Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik

Uskumused ja tavad

Kiriku keskus asub Salt Lake Citys, Utahis, kuid üle maailma elab üle 15 miljoni liikme. Umbes kuus miljonit neist elab Ameerika Ühendriikides. Neli ja pool miljonit neist elab Ameerika Ühendriikide lääneosas ja 1,8 miljonit Utahis. See on Ameerika Ühendriikide suuruselt teine kõige kiiremini kasvav kirik. See on Ameerika Ühendriikide suuruselt neljas. Kiriku juhti nimetatakse kiriku presidendiks ja liikmed austavad teda kui prohvetit. Praegu on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president Russell M. Nelson. Viimse aja pühad usuvad, et Jumal juhib nende prohvetit, nagu katoliiklased usuvad, et Jumal juhib paavsti.

Viimse aja pühad usuvad Pühakirja, sealhulgas Piiblisse ja Mormoni Raamatusse - Jeesuse Kristuse teise testamendi. Samuti usuvad nad, et peredele on oluline veeta palju aega koos ja et pärast surma saavad nad elada koos igavesti. Viimse aja pühad ei joo alkoholi, kohvi ega teed, ei suitseta tubakat ega kasuta muid narkootikume. Nad kohtuvad kord nädalas pühapäeval kirikusse, kus nad võtavad sakramenti ja kuulavad oma koguduse liikmete lühikesi kõnesid. Nad käivad ka pühapäevakoolis, et õppida rohkem oma religioonist. Kirikus toimuvad tegevused ka nädala jooksul. Viimse aja pühadel on ka hooned, mida nimetatakse templiteks. Need on nende religiooni kõige pühamad ehitised. Pärast templi pühitsemist võivad templisse minna ainult Viimse aja pühad, kes elavad kiriku õpetuste kohaselt.

Viimse aja pühad usuvad vaeste ja puudustkannatavate inimeste aitamisse kogu maailmas. Seetõttu on viimse aja pühad alates 1985. aastast andnud 1,2 miljardit dollarit sularaha ja abi teistele inimestele. Nad usuvad ka, et on oluline õppida oma perekonna ajalugu, mida sageli nimetatakse genealoogiaks. Nad aitavad ka teistel õppida oma perekonnalugu ja annavad interneti kaudu tasuta juurdepääsu kõigile oma perekonnaloo dokumentidele veebilehel Familysearch.org.

1842. aastal kirjutas Joseph Smith 13 lõiku, milles kirjeldas, mida kirik ja selle liikmed usuvad. Need on need 13 uskumust:

USKUMUSE ARTIKLID

1. Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse, Jeesusesse Kristusesse, ja Pühasse Vaimusse.
2. Me usume, et inimesi karistatakse nende endi pattude eest, mitte Aadama üleastumise eest.
3. Me usume, et Kristuse lepituse kaudu võib kogu inimkond päästetud saada, kui ta kuuletub evangeeliumi seadustele ja määrustele.
4. Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja määrused on: esiteks, usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse; teiseks, meeleparandus; kolmandaks, ristimine pattude andeksandmiseks; neljandaks, käte peale panemine Püha Vaimu andeks.
5. Me usume, et inimene peab olema Jumala poolt kutsutud prohvetlikult ja käte pealepanemise teel nende poolt, kes on autoriteedis, et kuulutada evangeeliumi ja täita selle seadusi.
6. Me usume samasse organisatsiooni, mis oli olemas algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, pastorid, õpetajad, evangelistid jne.
7. Me usume keelekümbluse, prohvetluse, ilmutuse, nägemuste, tervendamise, keelte tõlgendamise ja nii edasi.
8. Me usume, et Piibel on Jumala sõna, kuivõrd see on õigesti tõlgitud; me usume ka, et Mormoni raamat on Jumala sõna.
9. Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta praegu ilmutab, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja olulisi asju, mis on seotud Jumala Kuningriigiga.
10. Me usume sõna otseses mõttes Iisraeli kogunemisse ja kümne suguharu taastamisse; et Siion (uus Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile; et Kristus isiklikult valitseb maa peal; ja et maa uueneb ja saab oma paradiisliku hiilguse.
11. Me nõuame eesõigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat vastavalt oma südametunnistuse ettekirjutustele ja lubame kõigile inimestele sama eesõigust, olgu nad siis kummardavad, kuidas, kus või mida nad tahavad.
12. Me usume kuningate, presidentide, valitsejate ja kohtunike alluvusse, seaduse järgimisse, austamisse ja toetamisse.
13. Me usume, et oleme ausad, tõesed, vooruslikud, heasoovlikud, vooruslikud ja teeme head kõigile inimestele; tõepoolest, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust - me usume kõike, me loodame kõike, me oleme palju kannatanud ja loodame, et suudame kõike kannatada. Kui on midagi vooruslikku, toredat, head või kiiduväärset, siis otsime neid asju.

Organisatsioon

Kirikus on mitu osakonda. Suurimad neist on valdkonnad. Piirkonnaks võib olla terve riik või osa kontinendist. Teine jaotus on templipiirkond. Templipiirkond sisaldab kõiki kogudusi, mida teenindab üks tempel. See tähendab sageli tervet riiki, piirkonda või suurt linna. Veel üks jaotus on misjon, mis on piirkond, kuhu on määratud misjonärid; peaaegu kogu maailm on osa misjonist, olenemata sellest, kas misjonärid elavad seal või ei ela või otsivad pöördunuid.

Teine kiriku jagunemine on kirikupüha. Vaia alla kuuluvad kõik Viimse aja pühakud mingis geograafilises piirkonnas (näiteks Whittieris, Californias asuv vaia teenindab kõiki Viimse aja pühakuid Whittieris, Pico Riveras ja La Miradas). Ühe vaia koosseisu kuulub sageli mitu tuhat liiget. Vaalid jagunevad kogudusteks.

Piirkondades, kus kirik on vähem väljakujunenud ja kus ei ole piisavalt liikmeid, et moodustada panus, moodustatakse ringkond. Piirkonnad täidavad suuresti sama rolli kui panused. Piirkonnad omakorda jagunevad filiaalideks. Kui kiriku liikmeskond kasvab piisavalt suureks, muudetakse piirkond panipaigaks ja harud osakondadeks.

Iga kogudus on üks osakond (või haru). Üks kogudus võib sisaldada ainult inimesi, kes räägivad muud keelt kui selle piirkonna kohalik keel. Näidetena võib tuua suurte USA sõjaväebaaside kõrval asuvad piirkonnad välisriikides, kus võidakse korraldada ingliskeelseid kogudusi, ja USA suurlinnad, kus on palju sisserändajaid, kus sageli moodustatakse hispaania keelt, hiina keele murdeid või muid keeli kasutavaid kogudusi. Mõnes kohas on olemas spetsiaalsed palatid kurtidele, kus jumalateenistused toimuvad kohalikus viipekeeles (näiteks Ameerika viipekeeles in ingliskeelses Põhja-Ameerikas). Kirikus on ka "üksikute inimeste kogudused", kus kogudus koosneb ainult üksikutest täiskasvanutest. Omakorda on olemas kahte tüüpi üksikute koguduste osaduskonnad - noored üksikud täiskasvanud (YSA), mis on mõeldud 18-30-aastastele, ja üksikud täiskasvanud (SA), mis on mõeldud üle 30-aastastele.

Ajalugu

Kiriku asutas Joseph Smith 1830. aastal New Yorgi osariigi põhjaosas. Tõenäoliselt tänu Mormoni Raamatule, mille Smith olevat tõlkinud lähedalasuvasse künkasse maetud kuldplaatidest. Smithi järgijad läksid esimest korda 1831. aastal Ohio osariigis asuvasse Kirtlandi. Kirtlandis ehitati esimene tempel ja 1830. aastate keskpaigaks oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid üle 17 000. 1838. aastal asusid viimse aja pühad elama Independence'is ja Far Westis, Missouri osariigis. Nad tõrjuti välja, sest Missouri elanikud ei usaldanud Viimse aja pühasid. Viimse aja pühad kolisid seejärel Nauvoo'sse, Illinoisi osariigis. Seal hakkas Smith praktiseerima polügaamiat ja püüdis luua "teodemokraatiat", mis ühendas viimse aja pühade valitsemise Ameerika demokraatiaga. 1844. aastal viis Smithi katse sulgeda Nauvoo ajaleht selleni, et Smithi süüdistati riigireetmises, millele järgnes tema tapmine rahvahulga poolt.

Pärast Smithi surma tekkis vaidlus selle üle, kes peaks Smithi asendama. Brigham Young viis suurema osa viimse aja pühadest 1847. aastal Utah'sse. Kui Utahist sai 1850. aastal territoorium, oli see mõnevõrra teokraatlik. Hiljem 1850. aastatel tekkis viimse aja pühade ja USA valitsuse vahel konflikt territooriumi kontrolli üle. Seda nimetati Utah'i sõjaks. Mountain Meadows'i veresaun oli osa Utah'i sõjast. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asustasid viimse aja pühad Utah's ja ümbritsevates osariikides Ameerika Ühendriikide lääneosas asuvat "mormoonide koridori". Mõned kohad, kuhu nad asustasid, olid Mesa, Arizona; San Bernardino, California; Las Vegas, Nevada; ja Cardston, Alberta. Aastaks 1890 oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehitanud templid kolme Utah' linna.

Brigham Young suri 1877. aastal. Umbes sel ajal muutis USA valitsus polügaamia seadusega vastuolus olevaks. Young ja mõned kiriku liikmed olid polügaamiat harrastanud juba 1840. aastatest alates. USA valitsuse seadused viisid selleni, et paljud Viimse aja pühade juhid läksid peitu ja paljud polügaamikud saadeti vangi. Aastal 1890 lõpetas kirik polügaamia. Seda peetakse mormoonide kiriku moodsa ajastu alguseks.

20. sajandi alguses kasvas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ja avas oma esimesed templid väljaspool Utah'd. Varsti 20. sajandil tehti kümnise maksmine (raha andmine kirikule) osaks hea liikmeks olemisest. 1995. aastal sai Gordon Hinckley presidendiks. Ta pani Kiriku ehitama palju templeid Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas. Praegune president on Russell M. Nelson pärast Thomas S. Monsoni surma 2018. aasta jaanuaris.

Missioonid

Noori julgustatakse minema missioonile, kui nad saavad piisavalt vanaks. Mehed võivad minna alates kahest aastast pärast 18-aastaseks saamist (kui nad on lõpetanud keskkooli) ja naised võivad minna 18 kuuks pärast 19-aastaseks saamist. Enne 2012. aasta augustis toimunud muudatust kirikupoliitikas pidid mehed olema enamikus riikides 19-aastased ja naised kogu maailmas 21-aastased, enne kui nad võisid minna missioonile. Misjonile läheb rohkem mehi kui naisi. Need misjonärid lähevad mõneks kuuks "misjonäride koolituskeskusesse", kus nad õpivad, kuidas olla head misjonärid, ja elavad siis oma misjoniks teises kohas. Kirik ütleb neile, kuhu nad peavad minema. Siis töötavad nad koos ühe teise misjonäriga, kes on sama soost kui nad ise (mida nimetatakse "kaaslaseks"), ja vahetavad kaaslasi sageli, nii et nad ei ole alati ühe ja sama inimesega. Misjonärid lähevad nende lähedal elavate inimeste juurde ja õpetavad neile Kirikust ning ristivad inimesi, kes soovivad Kirikuga ühineda. Samuti aitavad nad inimesi enda ümber, isegi kui need inimesed ei kuulu Kirikusse. Sageli aitavad nad, ehitades maju inimestele, kes neid vajavad.

Vanemad inimesed lähevad mõnikord missioonile pärast seda, kui nende lapsed on üles kasvanud. Nad saavad minna koos abikaasaga. "Vanemmisjonäride" jaoks on palju erinevaid missioone. Mõned neist kestavad vaid mõned kuud, mõned aga paar aastat. Need missioonid võivad olla "teenistusmissioonid", mis tähendab, et nad lähevad abistama inimesi, kes elavad selles piirkonnas. Mõnikord on vanemmisjonär "misjonipresident". See tähendab, et nad juhivad ja aitavad noori misjonäre kohas, kuhu nad lähevad elama.

Kriitika

LDS-kirikut on selle loomisest alates tugevalt kritiseeritud. Mõned kriitikad on loetletud allpool.

Praegune

• Nõutakse, et inimene annaks 10% teenitud rahast kirikule.
• Keelata mitteliikmetel või liikmetel, kellel ei ole kiriku luba templisse minna, minna templisse pulmadele.
• Jätkuvalt usutakse, et emadel on kõige parem jääda koju ja kasvatada perekonda.
• Ristimise lubamine surnute eest, et anda surnuile võimalus ühineda kirikuga.
• survestamine, et mitte lubada homoabielusid, isegi piirkondades, kus Viimse Aja Pühade Pühade rahvastik on väga väike (nagu California Proposition 8, mis võeti vastu osaliselt tänu kiriku poolt rahastatud meediakampaaniale).
• Ei ütle, kui palju raha kirikul on
• Uskudes, et Jumal oli kunagi inimene
• Alkoholi, kohvi, tee joomise keelamine.

Mineviku

• polügaamia, mis lubab meestel omada rohkem kui ühte naist (kirik lõpetas selle enamasti 1890. aastal, kuigi mõned lahku löönud kirikud lubavad seda endiselt).
• kuni 1978. aastani ei lubatud mustanahalistel minna templitesse, missioonidele ega saada juhtideks.
• Kiriku teise prohveti Brigham Youngi õpetus, et Jumal oli kunagi nagu Aadam, kuigi see ei olnud kunagi kiriku ametlikuks õpetuseks.