Bagelid on pärmitaignast valmistatud rõngakujulised leivatooted. Nad sarnanevad välimuselt sõõrikutele, kuid erinevad oluliselt maitselt ja valmistusviisilt: bagelitel on tavaliselt krõbe ja läikiv koorik ning tihe, näriv sisemus. Bagelid küpsetatakse pärast lühikest keetmist, mis annab neile iseloomuliku tekstuuri ja kooriku.

Kuidas bagelid valmivad

Bagelite põhiained on lihtsad: jahu, pärm, sool ja vesi. Tihti lisatakse ka magusaid aineid nagu suhkur või siirup, mis aitavad pärmiaktiivsusel ja annavad koorikule ilusa värvuse. Mõned peamised etapid:

  • Taigna valmistamine: jahust, pärmist, soolast ja veest sõtkutakse elastne taignakiht. Mõnikord lisatakse ka munakollast või võid, et muuta taigen rikkamaks.
  • Esimene kerkimine: taigen lastakse kerkida kuni kahekordseks.
  • Vormimine: kerad vormitakse rõngaks — see võib teha kas läbi taignaaugust pöialtõmbamise või tainarõnga moodustamise meetodil.
  • Keetmine: unikaalne samm: bagelid keedetakse lühidalt (tavaliselt 30–90 sekundit kummalgi küljel) maitsestatud vees. Vette pannakse sageli linnasiirupit, mett või malti, mõnikord ka natuke soodat või lauasoola; traditsioonilisematel retseptide puhul kasutatakse isegi aluselisi (nt vesi lahjendatud naatriumhüdroksiidiga), et saada eriti tumedat ja krõbedat koorikut.
  • Pealtkatmine ja küpsetamine: pärast keetmist puistatakse bagelid seemnete (seesam, moon) või muude lisanditega ning küpsetatakse kuumas ahjus kuni kuldpruuniks (u. 200–230 °C, 15–25 minutit).

Sordid ja maitsed

Bagelitel on palju variante:

  • Plain (tavaline), täistera- või rukki-bagel.
  • Seesami- ja mooniseemne-bagel.
  • “Everything” bagel — erinevate seemnete, sibula- ja küüslaugukristallide segu.
  • Magusamad variandid: kaneeli-rosin, šokolaaditükkidega või kuivatatud puuviljadega.
  • Erinevad kohalikud stiilid: New Yorki bagel on tihe ja näriv, Montrealilased on tavaliselt väiksemad, magusamad ja keedetud mee-vesi segus, mis annab erilise maitse ja tumedama kooriku.

Ajalugu ja kultuuriline tähtsus

Bageli päritolu jälgitakse Ida-Euroopa juudi kogukondadesse (eelkõige Poola ja ümbruskond). Yiddish keeles kasutatakse sõna "beygl". Ameerikasse tõid bagelid juudi immigrandid 19. sajandi lõpul ning eriti kuulsaks sai bagel New Yorgi juudi pagariäride kaudu. Tänapäeval on bagelid populaarsed hommikusöögiks ja kergeteks lõunapoolseteks võileibadeks üle maailma.

Kuidas serveerida ja säilitada

  • Traditsiooniliselt süüakse bagel koos toore juustu (cream cheese), suitsulõhe (lox), tomati, punase sibula ja kapparitega. Samuti kasutatakse bagelit võileiva alustaldrikuna erinevate lihade, juustude ja köögiviljadega.
  • Bagel on parim värskelt — järgmisel päeval saab selle uuendada rösteris või ahjus, nii taastub osa krõbedusest.
  • Säilitamine: värske bagel hoida toatemperatuuril õhukindlas kotis 1–2 päeva; pikemaks ajaks sobib külmutamine (enne kasutamist sulatada ja röstitud).

Tervis ja toitumine

Bagel on süsivesikriderikas. Täisterajahust bagel annab rohkem kiudaineid ja toitaineid kui rafineeritud jahust tehtud. Peale selle annavad seemned ja lisandid (nt lõhe, avokaado) valku ja tervislikke rasvu. Nagu iga leivatoodet, on soovitatav tarbida mõõdukalt, eriti suurte või rasvaste täidistega variante.

Mõned levinud eksiarvamused: bagel ei ole sõõrik (donut) — sõõrikud on tavaliselt rasvas praetud ja magusamad; bagel keedetakse enne küpsetamist ja on enamasti soolane või neutraalse maitsega. Bagel ei ole tavaliselt glasuuritud, küll aga võib selle pind olla läikiv tänu keetmisele ja vahel ka munakollase pintseldamisele enne küpsetamist.

Bagel on mitmekülgne toode, mida saab kohandada nii magusate kui soolaste täidistega. Kui soovite, võin koostada lihtsa koduse bageli retsepti samm-sammult.