Mormoonlus

Esimene nägemus

Joseph Smith Jr. ütles, et teda on külastanud Isa Jumal, Jeesus Kristus ja paljud inglid. Esimest külaskäiku nimetatakse esimeseks nägemuseks. See juhtus, kui Joseph oli 14-aastane. Ta oli otsustanud palvetada selle üle, millise religiooniga liituda. Ta ütles, et ta läks New Yorgis asuvast perekonna majast kaugel asuvasse metsa, palvetas, tundis, et kurjad jõud võitlevad tema vastu, ja sai päästetud, kui tema kohal ilmus hele valgus. Ta ütles, et nägi selles heledas valguses Jumalat Isa ja Jeesust Kristust. Talle öeldi, et ta ei peaks üheski kirikusse astuma, sest üheski kirikus ei ole kogu tõde. Samuti ütlesid nad talle, et neil on tema jaoks tööd, mida teha.

Jumal ja Jeesus külastavad Joosepit ja Joosep näeb, et Jumalal ja Jeesusel on samasugune keha nagu inimestel ja et nad on kaks eraldi inimest.

Mormoni raamat

Osa Joseph'i tööst oli Mormoni Raamatu tõlkimine. Joseph ütles, et ingel nimega Moroni külastas teda ja näitas talle, kuhu oli maetud üks väga vana raamat. See raamat oli kirjutatud kuldplaatidele (mida mõnikord nimetatakse kuldplaatideks). See oli maetud kivikirstu, mis asus künkal Joseph'i kodu lähedal New Yorgis. Moroni külastas Joosepit kord aastas nelja aasta jooksul, kuni ta käskis Joosepil võtta kuldplaadid. Kuna raamat oli kirjutatud väga vanas keeles, tõlkis Joseph selle inglise keelde. Ta tegi seda Jumala abiga ja vahendite abil, mida nimetatakse "Urimiks" ja "Tummimiks". Raamat avaldati Mormoni Raamatu nime all 1830. aastal. See jutustab kahest peamisest inimrühmast, kes elasid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas sadu aastaid tagasi (nefilased ja laamanlased), ning samuti lugu ühest inimrühmast, kes tulid Ameerikasse tuhandeid aastaid tagasi Paabeli tornist lahkudes (jarediidid). Samuti õpetab see palju asju Jeesuse kohta. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete jaoks on Mormoni raamat eriline raamat Jumalalt, mis on võrreldav Piibliga. Mormoonid usuvad, et lugedes Mormoni Raamatut ja Piiblit, saavad inimesed teada, kuidas jõuda Jumalale lähemale ja kuidas leida elus õnne. See raamat on ka põhjus, miks kiriku liikmeid mõnikord "mormoonideks" kutsutakse.

Mormoonide uskumused ja tavad

Tänapäeval asub Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku keskus Utahis, kuid üle maailma elab üle 16 miljoni mormooni. Kiriku juhti nimetatakse presidendiks ja järgijad kutsuvad teda prohvetiks. Nad usuvad, et Jumal juhatab prohvetit, nagu Jumal juhatas Joseph Smithi ja piibli prohveteid. Kiriku liikmed usuvad, et perede jaoks on oluline veeta palju aega koos ja et pärast surma võivad nad elada koos igavesti. Aktiivsed liikmed ei joo alkoholi, kohvi ega teed ega suitseta tubakat. Nad kohtuvad kord nädalas pühapäeval kirikusse, kus nad saavad sakramenti ja kuulavad lühikesi kõnesid või jutlusi. Neil on ka pühapäevakool, et rohkem teada saada. Kirikus on ka nädala jooksul tegevusi. Mormoonidel on ka hooned, mida nimetatakse templiteks. Need on nende religioonis kõige pühamad hooned. Kui tempel ehitatakse esimest korda ja pärast renoveerimist, on üldsus kutsutud siseruumidesse ekskursioonile. Kuid pärast templi pühitsemist võivad sinna siseneda ainult need kiriku liikmed, kes on läbinud piiskopi või vaia presidendiga vestluse väärilisuse kohta.

Suured liikumised mormoonluses

Tänapäeval on mormoonluses kolm peamist liikumist, kuigi üks neist on kaugelt suurim. Neid esindavad Viimse Aja PühadeJeesuse Kristuse Kirik, Kristuse Kogukond ja Kristuse Kirik Eelija Sõnumiga. Kui inimesed räägivad mormoonidest, siis mõtlevad nad tavaliselt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku järgijaid, mis on suurim mormoonide liikumine. See liikumine ütleb ka, et mõiste "mormoonid" on hüüdnimi, mis on antud kiriku liikmetele kiriku ajaloo alguses, ja nad eelistaksid, et neid nimetataks Viimse aja pühakuteks või "LDS" (Latter-day Saints).

Erinevate rühmade uskumused

Mõned inimesed, kes nimetavad end mormoonideks, ei kuulu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse. Need inimesed kuuluvad teistesse mormooni kirikutesse. Mõned nende uskumused on teistsugused.

Kui Brigham Youngist sai pärast Joseph Smithi surma kiriku teine president, ei pidanud mõned inimesed teda õigeks presidendiks. Kui Brigham Young viis suurema osa mormoonidest Utah'sse, jäid need inimesed Illinoisi. Nad uskusid, et Joseph Smithi poeg peaks olema järgmine president. Tänapäeval nimetatakse seda kirikut Kristuse Koguduseks. See on suuruselt teine kirik, mis nimetab end mormoonideks. Nende kirikusse kuulub üle 250 000 inimese. Teised mormoonid õpetavad väga erinevaid õppetunde, mida Kristuse Kogukond ei tee.

Hiljem toimusid kirikus ka teised lõhestumised. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (LDS) õpetab, et mees peaks abielluma ainult ühe naisega. Seda nimetatakse monogaamiaks. Kiriku alguses oli see teisiti. Mees võis olla abielus rohkem kui ühe naisega korraga (seda nimetatakse polügaamiaks). Kui kirik 1890. aastal oma seisukohta muutis, lahkusid mõned inimesed ametlikust kirikust ja jätkasid polügaamiat. Need rühmad on LDS-ga võrreldes väga väikesed. Neid rühmi, kes ei tahtnud loobuda polügaamiast, nimetatakse mõnikord ikka veel mormoonideks, kuigi ametlikus kirikus on polügaamia alates 1890. aastast keelatud. Enamik neist väiksematest rühmadest jääb teistest eemale, sest polügaamia on Ameerika Ühendriikides ebaseaduslik. LDS ütleb inimestele, et nad ei tohi nendest rühmadest rääkides kasutada sõna mormoonid või pilte kiriku juhtidest ja templitest, sest see jätab mulje, nagu oleksid nad endiselt LDS-iga seotud, kuigi nad seda ei ole.

Mormoonlus ja kristlus

Mormonismis on palju tavasid, mis on väga sarnased kristlikes liikumistes kasutatavatele tavadele. Siiski on mõned tavad, mille puhul mormoonide liikumine erineb märgatavalt teistest kristlikest liikumistest, näiteks katoliku, õigeusu või protestantlikest usunditest. Inimesed, kes määratlevad kristlust kui ühte neist konfessioonidest kuulumist, ütlevad üldiselt, et mormoonlus ei ole kristlik liikumine.

Inglise keeles aktsepteerib LDS-kirik King Jamesi versiooni Piiblist kui osa oma ametlikust pühakirjast.

Alguses ütles mormoonide liikumine, et ta taastab kristlikku usku ja et teised liikumised sel ajal olid uskumused, mis olid valed. 1830. aastatel sai liikumine kiiresti liikmeid, kes olid tulnud kristlikest liikumistest. Paljud tolleaegsed kristlased pidasid mõningaid mormoonide liikumise tolleaegseid tavasid ja uskumusi poliitiliselt ja kultuuriliselt õõnestavaks. Kõige vastuolulisemate hulka kuulusid arusaam, et orjapidamine on vale, et meestel võib olla rohkem kui üks naine ja et kirik soovis juhtida valitsust, mille seadused põhinesid mormonismil. Mõnda neist tõekspidamistest enamik mormoonide liikumistest tänapäeval enam ei järgi. Sellised erimeelsused viisid vägivaldsete konfliktideni mormoonide ja peavoolu kristlike rühmade vahel. Kuigi vägivalda tegelikult enam ei esine, kritiseeritakse ikka veel liikumise ainulaadseid õpetuslikke seisukohti.

Mormoonid usuvad Jeesusesse Kristusesse kui sõna otseses mõttes Jumala esmasündinud Pojasse ja Messiasse, tema ristilöömisesse kui patuohvri lõpptulemusesse ja ülestõusmisesse. Viimse aja pühad (LDS) lükkavad aga tagasi oikumeenilised usutunnistused ja Kolmainsuse määratluse, mida õpetavad roomakatoliku kirik, ida õigeusu kirik, anglikaani osaduskond ja trinitaarne protestantism. Nende arvates on Uues Testamendis ennustatud, et inimesed pöörduvad kristlikest õpetustest eemale ja et enne Kristuse teist tulemist toimub olukorra taastamine.

Mõned olulised erinevused peavoolu kristlusest on järgmised: Usku, et Jeesus alustas oma pattude lepitamist Getsemani aias ja võttis enda peale kõigi patud, olgu mormoonid või mitte. Ta veritses igast poorist ja palus oma taevase isa poole: "Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minust ära; aga siiski ei saa sündida mitte minu, vaid sinu tahtmine." Nende arvates on taevas jagatud kolmeks auastmeks ja põrguks (mida sageli nimetatakse väliseks pimeduseks). Lisaks ei usu mormoonid loomisse ex nihilo, nad usuvad, et mateeria on igavene ja et Jumal korraldab olemasolevat mateeriat.

Suur osa mormoonide ususüsteemist on geograafiliselt orienteeritud Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandril. Mormoonid usuvad, et Mormoni Raamatu rahvas elas läänepoolkeral, et Kristus ilmus pärast oma surma ja ülestõusmist läänepoolkeral, et õige usk taastati New Yorgi osariigi põhjaosas Joseph Smithi poolt ning et Eedeni aed ja Kristuse teise tulemise asukoht oli ja on Missouri osariigis. Selle ja muude põhjuste tõttu, sealhulgas paljude mormoonide usk Ameerika erandlikkusse, oletab Molly Worthen, et see võib olla põhjus, miks Leo Tolstoi kirjeldas mormoonlust kui "Ameerika religiooni kvintessentsi".