Karthago: iidne foiniikia linnriik Tuneesias ja Puunia sõjad
Karthago on iidne linnriik praeguses Tuneesias, mis sai alguse foiniiklaste kolooniast. Legendide järgi rajas linna foiniiklaste printsess Elissa ehk Dido ja traditsiooniliselt on selle asutusaastaks nimetatud 814 eKr, kuid arheoloogilised leidud viitavad tõenäoliselt järkjärgulisele arengule 9.–8. sajandil eKr. Karthago kujunes kiiresti tähtsaks sadamalinnaks ja kaubandusliku võrgustiku keskuseks Põhja-Aafrikas.
Oma hiilgeaegadel oli Karthago Vahemere suurim võim, kontrollides osa Hispaaniast, Sitsiiliast, Põhja-Aafrikast, Sardiiniast ja Baleaari saartest. Linna jõukus põhines merelisel kaubandusel, laevandusel, mereröövliks ja koloniseerimisel. Karthago ehitas tugeva mereväe ja arendas finants- ning kaubasüsteeme, mis sidusid Vahemere idakallast ja Lääne-Atlandi rannikuid. Põllumajandusest ja kaubandusest tulenev rikkus võimaldas linnal pidada palgalisi vägesid ja rüüstelaevastikku ning toetada ulatuslikku koloniseerimis- ja sõjalist tegevust.
Karthago poliitiline süsteem oli omapärane: võimul olid rikkad suguvõsad ja kaubandusel põhinev eliit, kes juhtisid linna asju koos nõukogude ja ametnikega. Religioonis oli tähtsal kohal jumalad nagu Baal Hammon ja Tanit; mõningaid rituaalseid praktikaid, sealhulgas lasteohverduste küsimust, kirjeldavad nii antiikallikad kui ka arheoloogilised leide, kuid nende tõlgendused on teadlaste seas vaidlustatud.
Tuntud karthagolased juhid ja sõjapealikud:
- Hamilkar Barkas — 3. sajandi eKr väejuht, algatas Karthago laienemise Hispaaniasse;
- Hannibal Barkas — Hamilkari poeg, kuulus teisest Puunia sõjast (218–201 eKr) peetud kampaaniate poolest, ristas Alpid ja alistus Rooma vastu suuremate lahingute kaudu;
- Hasdrubal — Hannibali vend ja kaasjuht Hispaanias; tapeti enne Hannibali Itaalia kampaaniat.
Rooma Vabariik ja Karthago sattusid vaenulikesse suhetesse, mis eskaleerusid kolme suureks konfliktiks, tuntud kui Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264–241 eKr) oli peamiselt lahinguid Sitsiilia ja merevalitsemise pärast; teine (218–201 eKr) tõi esile Hannibali kuulsad võitlused Itaalias; kolmas (149–146 eKr) lõppes Karthago täieliku hävitamisega 146. aastal eKr. Võit Rooma poolt tähendas Karthago lõplikku poliitilist ja majanduslikku allakäiku ning roomlased asutasid hiljem samale alale koloonia, millest sai oluline Aafrika provintsi linn.
Rooma võimu järgnesid hilisemad vallutused: 5. sajandil pKr vallutasid linna vandaalid ja kasutasid seda oma väe- ja poliitiliste tegevuste baasina, hiljem võttis piirkonna kontrolli Bütsants ning araabia vallutused 7. sajandil muutsid piirkonna veelgi. Tänapäeval asuvad Karthago varemed kaasaegse Tuneesia pealinna Tunis lähedal; ala on tähtis arheoloogiline paik, kust on leitud templeid, sissesõiduteid, amfiteatreid, sadamaehitisi ja elamupiirkondi. Karthago mälestus ja kultuuripärand on olulised nii Vahemere ajaloos kui ka maailmaajaloo mõistes ning linna territoorium kuulub UNESCO maailmapärandi kandidaatide hulka.
Karthago pärand: see linnriik on tähtis näide sellest, kuidas mereline kaubandus, koloniseerimine ja sõjaline võimekus võivad kujundada piirkondlikku ülekaalu. Karthago ja Puunia sõjad muutsid püsivalt Vahemere poliitilist tasakaalu ning aitasid ette valmistada Rooma tõusu impeeriumiks.
Vahemere keskosa kaart
Rooma teater, Karthagos
Puunia sõjad
Karthago oli Rooma Vabariigi konkurent Vahemere-äärse võimu eest, kes soovis üle võtta kogu Vahemere lääneosa. Karthago oli sellele suureks takistuseks. Seega reageerisid roomlased 264. aastal eKr Messina mässuliste abipalvele ja maabusid Sitsiilias armeega. Sellega algas esimene Puunia sõda. Seejärel tungisid roomlased Sitsiilias asuvatesse Kartaago valdustesse ning Kartaago kindralid ei suutnud neid peatada. Isegi merel suutsid roomlased kopeerida kartagolaste bireme'i laevu ja võita merel mitu suurt võitu, kuigi kartagolased olid juba ammu merel võidelnud ja roomlastele oli see uudne.
Lõpuks asus Kartaago kaitset juhtima kindral Hamilcar Barca, kes asendas otsustavalt vanemat ja vähem energilist Hannot. Hamilcar mõistis kohe, et ülekaaluka Rooma armeega avatud lahingus kohtumine on mõttetu, mistõttu ta otsustas roomlaste kurnamiseks kasutada rünnakuid. See taktika oli aeglaste, tugevalt soomustatud roomlaste vastu veidi tõhusam. Lõpuks suutsid roomlased siiski vallutada Lilybaeumi, Kartaago peamise linnuse Sitsiilias. See lõpetas Kartaago võimu Sitsiilias ja lõpetas Esimese Puunia sõja.
Teises Puunia sõjas juhtis Hannibal Barca 218. aastal eKr kartaagolaste armee läbi Hispaania, Lõuna-Gallia ja üle Alpide Itaaliasse. Seal astus ta kokku Rooma Vabariigiga kolmes suuremas lahingus: lahing Trebia jõe ääres, lahing Trasmini järve ääres ja Cannae lahing. Hannibal alistas roomlased uimastavate võitudega kõigis neis lahingutes. Rooma vallutamine ei õnnestunud tal siiski ja lõpuks pidi ta taganema tagasi Karthagosse, kus ta sai Zama lahingus lüüa Scipio Africanise poolt. Roomlased hävitasid Karthago 146. aastal eKr, kolmandas Puunia sõjas. Ellujäänud kartagolased, keda oli umbes 50 000, müüdi orjaks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kartaago?
V: Karthago on iidne linnriik, mis asus praeguse Tuneesia territooriumil.
K: Kuidas sai Karthago alguse?
V: Karthago sai alguse foiniiklaste kolooniast.
K: Kus oli Karthago oma võimu kõrgajal kontrolli all?
V: Karthago kontrollis oma võimu kõrgajal osa Hispaaniat, Sitsiiliat, Põhja-Aafrikat, Sardiiniat ja Baleaaride saari.
K: Kes hävitas Karthago Puunia sõdades?
V: Rooma Vabariik hävitas Karthago 3. ja 2. sajandil eKr toimunud Puunia sõdades.
K: Mis juhtus pärast seda, kui Rooma hävitas Karthago?
V: Pärast seda, kui Rooma hävitas Karthago, rajasid nad hiljem samas kohas koloonia ja sellest sai oluline Aafrika provintsi linn.
K: Kes vallutas Karthago pärast seda, kui sellest sai Aafrika provintsi oluline linn?
V: Vandaalid vallutasid Karthago ja kasutasid seda Rooma ründamiseks.
K: Millal vallutasid vandaalid Karthago?
V: Antud tekstis ei ole täpsustatud, millal vandaalid Karthago vallutasid.
