Vahemeri: määratlus, geograafia ja ühendused
Vahemeri on Euroopat, Aafrikat ja Aasiat eraldav veekogu. See on suures osas suletud meri, mis on olnud sajandeid oluline kaubandus- ja kultuuriruumiks ning mille ääres on tekkinud mitmeid suuremaid tsivilisatsioone.
Vahemerd ühendab Atlandi ookeaniga kitsas väin, mida nimetatakse Gibraltari väinaks. Meri on peaaegu täielikult ümbritsetud maismaaga: põhjas on Euroopa, lõunas Põhja-Aafrika ja idas Lähis-Ida. See hõlmab umbes 2,5 miljonit km² (965 000 mi²) ja selle pikkus läänest itta on umbes 3 900 km. Selle nimi pärineb ladinakeelsetest sõnadest, mis tähendavad "keset maad".
Geograafia ja sügavus
Vahemeri jaguneb mitmeks suuremaks basseiniks, sealhulgas Lääne-Vahemeri, Aadria meri, Joonia meri, Egeuse meri ja Ida-Levantine bassein. Suurimad saared on mittedetaileerivalt Sicillia, Sardiinia, Korsika, Kreeta, Küpros, Malta ja Baleaaride saared.
- Keskmine sügavus: umbes 1 500 m.
- Sügavaim koht: Calypso Deep Joonia meres, umbes 5 267 m.
- Veevarustus ja maht: ligikaudu 3,7 miljonit km³ vett.
Ühendused teiste meredega
Idas on ühendus Marmara mere ja Musta merega Dardanellide ja Bosporuse kaudu. Marmara merd peetakse sageli Vahemere osaks, samas kui palju suuremat Musta merd ei peeta üldiselt Vahemere osaks, kuna selle veevahetus on piiratum ja ökoloogilised tingimused erinevad.
Kaguosas asuv 163 km (101 mi) pikkune tehislik Suessi kanal ühendab Vahemerd Punase merega. Kanal asub Egiptuse ja Siinai poolsaare vahel. Selle ehitas Prantsuse Compagnie Universelle du Canal Maritime de Suez aastatel 1859–1869 ja see avati 1869. aastal. Suessi kanal on tänapäeval üks maailma tähtsamaid mereteid, lühendades oluliselt Aasia ja Euroopa vahelist laevateed.
Hüdroloogia ja kliima
Vahemere vee hüdroloogiat iseloomustavad suur soolsuse- ja temperatuurigradient. Meres on tavaliselt kõrgem soolsus kui avameres (ligikaudu 38 PSU), sest aurustumine on tugev ja fresh-vett juurde tuleb suhteliselt vähe. Gibraltari väina kaudu voolab pinnal soojem ja vähem soolane Atlandi vesi sisse, samal ajal kui soolane ja tihedam Vahemere vesi voolab sügavamal väljapoole.
Ilmastiku mõttes on Vahemere piirkond peamiselt Vahemereline kliima: leebe, vihmane talv ja kuum, kuiv suvi. See kliima mõjutab nii rannikuökosüsteeme kui ka inimtegevust (põllumajandus, turism).
Elustik, majandus ja inimtegevus
Vahemeres on suur hulk kalaliike, mereimetajaid, ranniku- ja korallitaolisi ökosüsteeme (nt mereroostikud posidonia), kuid piirkond on tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Peamised majandustegevused:
- kaubandus ja meretransport (tihedad laevaliinid läbi Gibraltari ja Suessi kanali);
- kalapüük ja akvakultuur;
- turism ja rannapuhkus — suur majanduslik tähtsus rannikualadele;
- nafta- ja gaasikitsused Ida-Vahemere lähedal ning laiemalt;
- merereostus ja eutrofeerumine — suured linnad ja põllumajandus mõjutavad veekvaliteeti.
Mitmed liigid on ohustatud liigipüügist, elupaikade kadumisest ja kliimamuutustest, mistõttu on käimas rahvusvahelisi kaitse- ja haldusalgatusi.
Ajalooline ja kultuuriline tähtsus
Vahemeri on olnud sajandeid oluline kultuuride ja kaupade vahetamise koht. Selle ääres on arenenud antiiksed tsivilisatsioonid (feniiklased, kreeklased, roomlased jt) ning meri on mõjutanud keeli, religioone ja majandust. Tänapäevalgi jääb Vahemeri tähtsaks geopoliitiliseks ja majanduslikuks piirkonnaks.
Riigid ja rannajooned
Vahemere äärseid riike on palju; nende hulka kuuluvad näiteks Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia, Montenegro, Albania, Kreeka, Türgi, Süüria, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Malta ja Küpros. Rannajoon on mitmekesine — liivarannadest ja laguunidest kuni järskude kaljuseinte ja saarestikeni.
Vahemeri on nii looduslik kui ka inimtekkeline piir ja ühendus, mille geograafia, kliima ja ajalugu on mõjutanud kogu ümbritsevat maailma.
Vahemeri
Ajalugu
Mõned iidseimad inimtsivilisatsioonid on loodud Vahemere ümbruses, mistõttu on see mõjutanud suurel määral nende kultuuride ajalugu ja eluviise. See andis võimaluse kaubavahetuseks, koloniseerimiseks ja sõdimiseks ning oli paljude kogukondade jaoks läbi aegade elu aluseks (nagu kalapüük ja muude mereandide püüdmine). Sarnase ühise kliima, geoloogia ja juurdepääsu ühise merele kombinatsioon on toonud kaasa palju ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid Vahemere ümbruse iidsete ja tänapäevaste ühiskondade vahel.
Ennekõike oli see iidsetel aegadel transpordisupertee. See võimaldas kaubandust ja kultuurivahetust piirkonna rahvaste - foiniiklaste, egiptlaste, kartagolaste, kreeklaste, roomlaste ja Lähis-Ida (araabia/pärsia/seemiidi) kultuuride vahel.
Vahemere piirkonna ajalugu on oluline lääne tsivilisatsiooni päritolu ja arengu mõistmiseks.
Vana-Puunia sõjad ja Vahemere lahingud Teise maailmasõja ajal andsid võitjatele kontrolli selle üle, et nad saaksid hävitada kaotajad. Tänapäeval ühendab Vahemeri endiselt Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida majandusi, nagu see oli ka antiikajal. Euroopa rändekriisi tagajärjel uppusid paljud pagulased Vahemerre.
Okeanograafia
Peaaegu 6 miljonit aastat tagasi sulges mandrite triivimine Gibraltari väina. Kuna Atlandi ookeanist ei tulnud enam vett, kuivas Vahemeri osaliselt välja. Ülejäänud osa muutus äärmiselt soolaseks. Poole miljoni aasta pärast avanesid väinad uuesti, muutes Vahemere selliseks, nagu ta praegu on.
Peaaegu sisemaa puudumine mõjutab Vahemere omadusi. Paisjärved on piiratud tänu kitsale ühendusele Atlandi ookeaniga. Vesi on soolasem, osaliselt aurustumise tõttu. Vahemere värvus on sügavsinine.
Aurumine ületab Vahemere piirkonnas oluliselt sademete ja jõgede äravoolu, mis on keskse tähtsusega vee ringluse jaoks vesikonnas. p202 Aurumine on eriti suur selle idaosas, mis põhjustab veetaseme langust ja soolasisalduse suurenemist ida suunas. p206 See rõhugradient lükkab Atlandi ookeanist pärit suhteliselt jahedat ja madala soolasisaldusega vett üle kogu vesikonna; see soojeneb ja muutub idasuunaliselt soolasemaks, seejärel vajub Levandi piirkonnas ja ringleb lääne suunas, et voolata üle Gibraltari väina. p206/7 Seega on merevee voolu suund väina pinnavees itta ja allpool lääne suunas; kui see keemiliselt eristuv "Vahemere vahepealne vesi" on jõudnud Atlandi ookeani, võib see püsida tuhandete kilomeetrite kaugusel oma allikast. p207
Seotud leheküljed
- Vahemereline kliima
Küsimused ja vastused
K: Milliseid veekogusid eraldab Vahemeri?
V: Vahemeri eraldab Euroopat, Aafrikat ja Aasiat.
K: Kuidas on Vahemeri seotud Atlandi ookeaniga?
V: Vahemeri on Atlandi ookeaniga ühendatud kitsa väina kaudu, mida nimetatakse Gibraltari väinaks.
K: Millised maismaapiirkonnad ümbritsevad Vahemerd?
V: Vahemeri on peaaegu täielikult ümbritsetud maismaaga, põhjas Euroopa, lõunas Põhja-Aafrika ja idas Lähis-Ida.
K: Mis on Vahemere nime tähendus?
V: Nimi Vahemere on pärit ladinakeelsetest sõnadest, mis tähendavad "maa keskel".
K: Millised veekogud on Vahemere idaküljel ühendatud?
V: Vahemere idaküljel ühendavad Vahemere Marmara meri ja Must meri Dardanellide ja Bosporuse kaudu.
K: Kas Marmara merd peetakse Vahemere osaks?
V: Marmara merd peetakse harva Vahemere osaks.
K: Milline tehislik kanal ühendab Vahemerd Punase merega?
V: 163 km pikkune tehislik Suessi kanal ühendab Vahemerd Punase merega.
