Leib
Leib on küpsetatud toidu liik. Seda valmistatakse peamiselt tainast, mis koosneb peamiselt jahust ja veest. Tavaliselt lisatakse soola ja pärmi. Leiba küpsetatakse sageli ahjus. Seda saab osta üle kogu maailma.
Leiba võib röstida või kasutada võileibade valmistamiseks. Pizza on leivapõhine toit. Leiba on palju erinevaid liike.
Kaks peamist leivatüüpi on:
- Söögileiba valmistatakse, lisades tainasse pärmi või muud kondiitritooted. Pärm toodab gaasi, mis muudab taina kergemaks. Leivaküpsetatud leiba saab valmistada suuremateks ahjus küpsetatud leibadeks. See on peamine leivatüüp, mida süüakse Euroopas, Ameerikas ja paljudes Aasia piirkondades.
- Hapnemata leiba küpsetatakse vee ja jahu tainast, ilma pärmita. Seda küpsetatakse lamedate ümarate vormidena nagu tortilla või chapati. Seda tüüpi leiba ei saa teha paksuks, sest see oleks söömiseks liiga tihe. Hapnemata leiba süüakse kogu Lähis-Idas, Aafrikas, osades Aasia piirkondades ja Kesk-Ameerikas tortillana. Küpsetada võib metallplaadil või kuumal kivil või ahjus.
Leiva värvus ja maitse sõltuvad kasutatavast jahust ja küpsetamisviisist. Täisterast valmistatud jahu annab tumedama leiva. Ainult lihvitud nisuterast valmistatud jahu annab väga valge leiva. Rukki- ja odrajahust saadakse tumedamat tüüpi leiba. Jahu tüüp muudab ka seda, kui kaua leiba saab hoida enne riknemist. Mõned nisutüved on seenekindlad, kuid neist ei pruugi saada nii maitsvat leiba kui nõrgematest tüvedest.
Leib pagariäris
Erinevad leivaliigid
Täisteraleib koos või ja munadega
Religioossed leivad
Kristluses ja judaismis on oma religioonides leiva kasutamise kohta reeglid. Juudid söövad hapnemata leiba (matzo) paasapüha ajal. Katoliku armulaua tähistamisel kasutatakse hapnemata leiba.
Õigeusu kirikud keelavad hapnemata leiva kasutamise euharistia puhul (Vana Testament) ja lubavad hapendatud leiba ainult Uue Testamendi sümbolina. See oli üks kolmest vaidlusküsimusest, mis tõi 1054. aastal kaasa skisma Ida ja Lääne kirikute vahel.
Leivatüübid
- Bagels
- Baguette'id
- Croissants
- Lavash
- Markouk Egiptuses ja Levandil
- Matzo kõikides koššer-kogukondades
- Naan leib
- Põhja-Ameerika küpsised
- Pitas
- Pizzatainas
- Pretsid
- Scones
- Tortillad
- Valge leib
- Täisteraleib
Leib on paljudes riikides oluline osa elust, sest nii paljud inimesed söövad seda. Paljudes kultuurides on leib nii oluline, et see on osa religioossetest rituaalidest.
Kooki valmistatakse sarnaselt leivale, kuid tainale lisatakse suhkrut, rasva ja piima ning sageli ka rohkem koostisosi.
Küsimused ja vastused
K: Millest tehakse leiba?
V: Leiba valmistatakse peamiselt tainast, mis koosneb peamiselt jahust ja veest. Tavaliselt lisatakse soola ja pärmi.
K: Kuidas leiba tavaliselt küpsetatakse?
V: Leiba küpsetatakse tavaliselt ahjus.
K: Millisel toidul põhineb pitsa?
V: Pizza on leival põhinev toit.
K: Millised on kaks peamist leivaliiki?
V: Kaks peamist leivatüüpi on hapendatud ja hapnemata lehtleib. Hapendatud leivas kasutatakse pärmi või muid hapendajaid, et muuta tainas kergemaks, samas kui hapnemata leivas ei kasutata pärmi ja seda saab küpsetada lamedate ümarate tükkidena nagu tortilla või chapati.
K: Kuidas muutub leiva värvus ja maitse sõltuvalt sellest, millega see on valmistatud?
V: Leiva värvus ja maitse sõltuvad kasutatavast jahust ja küpsetamisviisist. Täisterast valmistatud jahu annab tumedama leiva, samas kui ainult lihvitud nisuterast valmistatud jahu annab väga valge leiva. Rukki- ja odrajahu annavad tumedamat tüüpi leiba.
K: Kas erinevate nisutüvede kasutamine mõjutab seda, kui kaua leiba saab hoida enne riknemist?
V: Jah, erinevate nisutüvede kasutamine mõjutab seda, kui kaua leiba saab hoida enne riknemist, sest mõned nisutüved võivad olla seenekindlamad, kuid ei pruugi anda nii maitsvat tulemust kui nõrgemad nisutüved.
