Kirik (institutsioon)
See artikkel käsitleb universaalset religioosset institutsiooni. Üldist teavet kristluse kohta või teavet konkreetsete kristlike konfessioonide kohta leiate vastaval leheküljel. Muude kasutusviiside kohta vt Church (disambiguation).
Mõiste kristlik kirik, katoliku kirik või üks püha katoliku ja apostellik kirik, nagu seda 110. aastani pKr nimetati, viitab "usklike universaalsele kogudusele". See tähendab iga inimest, kes on kunagi võtnud või võtab kunagi vastu kristliku usu. Idee on, et kõik need inimesed koos moodustavad ühe "keha", mida nimetatakse "Kirikuks". "Kirikut" (selles tähenduses) ei pea kristlased tavalise inimorganisatsiooni all silmas. Seda nähakse kui osa Jumala viisist, kuidas ta toob inimesed talle lähedale. "Kirik" sai alguse Jeesuse poolt 1. sajandil pKr. Seda nimetatakse "kristlikuks kirikuks", sest Jeesust nimetati "Kristuseks" (ehk Jumala pühaks).
"Kirikuid" kui kristlikke organisatsioone alustasid Jeesuse järgijad. Tänapäeval on palju kirikuid "kiriklike organisatsioonide" tähenduses. Erinevaid organiseeritud kirikuid nimetatakse kristlikeks konfessioonideks.
Peamised kristlikud tõekspidamised on levinud kõigis suuremates kristlikes konfessioonides. Need uskumused ütlevad kristlased sageli valjusti välja "usutunnistuses", mida nimetatakse usutunnistuseks. Roomakatoliku, õigeusu, luterliku, anglikaani osaduskonna ja teiste protestantlike kirikute uskumus on, et Jumal on "kõigi asjade looja ja igavene isa", et Jeesus oli "Kristus" ja Jumala poeg, kes suri, et päästa inimesi nende pattude eest määratud karistusest, ning et Püha Vaim on Jumala kingitus, mis aitab ja lohutab kristlasi. Kristlased usuvad, et need on ühe Jumala kolm osa.
On palju muid uskumusi, mis on eri konfessioonide vahel erinevad. Need erinevused on mõnikord põhjustanud vaidlusi ja põhjustanud organiseeritud kiriku jagunemise konfessioonideks. Erinevaid arvamusi nimetatakse vastuoludeks.
Vene kunstniku Andrei Rublevi 15. sajandil loodud Kolmainsust kujutav ikoon
Terminoloogia
Ingliskeelne sõna church pärineb kreeka keeles κυριακή (kyriake), mis tähendab "Issanda (maja)" või "Issanda (maja)". Tänapäeva inglise keeles kasutatakse sõna "church" nii kirikuhoone kui ka "kristliku kiriku" kohta kogu maailmas.
381. aastal pKr. toimunud piiskoppide kohtumisel, mida tuntakse Konstantinoopoli esimese kirikukogu nime all, muudeti toona kasutusel olnud Nikaia usutunnistus (usutunnistus) nii, et see sisaldas kiriku kirjeldust. Nikaia usutunnistusele lisati sõnad "Üks püha, katoliku ja apostellik kirik". See oluline täiendus kirjeldab nelja kõige olulisemat asja, mida kristlased pidid kristliku kiriku kohta uskuma.
Need on neli sõna, mida kasutatakse Nikaia usutunnistuses:
- Kirik on üks. See tähendab, et on ainult üks tõeline kristlik kirik. See on "universaalne".
- Kirik on püha. See tähendab, et see on tõelise ja elava Jumala kirik.
- Kirik on katoliiklik. See tähendab, et Kirik hõlmab "kõiki", kes on tõelised kristlased.
- Kirik on apostlik. See tähendab, et seda alustasid Jeesuse kaksteist apostlit ja et kristlikud usklikud järgivad nende jälgi.
Vastuolud
Üks oluline vaidlus on lihtsalt kristliku või katoliku kiriku määratlus. Teatud määral tuleneb see vaidlus Nikaia usutunnistusest, mille sõnad "Üks püha katoliku ja apostellik kirik" tähendavad universaalset kirikut. Paljud konfessioonid usuvad, et kõik konfessioonid on osa ülemaailmsest kristlikust kirikust ja arvavad, et kõige tähtsam on "ühine usk", mitte ühine organisatsioon või traditsioon. ("Ühine usk" tähendab "usk, mis on sama". Sõna "ühine" ei tähenda selles mõttes "tavalist").
Rooma-Katoliku Kirik on sadu aastaid pidanud end ainukeseks kristlikuks kirikuks ja nimetanud end katoliku (või "universaalseks") kirikuks. Teisisõnu usuti, et ainult need inimesed, kes kuulusid roomakatoliku kiriku organisatsiooni, kuulusid universaalsesse kirikusse. 20. sajandil hakkas see seisukoht muutuma ja 20. sajandi lõpus tekkis Rooma-Katoliku Kiriku osades tugev liikumine, et jõuda teiste konfessioonideni. Ida-ortodoksne kirik on mõelnud endast samamoodi, kuid 20. sajandi lõpus on õigeusu kiriku ja roomakatoliku, luterliku ja anglikaani kiriku vahel toimunud palju rohkem arutelusid. Mõned väiksemad konfessioonid, näiteks Jehoova tunnistajad, usuvad samuti, et nad on ainus ja õige kristlik kirik.
Lihtsustatud skeem kristliku kiriku ajaloolistest harudest.
Seotud leheküljed
| Osa sarjast
| ||||||||
|
| ||||||||
| Jeesus Kristus | ||||||||
| Jeesus - Maarja - Neitsiksünd - Ristilöömine - Ülestõusmine | ||||||||
| Sihtasutused | ||||||||
| Kirik - Uus leping - Apostlid - Kuningriik - Evangeelium - Ajastu - Paulus - Peetrus | ||||||||
| Religioossed tekstid | ||||||||
| Piibel - Vana Testament - Uus Testament - | ||||||||
| Päästmine - Ristimine - Kolmainsus - Isa - Poeg - Püha Vaim - Kristoloogia - Apologeetika - Eeskatoloogia | ||||||||
| Varane - Konstantinoos - Kontsiilid - Usutunnistused - Missioonid - Krüsostomos - Ida-Lääne skisma - Ristisõjad - Reformatsioon - Vastureformatsioon | ||||||||
| ||||||||
| Üldised teemad | ||||||||
| Jutlus - Palve - Oikumeenia - Suhted teiste religioonidega - Kristlikud liikumised - Muusika - Liturgia - Kalender - Sümbolid - Kunst - Kriitika | ||||||||
| See kast: · vaadata · räägi · redigeeri |
Küsimused ja vastused
K: Mis on kristlik kirik?
V: Kristlik kirik viitab universaalsele usklike seltskonnale ehk igale inimesele, kes on kunagi võtnud või võtab vastu kristliku usu. Seda peetakse osaks Jumala viisist tuua inimesed tema juurde ja seda alustas Jeesus 1. sajandil pKr.
K: Kes asutas kristliku kiriku?
V: Jeesus asutas kristliku kiriku 1. sajandil pKr.
K: Milliseid uskumusi jagavad kõik suuremad konfessioonid?
V: Kõik suuremad konfessioonid usuvad, et Jumal on kõigi asjade looja ja igavene isa, et Jeesus oli Kristus ja Jumala poeg, kes suri, et päästa inimesi nende pattude eest määratud karistusest, ning et Püha Vaim on Jumala kingitus, mis aitab ja lohutab kristlasi. Nad usuvad ka, et need kolm osa moodustavad ühe Jumala.
K: Mis on vastuolud?
V: Vaidlused on eri konfessioonide vahelised erinevad arvamused, mis on mõnikord põhjustanud vaidlusi ja lõhestumist organiseeritud kirikutes.
K: Kuidas muutus kristlus hilisantiigi ajal tagakiusavaks organisatsiooniks?
V: Hilisantiikumi ajal muutus kristlus institutsioonina üha olulisemaks, mis viis selleni, et sellest sai inimkonna ajaloos tagakiusav organisatsioon.
K: Millist muud teavet võib leida konkreetsetel lehekülgedel kristluse kohta?
V: Konkreetsed leheküljed kristluse kohta sisaldavad üldist teavet kristluse kohta või teavet konkreetsete kristlike konfessioonide kohta.
