Küpsetamine
Küpsetamine on oskus või viis toidu valmistamiseks ahjus. Mõnikord võib küpsetada aga ka kuumas tuhas või kuumades kivides. Seda kasutatakse leiva, kookide, kondiitritoodete, pirukate, tortide, küpsiste ja palju muu valmistamiseks. Selliseid küpsetamise teel valmistatud toiduaineid nimetatakse "küpsetatud kaupadeks".
Küpsetamisel kasutatakse järgmisi koostisosi: jahu, vesi, kergitusained (pagaripärm, sooda, küpsetuspulber), rasvad (rasvad, õlid), munad, piim ja suhkrud. Need kõik segatakse kokku, et luua tainas või tainas, mis pannakse seejärel pannile või leivale ja kuumutatakse. Leivatamisained tekitavad gaasi, mis jääb tainasesse kinni. See paneb taigna kerkima. Pikendusained muudavad taigna kergemini töödeldavaks ja lõpuks välja tulev leib pehmemaks ja õrnemaks. Munavalget kasutatakse selleks, et muuta leib kergeks ja õhuliseks.
Pagaritooteid müüakse pagariäris. Isikut, kes valmistab pagaritooteid tööalaselt, nimetatakse pagariks. Samuti valmistatakse küpsetatud kartuleid, küpsetatud õunu, küpsetatud ube, mõningaid pajaroogasid ja makaronitoite, näiteks lasanjet, ning mitmesuguseid muid toiduaineid, näiteks rukki.
Pagar paneb leiba ahju, 1568
Ajalugu
Muinasajal toimus esimene küpsetamine siis, kui inimesed võtsid metsiku rohu terad ja leotasid neid vees. Seejärel segasid nad kõik kokku ja püreestasid selle ka. Pärast seda valati see segu tasasele, kuumale kivile ja küpsetati kuumal tulel. See uus leivaküpsetamise viis oli palju lihtsam kui muud viisid. Seda seetõttu, et leiba sai teha igal ajal, kui oli tuli olemas.
Umbes 2500 eKr oli egiptlastel leib olemas ja nad võisid selle valmistamist õppida babüloonlastelt. Ka kreeklased umbes 400 eKr kuulusid kreeklaste toidulaudade hulka tordid mustritega ja mesi. Dispyrus, teine küpsetise liik, valmistati kreeklaste poolt samuti umbes sel ajal. See oli populaarne. Dispyrus oli jahust ja meest valmistatud ja rõngakujuline donitilaadne leib. Seda söödi kuumalt ja veinis leotatuna. Esimesed tõendid kiviahjude kohta on pärit Itaaliast, kus valmistati pitsat ja pastat.
Küpsetamine oli Rooma impeeriumis väga populaarne. Umbes 300 eKr. sai kondiitriametist roomlaste jaoks eriline ametikoht (mida nimetati pastillariumiks). Roomlased armastasid kondiitritooteid, mida sageli valmistati suurtele pidudele. Rooma impeeriumi ajal muutus küpsetamine nii populaarseks, et see, kes suutis välja mõelda uut tüüpi küpsetise, sai auhinna. Umbes aastal 1 pKr oli Roomas üle 300 kondiitri.
Lõpuks sai pagarikunst tänu Roomale Euroopas tuntuks. Hiljem levis see ka Aasia idapoolsetesse osadesse. Pagarid küpsetasid mõnikord kodus ja müüsid neid seejärel tänavatel. Londonis müüsid kokad oma küpsetisi käsikärudest. Pariisis tehti esimene pagaritoodete kohvik. Leivatööst sai maailmas tõeline kunst. Kooke saab tegelikult vaid mõne minutiga segada, selleks on vaja vaid pisut oskusi, ja selle saab värskelt ahjust välja tõsta vähem kui 30 minutiga. Põhiline leivaküpsetamine võib võtta veidi rohkem aega, kuid see ei nõua kokkajalt palju aega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on küpsetamine?
V: Küpsetamine on oskus või viis toidu valmistamiseks ahjus. Seda võib teha ka kuumas tuhas või kuumades kivides.
K: Milliseid toiduaineid valmistatakse küpsetamise teel?
V: Küpsetamise teel valmistatud toiduained on näiteks leib, koogid, kondiitritooted, pirukad, tordid, küpsised ja muud küpsetised.
K: Milliseid koostisosi kasutatakse küpsetamiseks?
V: Küpsetamiseks kasutatakse järgmisi koostisosi: jahu, vesi, kergitusained (pagaripärm, söögisooda ja -pulber), rasvad (rasvad ja õlid), munad, piim ja suhkrud.
K: Kuidas tõuseb tainas kuumutamisel?
V: Kibuvitusained tekitavad gaasi, mis jääb tainasesse kinni, mis paneb taigna kuumutamisel kerkima.
K: Kuidas mõjutab lühendi küpsetiste tekstuuri?
V: Lühendamine muudab taignad kergemini töödeldavaks ja lõpuks välja tulev leib pehmemaks ja õrnemaks.
K: Millist rolli mängivad munavalged pagaritoodete valmistamisel?
V: Munavalged aitavad pagaritoodete tekstuuri kergeks ja õhuliseks muuta.
K: Kus pagaritooted tavaliselt müüakse?
V: Pagaritooted müüakse tavaliselt pagariärides.
