Mormoonlus (Viimse Aja Pühad): ajalugu, uskumused ja õpetus
Sügav ülevaade mormoonlusest (Viimse Aja Pühad): ajalugu, uskumused, õpetus ja vaidlused — kes nad on, kuidas nad usuvad ja miks erinevad teistest kristlikest kirikutest.
Mormoonlus on kristlik restauratsiooniline usuliikumine, mille asutas Joseph Smith. Paljude aastate jooksul nimetasid kiriku liikmed neid, kes ei olnud liikmed, "mormoonideks". Nimetus "mormoonid" lihtsalt ei ole enam nende jaoks sobiv. Nüüd nimetatakse neid "Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed". Nende usuliikumine kannab nime "Viimse aja pühade Jeesuse Kristuse Kirik". Selle õpetused on sarnased paljude kristlike kirikute õpetustega ja nad peavad end kristlasteks, kuigi mõned mitteliikmed ei pea neid kristlasteks. Üks 2007. aasta uuring näitas, et 31% küsitletutest ei nõustu, et mormoonid on kristlased. Mormoonidel on uskumused, mis erinevad peavoolu kristlike kirikute uskumustest. Mormoonide kirik peab end taastamiskirikuks. See tähendab, et kiriku liikmed usuvad, et see on algne kristlik kirik, mille alustas Jeesus Kristus ja mille tõi tagasi ("taastas") Joseph Smith jr. 1830. aastal. Mormoonlust ja bahaismi nimetatakse mõnikord "neljandaks Aabrahamlikuks religiooniks".
Ajalooline ülevaade
Viimse Aja Pühad (inglise keeles The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints) said alguse 19. sajandi alguses Ameerika Ühendriikides. Joseph Smith väitis, et ta sai ilmutusi ja tõlkis 1820.–1830. aastatel pühakirja, mis sai nimeks Book of Mormon (Mormoni raamat). Kirik registreeriti ametlikult 1830. aastal. Järgnesid liikumise väljaränne ja konfliktid Ameerika kesk- ja lääneosas; oluline pöördepunkt oli 1844. aasta, kui Joseph Smith tapeti. Peale seda juhtisid Brigham Youngi juhitud rühm Utah’isse, kus Viimse Aja Pühad rajasid oma keskse kogukonna ja ehitasid templeid.
Põhitähtsad uskumused ja pühakirjad
- Kristlik keskne usutunnistus: Jeesus Kristus on päästja ja Jumala Poeg; mormoonid peavad end kristlasteks.
- Restauratsioon: usu järgi olid varased apostlikiriku õiged õpetused ja võimed kaotsi läinud ning Joseph Smithi kaudu taastatud.
- Ilmutus ja prohvetlus: Viimse Aja Pühade Kirikul on ametlikult vaimulik juht — president, keda liikmed peavad jumalikult juhitud prohvetiks. Tema kõrval on kaks vahendajat (counselors) ja kaksteist apostlit.
- Pühakirjad: lisaks Piiblile on Viimse Aja Pühade jaoks olulised ka Mormoni raamat, Õpetused ja lepingud (Doctrine and Covenants) ja Pärli (või hindamatu pärandi) raamat (Pearl of Great Price).
- Elu pärast surma: õpetatakse surnute esmasest võimalusest päästmiseks ja taassünni õpetust; oluline koht on templitseremooniatel ja surmajärgse abistuse mõistel (nt ristimine surnute eest).
Tseremooniad, rituaalid ja tavapärased praktikad
Viimse Aja Pühad rõhutavad ristimisse (täielik sukeldumine) kui usuavalduse ja patuste andestuse märgi. Teised tähtsad praktikaelemendid:
- Templiorganisatsioon: templid on eriline pühakoht, kus viiakse läbi abielu- ja teisi pühitsetud tseremooniaid (sealhulgas ristimised surnute eest). Need ei ole tavalistele külastajatele avatud nagu kirikutuba.
- Meeskondlik teenistus ja misjonitöö: noored ja teised liikmed osalevad aktiivselt misjonitöös, mis on oluline osa usu levitamisest.
- Priesterdus: meessoost liikmed saavad hierarhilist priesterdust, mis on jagatud erinevateks astmeteks ja rollideks koguduses.
- Tervis ja moraal: Word of Wisdom (tervisealane juhend) keelab tavaliselt alkoholi, tubaka ja teatud uimastite tarvitamise ning soovitab mõõdukust toitumises. Samuti rõhutatakse abielu monogaamsust tänapäeval.
- Sõprus- ja heategevustöö: kirikul on ulatuslikud heategevus- ja sotsiaaltööd, sh rahvusvahelised abiprogrammid ja kogukonna toetusvõrgustikud.
Organisatsioon ja kogukond
Kiriku struktuur on hierarhiline: ülemaailmselt juhib kirikut president (prohvet), tema all on kaksteist apostlit ja sajad kohalikud juhid. Kohalikud kogukonnad on jaotatud wards (kuulekad kogudused) ja stakes (neid ühendavad administratiivüksused). Ühiskondlik elu on sageli tihedalt seotud kirikliku tegevusega — regulaarsed jumalateenistused, perekondlikud ja noorte tegevused ning vabatahtlik teenistus on tavapärased.
Vaated teistele kristlusele ja ühiskonnale
Viimse Aja Pühad rõhutavad oma kristlikkust ja usu seost Aabrahami traditsiooniga, kuid mõned teised usukogukonnad ei pea neid kristlasteks, peamiselt teoloogiliste erinevuste tõttu (nt kolmainsuse käsitlus). Kirik ise on püüdnud selgitada oma õpetust ja taotleda paremat dialoogi teiste kristlike denomineeridega. Samuti on kirikul tugev rõhuasetus perekondlikel väärtustel, noorte kasvatamisel ja kogukondlikul abistamisel.
Rühmadesed erinevused ja kriitikapunktid
Viimse Aja Pühade ajaloos ja tänases tegevuses on mitmeid vastuolulisi teemasid:
- Polügaamia ajalugu: 19. sajandil praktiseeriti mõnes ringkonnas mitmeabielulisust; see põhjustas palju avalikku vastuolu. Kirik ametlikult lõpetas polügaamia praktika 1890. aastal (avalduse kaudu), kuid mõningad dissidentrühmad praktiseerivad seda edasi.
- Rass ja preesterlus: traditsiooniliselt oli kehtinud piirang, mille kohaselt tumedama nahavärviga mehed ei saanud preesterlust; see piirang kaotati 1978. aastal ja teemast on palju arutelu nii ajaloo- kui ka moraaliperspektiivist.
- Soolised ja seksuaalsed küsimused: kiriku ametlik õpetus toetab traditsioonilist abielu ja piirab same- ja transsooliste liikmete teatud tegevusi; see on kaasa toonud pingeid ja avalikku diskussiooni.
Rahvusvaheline levik ja tegevus
Kuigi Viimse Aja Pühad tekkisid Ameerikas, on kirik nüüd levinud üle maailma ja sellel on kümneid miljoneid registreeritud liikmeid paljudes riikides. Kirik panustab suurte jõupingutustega välmisjonitöösse, perekonnauuringutesse (nt FamilySearch) ja humanitaarabi programmidesse, sealhulgas katastroofiabi ja sotsiaalsete teenuste pakkumisel.
Lõppsõna
Viimse Aja Pühad ehk mormoonlus on mitmekihiline ja ajalooliselt oluline liikumine, millel on oma pühakirjad, institutsioonid ja eripärased õpetused. Nad näevad end kui kristlikku taastamiskirikut, mis rõhutab prohvetlikku ilmutust, perekonda ja misjonitööd. Samal ajal on liikumisel olnud vastuolulisi perioode ja teemasid, mis on kutsunud esile nii sisemist kui ka avalikku debatti. Mõistmiseks on kasulik eristada Viimse Aja Pühade ametlikke õpetusi ja praktikaid ning mitmesuguste mormoonlike rühmade (mille hulgas on nii suurim ametlik kirik kui ka väiksemad dissidentgrupid) eripärasid.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku logo
Esimene nägemus
Joseph Smith Jr. ütles, et teda on külastanud Isa Jumal, Jeesus Kristus ja paljud inglid. Esimest külaskäiku nimetatakse esimeseks nägemuseks. See juhtus, kui Joseph oli 14-aastane. Ta oli otsustanud palvetada selle üle, millise religiooniga liituda. Ta ütles, et ta läks New Yorgis asuvast perekonna majast kaugel asuvasse metsa, palvetas, tundis, et kurjad jõud võitlevad tema vastu, ja sai päästetud, kui tema kohal ilmus hele valgus. Ta ütles, et nägi selles heledas valguses Jumalat Isa ja Jeesust Kristust. Talle öeldi, et ta ei peaks üheski kirikusse astuma, sest üheski kirikus ei ole kogu tõde. Samuti ütlesid nad talle, et neil on tema jaoks tööd, mida teha.
Jumal ja Jeesus külastavad Joosepit ja Joosep näeb, et Jumalal ja Jeesusel on samasugune keha nagu inimestel ja et nad on kaks eraldi inimest.
Mormoni raamat
Osa Joseph'i tööst oli Mormoni Raamatu tõlkimine. Joseph ütles, et ingel nimega Moroni külastas teda ja näitas talle, kuhu oli maetud üks väga vana raamat. See raamat oli kirjutatud kuldplaatidele (mida mõnikord nimetatakse kuldplaatideks). See oli maetud kivikirstu, mis asus künkal Joseph'i kodu lähedal New Yorgis. Moroni külastas Joosepit kord aastas nelja aasta jooksul, kuni ta käskis Joosepil võtta kuldplaadid. Kuna raamat oli kirjutatud väga vanas keeles, tõlkis Joseph selle inglise keelde. Ta tegi seda Jumala abiga ja vahendite abil, mida nimetatakse "Urimiks" ja "Tummimiks". Raamat avaldati Mormoni Raamatu nime all 1830. aastal. See jutustab kahest peamisest inimrühmast, kes elasid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas sadu aastaid tagasi (nefilased ja laamanlased), ning samuti lugu ühest inimrühmast, kes tulid Ameerikasse tuhandeid aastaid tagasi Paabeli tornist lahkudes (jarediidid). Samuti õpetab see palju asju Jeesuse kohta. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete jaoks on Mormoni raamat eriline raamat Jumalalt, mis on võrreldav Piibliga. Mormoonid usuvad, et lugedes Mormoni Raamatut ja Piiblit, saavad inimesed teada, kuidas jõuda Jumalale lähemale ja kuidas leida elus õnne. See raamat on ka põhjus, miks kiriku liikmeid mõnikord "mormoonideks" kutsutakse.
Mormoonide uskumused ja tavad
Tänapäeval asub Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku keskus Utahis, kuid üle maailma elab üle 16 miljoni mormooni. Kiriku juhti nimetatakse presidendiks ja järgijad kutsuvad teda prohvetiks. Nad usuvad, et Jumal juhatab prohvetit, nagu Jumal juhatas Joseph Smithi ja piibli prohveteid. Kiriku liikmed usuvad, et perede jaoks on oluline veeta palju aega koos ja et pärast surma võivad nad elada koos igavesti. Aktiivsed liikmed ei joo alkoholi, kohvi ega teed ega suitseta tubakat. Nad kohtuvad kord nädalas pühapäeval kirikusse, kus nad saavad sakramenti ja kuulavad lühikesi kõnesid või jutlusi. Neil on ka pühapäevakool, et rohkem teada saada. Kirikus on ka nädala jooksul tegevusi. Mormoonidel on ka hooned, mida nimetatakse templiteks. Need on nende religioonis kõige pühamad hooned. Kui tempel ehitatakse esimest korda ja pärast renoveerimist, on üldsus kutsutud siseruumidesse ekskursioonile. Kuid pärast templi pühitsemist võivad sinna siseneda ainult need kiriku liikmed, kes on läbinud piiskopi või vaia presidendiga vestluse väärilisuse kohta.
Suured liikumised mormoonluses
Tänapäeval on mormoonluses kolm peamist liikumist, kuigi üks neist on kaugelt suurim. Neid esindavad Viimse Aja PühadeJeesuse Kristuse Kirik, Kristuse Kogukond ja Kristuse Kirik Eelija Sõnumiga. Kui inimesed räägivad mormoonidest, siis mõtlevad nad tavaliselt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku järgijaid, mis on suurim mormoonide liikumine. See liikumine ütleb ka, et mõiste "mormoonid" on hüüdnimi, mis on antud kiriku liikmetele kiriku ajaloo alguses, ja nad eelistaksid, et neid nimetataks Viimse aja pühakuteks või "LDS" (Latter-day Saints).
Erinevate rühmade uskumused
Mõned inimesed, kes nimetavad end mormoonideks, ei kuulu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse. Need inimesed kuuluvad teistesse mormooni kirikutesse. Mõned nende uskumused on teistsugused.
Kui Brigham Youngist sai pärast Joseph Smithi surma kiriku teine president, ei pidanud mõned inimesed teda õigeks presidendiks. Kui Brigham Young viis suurema osa mormoonidest Utah'sse, jäid need inimesed Illinoisi. Nad uskusid, et Joseph Smithi poeg peaks olema järgmine president. Tänapäeval nimetatakse seda kirikut Kristuse Koguduseks. See on suuruselt teine kirik, mis nimetab end mormoonideks. Nende kirikusse kuulub üle 250 000 inimese. Teised mormoonid õpetavad väga erinevaid õppetunde, mida Kristuse Kogukond ei tee.
Hiljem toimusid kirikus ka teised lõhestumised. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (LDS) õpetab, et mees peaks abielluma ainult ühe naisega. Seda nimetatakse monogaamiaks. Kiriku alguses oli see teisiti. Mees võis olla abielus rohkem kui ühe naisega korraga (seda nimetatakse polügaamiaks). Kui kirik 1890. aastal oma seisukohta muutis, lahkusid mõned inimesed ametlikust kirikust ja jätkasid polügaamiat. Need rühmad on LDS-ga võrreldes väga väikesed. Neid rühmi, kes ei tahtnud loobuda polügaamiast, nimetatakse mõnikord ikka veel mormoonideks, kuigi ametlikus kirikus on polügaamia alates 1890. aastast keelatud. Enamik neist väiksematest rühmadest jääb teistest eemale, sest polügaamia on Ameerika Ühendriikides ebaseaduslik. LDS ütleb inimestele, et nad ei tohi nendest rühmadest rääkides kasutada sõna mormoonid või pilte kiriku juhtidest ja templitest, sest see jätab mulje, nagu oleksid nad endiselt LDS-iga seotud, kuigi nad seda ei ole.
Mormoonlus ja kristlus
Mormonismis on palju tavasid, mis on väga sarnased kristlikes liikumistes kasutatavatele tavadele. Siiski on mõned tavad, mille puhul mormoonide liikumine erineb märgatavalt teistest kristlikest liikumistest, näiteks katoliku, õigeusu või protestantlikest usunditest. Inimesed, kes määratlevad kristlust kui ühte neist konfessioonidest kuulumist, ütlevad üldiselt, et mormoonlus ei ole kristlik liikumine.
Inglise keeles aktsepteerib LDS-kirik King Jamesi versiooni Piiblist kui osa oma ametlikust pühakirjast.
Alguses ütles mormoonide liikumine, et ta taastab kristlikku usku ja et teised liikumised sel ajal olid uskumused, mis olid valed. 1830. aastatel sai liikumine kiiresti liikmeid, kes olid tulnud kristlikest liikumistest. Paljud tolleaegsed kristlased pidasid mõningaid mormoonide liikumise tolleaegseid tavasid ja uskumusi poliitiliselt ja kultuuriliselt õõnestavaks. Kõige vastuolulisemate hulka kuulusid arusaam, et orjapidamine on vale, et meestel võib olla rohkem kui üks naine ja et kirik soovis juhtida valitsust, mille seadused põhinesid mormonismil. Mõnda neist tõekspidamistest enamik mormoonide liikumistest tänapäeval enam ei järgi. Sellised erimeelsused viisid vägivaldsete konfliktideni mormoonide ja peavoolu kristlike rühmade vahel. Kuigi vägivalda tegelikult enam ei esine, kritiseeritakse ikka veel liikumise ainulaadseid õpetuslikke seisukohti.
Mormoonid usuvad Jeesusesse Kristusesse kui sõna otseses mõttes Jumala esmasündinud Pojasse ja Messiasse, tema ristilöömisesse kui patuohvri lõpptulemusesse ja ülestõusmisesse. Viimse aja pühad (LDS) lükkavad aga tagasi oikumeenilised usutunnistused ja Kolmainsuse määratluse, mida õpetavad roomakatoliku kirik, ida õigeusu kirik, anglikaani osaduskond ja trinitaarne protestantism. Nende arvates on Uues Testamendis ennustatud, et inimesed pöörduvad kristlikest õpetustest eemale ja et enne Kristuse teist tulemist toimub olukorra taastamine.
Mõned olulised erinevused peavoolu kristlusest on järgmised: Usku, et Jeesus alustas oma pattude lepitamist Getsemani aias ja võttis enda peale kõigi patud, olgu mormoonid või mitte. Ta veritses igast poorist ja palus oma taevase isa poole: "Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minust ära; aga siiski ei saa sündida mitte minu, vaid sinu tahtmine." Nende arvates on taevas jagatud kolmeks auastmeks ja põrguks (mida sageli nimetatakse väliseks pimeduseks). Lisaks ei usu mormoonid loomisse ex nihilo, nad usuvad, et mateeria on igavene ja et Jumal korraldab olemasolevat mateeriat.
Suur osa mormoonide ususüsteemist on geograafiliselt orienteeritud Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandril. Mormoonid usuvad, et Mormoni Raamatu rahvas elas läänepoolkeral, et Kristus ilmus pärast oma surma ja ülestõusmist läänepoolkeral, et õige usk taastati New Yorgi osariigi põhjaosas Joseph Smithi poolt ning et Eedeni aed ja Kristuse teise tulemise asukoht oli ja on Missouri osariigis. Selle ja muude põhjuste tõttu, sealhulgas paljude mormoonide usk Ameerika erandlikkusse, oletab Molly Worthen, et see võib olla põhjus, miks Leo Tolstoi kirjeldas mormoonlust kui "Ameerika religiooni kvintessentsi".
Küsimused ja vastused
K: Mis on mormonism?
V: Mormonism on kristlik restauratsiooniline usuliikumine, mille asutas Joseph Smith. Seda nimetatakse ka Viimse aja pühade liikumiseks ning suurim ja tuntuim mormooni kirik on Viimse aja pühade Jeesuse Kristuse Kirik.
K: Kas mormoonid peavad end kristlasteks?
V: Jah, mormoonid peavad end kristlasteks, kuigi mõned mitteliikmed ei nõustu selle hinnanguga. Üks 2007. aasta uuring näitas, et 31% küsitletutest ei nõustunud sellega, et mormoonid on kristlased.
K: Millised uskumused erinevad mormoonide puhul peavoolu kristlusest?
V: Mormoonidel on uskumusi, mis erinevad kristlike peavoolu kirikute uskumustest. Mormoonide kirik peab end taastamise kirikuks, mis tähendab, et liikmed usuvad, et see on algne kristlik kirik, mille alustas Jeesus Kristus ja mille tõi tagasi ("taastas") Joseph Smith jr. 1830. aastal.
K: Kas mormoonlust või bahaismi peetakse "neljandaks Aabrahamlikuks religiooniks"?
V: Jah, nii mormonismi kui ka bahaismi nimetatakse mõnikord "neljandaks abrahamlikuks religiooniks".
Otsige