Soolad
Keemias on sool mis tahes neutraalne keemiline ühend, mis koosneb katioonidest (positiivsed ioonid), mis on seotud anioonidega (negatiivsed ioonid). Peamine soola liik on naatriumkloriid.
Soolade segusid vees nimetatakse elektrolüütideks. Elekter on võimeline läbima nii elektrolüüte kui ka sulatatud soolasid.
Soolad võivad sulatada jääd, sest soolad alandavad vedeliku külmumiseks vajalikku temperatuuri. Seetõttu töödeldakse tänavaid mõnikord talvel soolaga, kui temperatuur on vaid veidi alla külma.
Soola võib seletada ka kui ioonilist ühendit, mis dissotsieerub, moodustades muu positiivse iooni kui vesinikioon ja muu negatiivse iooni kui hüdroksüülioon.
Soolakristall
Ajalugu
Kuna paljud mikroobid ei saa elada soolas, on seda kasutatud toidu säilitamiseks juba ammustest aegadest saadik. Selle kasutamine toidu säilitusainena aitas säilitada suuri toidukoguseid, saata neid kaugele ja süüa kogu aasta jooksul. See aitas rahvastiku kasvule, linnade arengule ja sõdurite toitmisele sõdades. Soola kasutati Egiptuses tõenäoliselt juba 4000 aastat eKr. Iidsetel aegadel oli sool väärtuslikum kui praegu, sest seda oli paljudes kohtades raske saada ja seda võis kasutada mitte ainult toidu maitsestamiseks, vaid ka selle pikemaks säilitamiseks. See võimaldas hoida toitu kauem kui selle hooaeg ja võtta kaasa pikkadele reisidele.
Inimesed vahetasid sageli soola muude asjade vastu. See oli väga väärtuslik Hiinas, Türgis, Lähis-Idas ja Aafrikas. Vahemere piirkonnas, sealhulgas Vana-Roomas, kasutati soola isegi rahana. Sõna palk tuleneb ladinakeelsest sõnast "sool", sest inimestele maksti soolaga. Pärast seda, kui inimesed õppisid, kuidas saada soola ookeanist, muutus sool odavamaks. Foiniiklased olid ühed esimesed, kes mõistsid, kuidas seda teha, valades merevett kuivale maale. Kui see siis kuivas, kogusid nad soola kokku ja müüsid seda.
Veel üks soola kasutusviis oli sõjas, et karistada linna, hävitades selle saaki. Seda nimetatakse "maa soolamiseks". Assüürlased olid väidetavalt üks esimesi, kes seda oma naabritega tegid.
Looks
Värv
Soolad võivad olla kõikvõimalike värvustega, näiteks: kollane (naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbedasulfiid), lilla (koobaltkloriidheksahüdraat), sinine (vasksulfaatpentahüdraat, raudheksatsüanoferraat), roheline (nikkeloksiid), värvitu (magneesiumsulfaat), valge (titaandioksiid) ja must (mangaandioksiid). Enamik mineraale ja anorgaanilisi pigmente, samuti paljud sünteetilised orgaanilised värvained on soolad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on soola?
A: Sool on mis tahes neutraalne keemiline ühend, mis koosneb katioonidest (positiivsed ioonid), mis on seotud anioonidega (negatiivsed ioonid).
K: Milline on peamine soola liik?
V: Peamine soola liik on naatriumkloriid, mille keemiline valem on NaCl.
K: Kuidas moodustub naatriumkloriid?
V: Naatriumkloriid moodustub, kui naatriumhüdroksiidile lisatakse soolhapet. Selle protsessi reaktsioon on HCl+NaOH2 annab NaCl+H20+kuumust.
K: Kuidas nimetatakse soolade segusid vees?
V: Soolade segusid vees nimetatakse elektrolüütideks.
K: Kas elekter võib läbida elektrit läbi elektrolüütide?
V: Jah, elekter võib läbida elektrolüüte, samuti sulatatud soolasid.
K: Kuidas alandavad soolad vedeliku külmumiseks vajalikku temperatuuri?
V: Soolad võivad sulatada jääd, sest nad alandavad vedeliku külmumiseks vajalikku temperatuuri. Seetõttu töödeldakse talvel mõnikord tänavaid soolaga, kui temperatuur on vaid veidi alla külma.
K: Kuidas saab soola veel seletada?
V: Soola võib seletada ka kui ioonilist ühendit, mis dissotsieerub, moodustades muu positiivse iooni kui vesinikioon ja muu negatiivse iooni kui hüdroksüülioon.
