — tüüpilised elemendid: altar, peasaal (laienev laevaosa), kooriruum, sakristia, kirikutorn/kellatorn ja vitraažaknad. Mõnes kirikus on ka krüpt, kaplaat ja kabelid.
  • Arhitektuuristiilid — kirikud võivad olla romaani, gooti, renessansi, baroki, klassitsismi või modernistliku stiiliga; iga ajastu kajastab oma tehnilisi ja kunstilisi lahendusi.
  • Kultuuripärand — paljud kirikud on ajaloolise ja kunstilise väärtusega ning kaitstud muinsuskaitse all; neid kasutatakse lisaks jumalateenistustele ka kontsertide, mälestusteenistuste ja kogukonna ürituste toimumiskohana.
  • 3. Inimesed — vaimulikud ja koguduseliikmed

    Kirik kui inimeste kogukond hõlmab erinevaid rolle:

  • Vaimulikud — preestrid, pastorid, diakonid, piiskopid jpt, kes juhivad jumalateenistusi, viivad läbi sakramente ja vastutavad vaimulikku juhtimist eest.
  • Koguduseliikmed — laiem liikmeskond: lauljad, vabatahtlikud, pered, laste- ja noortetööga seotud inimesed.
  • Toetajad ja töötajad — organistid, kellamehed, kantselei- ja hooldustöötajad ning koguduse juhatused, kes korraldavad igapäevast elu ja majandamist.
  • Kogudus täidab sageli sotsiaalset rolli: pakkudes tuge, nõustamist, heategevust ning luues sotsiaalseid võrgustikke linna- või külakogukonnas.

    4. Muusika — kirikus kõlav muusikaline traditsioon

    Kirikuga on seotud rikkalik muusikatraditsioon, mis hõlmab nii liturgilist kui ka ilmalikumat muusikat:

  • Liturgiline muusika — gregoriaani laul, kirikukoori repertuaar, kantaatide ja missaosade esitused, mis on kirjutatud teenistuse osa rikastamiseks.
  • Instrumendid — oreli pikk ajalugu kirikumuusikas; lisaks kasutatakse koori ja mitmesuguseid instrumente olenevalt traditsioonist.
  • Komponistid ja stiilid — kirikumuusika on andnud maailmakultuurile palju tuntud teoseid (nt barokk- ja renessanssikomponistid); ka kaasaegne muusika ja rahvalik hümnikultuur on tähtsal kohal. Eestis on kirikumuusikas olulisi panuseid andnud ka kaasaegsed heliloojad.
  • Muusika kirikus aitab luua pühaduse tunnet, viibjatele vaimset tuge ning toimib kultuurilise ja kunstilise väljendusvormina.

    5. Fiktsioon — kirik kui kujund ja sümbol

    Kirikut kohtab palju ka ilukirjanduses, filmis ja visuaalkunstis, kus see täidab erinevaid sümboolseid rolle:

  • Pühakoda ja varjupaik — koht, kus tegelased otsivad lunastust, rahu või kaitset.
  • Võimu ja traditsiooni sümbol — kirik võib esindada ühiskondlikke norme, hierarhiat või konservatiivsust ning seeläbi olla konfliktide allikaks konfliktides ning arengulugudes.
  • Kriitika ja ambivalentsus — kirjanduses kasutatakse kirikut tihti teemade analüüsimiseks nagu usk, süü, hüljatus, ajalooline mälu või sotsiaalne surve.
  • Nii reaalses elus kui fiktsioonis on kirik mitmetahuline nähtus — usuline, kultuuriline, arhitektuuriline ja sotsiaalne — ning selle tähendus sõltub sageli kontekstist ja inimesest, kes seda kirjeldab.