Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (LDS-kirik) on mormoonide liikumise suurim rühm. See sai alguse 1830. aastal New Yorgis Joseph Smithi poolt. Nad usuvad, et Joseph Smith oli prohvet, kes taastas kiriku, mille Jeesus Kristus rajas maa peal, kui ta veel elas. Nad õpetavad, et nad on ainus kirik, millel on täielik evangeelium. Samuti usuvad nad, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm eraldi isikut, kuid neil kõigil on sama eesmärk. LDS-i pühakirjade hulka kuuluvad Piibel, Mormoni raamat, Õpetus ja Testamendid ning Suure Hinna pärl. Kiriku liikmed, keda sageli kutsutakse mormoonideks ja keda õigupoolest tuntakse viimsepäeva pühakutena, on tuntud selle poolest, et nad tegelevad aktiivselt misjonitööga. Samuti usuvad nad perekondade tähtsusesse.

Lühike ajalugu

Kirik asutati 1830. aastal ja kasvas 19. sajandi jooksul kiiresti. Pärast Joseph Smithi surma 1844 rühm juhatati läänele, kus Brigham Young ja teised juhid asutasid 1847. aastal kogukonna Suurbasini piirkonda, sealhulgas Salt Lake City ümbrusesse. Alates sellest ajast on kirik kasvanud rahvusvahelise organisatsioonina, millel on liikmeid paljudes riikides.

Põhiuskumused ja pühakirjad

Viimse aja pühakute õpetus põhineb nii Piiblil kui ka nende lisapühakirjadel. Lisaks Piiblile loetakse oluliseks Mormoni raamatut, mis kiriku õpetuse kohaselt sisaldab Ameerika mandril aset leidnud piibellikke säilinud ilmutusi. Kiriku õpetus rõhutab isiklikku ilmutust, perekonna keskset õpetust ning evangeeliumi praktiseerimist igapäevaelus. Usutakse ka preestrivõimu (ingl. k. priesthood) olulisusesse kui vahendisse usupraktikate ja sakramentide pidamiseks.

Tavapraktikad ja organisatsioon

Viimse aja pühakute teenistus on suuresti vabatahtlik ja laiapõhjaline — enamik kohalikke kogudusi toimib „ward“ või „branch“ üksustena, mis kuuluvad suurematele „stake“ koosseisudele. Üldjuhid moodustavad esimese juhtkonna (First Presidency) ja Kaheteistkümne Apostli Kogu (Quorum of the Twelve Apostles). Teenimine kirikus hõlmab nii vaimulikke kui ka sotsiaalseid rolle ning liigeid oodatakse osalema iganädalastes kohtumistes, perekondlikus uuesõppes ja teenimisülesannetes.

Üks tuntumaid praktikaid on misjonitöö: noored täiskasvanud paljudest kogudustest lähevad ajutiselt misjoniks, et õpetada kirikuõpetusi ja osaleda kogukonna töös. Tavaliselt kestab see noormeestel umbes 24 kuud ja noorematel naistel umbes 18 kuud, kuigi täpsed tingimused võivad varieeruda.

Templid, perekond ja surematuse õpetus

Lisaks iganädalastele jumalateenistustele kogunemishoonetes on kirikul eraldi templid, kus toimuvad sakramentaalsed ja perekonna jaoks olulised ordinatsioonid, sealhulgas abielu „igavesti“ ja eestpalved surnute eest (proksiorodinatsioonid). Templitesse pääsevad ainult need liikmed, kes on täitnud teatud nõuded. Perekonnaajaloo uurimine on kiriku oluline osa — korraga praktiline ja usuline, kuna see võimaldab läbi viia templiordinatsioone eelkõige oma suguseltsidele.

Tervis, moraal ja sotsiaalsed põhimõtted

Kirik on tuntud oma sotsiaalsete reeglite poolest, näiteks nii-öelda „Word of Wisdom“ õpetus, mis julgustab loobuma alkoholist, tubakast, viinamarjajookidest ning piirama kohvi ja tee tarbimist. Samuti rõhutatakse pühendumust pereelule, moraalsele puhtusele ja heategevusele. Kirik juhib ka ulatuslikku abiprogrammi, mis abistab oma liikmeid hädaolukordades ja toetab humanitaarprojekte maailmas.

Haridus ja heategevus

Kirik toetab mitmeid haridusasutusi, sealhulgas akadeemilisi koole ja ülikoole, ning juhib ulatuslikku heategevus- ja sotsiaalabi tegevust. Kiriku humanitaarabi hõlmab katastroofiabi, tervishoiuprojekte ning arenguprogramme eri riikides.

Kriitika ja vastuolud

Nagu paljudel suurliikumustel, on ka Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikul olnud vastuolulisi teemasid. Üks tuntumaid on 19. sajandi polügamiapraktika, mis ametlikult lõpetati 1890. aastal, kuid mille pärand on mõjutanud avalikku arusaama kirikust. Samuti tekitavad arutelusid kiriku õpetused perekonna ja sotsiaalsete väärtuste kohta ning ajalugu seoses Ameerika põlisrahvastega ja muu poliitika. Kirik on viimastel aastakümnetel püüdnud oma arhiive avada, osaleda dialoogis ja käsitleda kriitikat avalikult.

Rahvusvaheline mõju ja liikmeskond

Kirikul on üle maailma üle miljoni liikme — tegelik arv on paljude allikate järgi mitmemiljoniline ja kasvav. Liikmed paiknevad väga erinevates riikides ja kultuurides, mistõttu paiknevad kohalikud praktikud ja kogukondlikud rõhuasetused mõnevõrra erinevalt sõltuvalt kultuurilisest kontekstist. Kirik pöörab suurt tähelepanu perekonnatööle, misjonitööle ning kogukonna tugevdavatele algatustele.

Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on seega nii usuline kui ka sotsiaalne liikumine, millel on rikkalik ajalugu, omad rituaalid, tugev organisatsiooniline struktuur ja aktiivne osalus maailma ühiskondlikes ning heategevuslikes tegevustes.