Alkohoolne jook on jook, mis sisaldab 0,5% või rohkem etanooli (alkoholi, mida joogina tarbitakse). Keemias on olemas lai klass aineid, mida nimetatakse alkoholidena, kuid joogina kasutatakse peamiselt etanooli (seda nimetatakse ka teraviljaalkoholiks), sest teised alkoholid (nt metanool, isopropanool) on inimesele ohtlikud või mürgised.
Tootmine: kääritamine ja destilleerimine
Alkohoolsete jookide peamine tootmisprotsess on kääritamine, mille käigus suhkrud muudetakse etanooliks. Seda protsessi viivad tavaliselt läbi pärmid (nt Saccharomyces-perekonna uusliigid), mitte bakterid; seevastu mõned bakterid (nt äädikhappebakterid) võivad etanooli oksüdeerida äädikaks. Kääritamise piirangud tulenevad pärmide alkoholitaluvusest: tavaliselt jääb kääritusega saadav joogis alkoholi sisaldus umbes 12–18% peale (sõltuvalt toorainest ja pärmist).
Suurte alkoholikontsentratsioonide jaoks kasutatakse destilleerimist, mis eraldab alkoholi veest ja muudest komponenditest. Teoreetiliselt saab destillatsiooniga saavutada väga kõrgeid kontsentratsioone (näiteks kuni umbes 95–96% etanooli, arvestades etanooli ja vee seguaasiotroopi omadusi). Enamiku kangete alkohoolsete jookide pudelitel on alkoholisisaldus tavaliselt 35–50% ABV; teatud tüüpi rumm või nn "toiduvalmistamiseks mõeldud" üleproof-rummid võivad sisaldada 70–80% alkoholi.
Kui jooke müüakse, märgitakse alkoholi sisaldus tavaliselt mitte massiprotsendina, vaid alkoholisisaldusena ehk ABV (alcohol by volume). Mõnedes riikides kasutatakse lisaks ka tõestussüsteemi (nt US proof = 2 × ABV protsent).
Alkohooliste jookide tüübid
Üldiselt jagatakse alkohoolsed joogid kolmeks peamiseks rühmaks:
- Õlled, meedid ja siidrid — tavaliselt madala kuni keskmise alkoholi sisaldusega (tüüpiliselt kuni umbes 15% ABV).
- Veinid ja sake — sageli 12–20% ABV; veinide hulgas on nii vahuveinid, laagerdunud punaveinid kui ka kergemad lauaveinid; samuti on olemas kangendatud (fortified) veinid, mille alkoholisisaldus on kõrgem.
- Kanged ehk destilleeritud alkohoolsed joogid (20% või rohkem) — siia kuuluvad viski, viin, viski, džinn, rumm jpt, mis on valmistatud destillatsiooniga.
Lisaks on olemas liköörid ja magusamad segujookid (näiteks alkoopid), mis on sageli magusad ja võivad sisaldada vähem või sama palju alkoholi kui õlu, kuid mõnikord on neisse lisatud destilleeritud alkoholi. Alcopop’e ja magusaid segujooke on kritiseeritud, kuna need võivad olla noorte seas populaarsemad.
Õiguslikud ja sotsiaalsed piirangud
Enamik riike reguleerib alkoholi müüki ja tarbimist. Levinud piirangud on vanusepiirangud, müügipiirangud (näiteks õhtused müügiajad) ning erinevad litsentsid ja maksud eri alkoholitüüpide puhul. Tihti kehtivad eraldi reeglid õlle/veini ja destilleeritud jookide müügile.
Tervisemõjud ja ohud
Lühiajalised mõjud: Etanooli tarbimine tekitab paljudes inimestes lõõgastuse ja meeleolu muutuse. Suuremal hulgal joomine viib joovastuse ehk purjusolekuni (joob), mille ajal väheneb kohtlus- ja otsustusvõime, suureneb vigastuste ja õnnetuste risk ning võib ilmneda mälu- ja koordinatsioonihäireid. Väga suur etanoolikogus võib põhjustada alkoholimürgitust (eluohtlik seisund), hingamis- ja südamefunktsiooni langust ning surma.
Pikaajalised mõjud: sagedane või suurte kogustega alkoholitarbimine suurendab riske nagu maksakahjustus (steatoos, hepatiit, tsirroos), südame-veresoonkonna haigused, teatud vähiliigid (nt suu, söögitoru, maks, rinna- ja jämesoolevähk), vaimse tervise probleemid ja alkoholism ehk alkoholisõltuvus. Lisaks mõjutab alkohol une kvaliteeti, ainevahetust ja immuunsüsteemi.
Erandid ja ohud: kõik alkoholid ei ole võrdselt ohutud — metanool ja teised mittetarbitavad alkoholid on mürgised ning võivad põhjustada pimedaks jäämise või surma. Ka retsipitsetu või mustapõhja destilleeritud alkohol võib sisaldada ohtlikke kõrvalprodukte. Kõik alkoholid on mingil määral toksilised, kuid inimkeha suudab etanooli teatud kiirusel lagundada (peamised maksas toimivad ensüümid, nt alkoholi dehüdrogenaas), mistõttu joobumise ja mürgistuse oht sõltub tarbitud kogusest ja inimesest.
Rasedus ja ravimite koostoimed: Alkohol raseduse ajal võib põhjustada sündimata lapse arenguhäireid (fetaalne alkoholisündroom). Alkoholi kombineerimine mõne ravimi, eriti sedatiivsete või hepatotoksiliste ravimitega, võib olla ohtlik.
Kokkuvõte ja soovitused
Alkohoolsed joogid on mitmekesised ning kultuuriliselt ja majanduslikult olulised, kuid nendega kaasnevad ka märkimisväärsed terviseriskid. Mõistlik tarbimine, vanusepiirangute järgimine, teadlikkus alkoholi tugevusest (ABV) ja võimalikest ohuteguritest aitavad riske vähendada. Kui tekivad murelikud tarbimisharjumused või sõltuvuse tunnused, on asjakohane pöörduda tervishoiuteenuse osutaja või tugigrupi poole.
