Sitsiilia — Vahemere suurim saar ja Itaalia autonoomne piirkond
Avasta Sitsiilia — Vahemere suurim saar ja Itaalia autonoomne piirkond: Palermo, rikas ajalugu (foiniiklastest Garibaldiini), elav kultuur, maitsev köök ja hingematvad vaated.
Sitsiilia on [p]Vahemere suurim saar. Koos mõne väiksema saarega on see Itaalia autonoomne piirkond. Sitsiilia pealinn on Palermo. Elanikke oli 2004. aastal umbes 5 087 000 (üle 5 miljoni). Sitsiilia on Itaalia riigi suurim piirkond.
Foiniiklased ja kreeklased koloniseerisid saare 8. sajandil eKr ja pidasid seal mõnikord sõdu. Karthago kontrollis enamikku saarest kuni Vana-Rooma vallutamiseni. Hilisematel sajanditel võitlesid saratseenid Bütsantsi kreeklaste vastu ja normannid valitsesid seda paar sajandit. Risorgimento ajal vallutas Garibaldi selle ja viis selle Itaalia Kuningriigi koosseisu.
Asukoht ja loodus
Sitsiilia asub Apenniini poolsaare lõunakaldal, Messiinikanali järel meresillana Kalabriaga. Saare pindala on umbes 25 711 km², mistõttu on see Vahemere suurim saar. Sitsiilia maastik on mitmekesine: rannajoon, viljaka pinnasega tasandikud ja künklikud piirkonnad, samuti alalised mäeahelikud. Kõrgeim ja kuulsaim loodusobjekt on Etna — Euroopa üks aktiivsemaid vulkaanidest, mis domineerib saare kirdes Catania lähedal.
Ilm ja kliima
Sitsiilial valitseb peamiselt Vahemere kliima: kuumad ja kuivad suved ning leebed ja niisked talved. Kliima sobib hästi põllumajanduseks — saart tuntakse tsitruse-, oliivi-, viinamarja- ja mandlikasvatusest. Rannikuäärsed alad on populaarseks suvituspiirkonnaks.
Administratsioon ja demograafia
Sitsiilia on Itaalia eristaatusega autonoomne piirkond, millel on oma regionaalparlament ja president. Administratiivselt jaguneb saar mitmeks provintsiks ja metropolitaansedeks piirkondadeks. Elanike arv on viimastel kümnenditel olnud stabiilne või veidi langev, kuna noorem põlvkond rändab sageli mandrile või välismaale töö ja hariduse otsimiseks.
Ajaloo lühiülevaade
Sitsiilia ajalugu on rikas ja mitmekihiline: saart on asutanud ja vallutanud paljud rahvad, mistõttu on siin näha foiniikia, Kreeka, Rooma, bütsantsi, araabia, normanni ja hispaania kultuurimõjusid. Kreeka kolooniad (Magna Graecia) ehitasid saarele olulisi linnu ja templikooslusi; roomlased integreerisid Sitsiilia oma provintsiks; araablased tõid saarele uusi põlluharimise tehnikaid ning normannid ja hiljem Põhja-Euroopa dünastiad kujundasid poliitilist korda. 19. sajandil oli Garibaldi tegevus võtmetähtsusega Sitsiilia liitmisel Ühendatud Itaaliaga.
Kultuur ja keel
Sitsiilia kultuur on sulatusahi erinevatest mõjutustest. Saarel on oma rikas folkloor, muusika ja kirjastatud kirjandus. Kuigi ametlik keel on itaalia, räägivad paljud elanikud ka sitsiilia keele variante, mida peetakse sageli eraldiseisvaks romaani keelena või mitmete dialektide kogumikuna. Traditsiooniline käsitöö, teater ja festivalid kajastavad nii kohalikke kui ka ajaloolisi mõjutusi.
Majandus
Sitsiilia majandus tugineb mitmele harule:
- põllumajandus (tsitrusviljad, oliivid, viinamarjad, mandlid, pistaatsiapähklid jm),
- kalandus ja mereelustiku kaubandus,
- turism — ajaloolised paigad, randad ja Etna tõmbavad igal aastal miljoneid külastajaid,
- teenindussektor ja väiksem tööstus.
Turism ja pärand
Sitsiilia on rikas arheoloogiliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Kuulsamad paigad ja kompleksid hõlmavad:
- Agrigento tempelorg (Valle dei Templi),
- Syracuse ja Ortygia,
- Taormina ja selle antiikne teater,
- Etna ning selle matkateed,
- Palermo, Monreale ja Cefalù — kohad, kus on hästi säilinud araabia-normanni arhitektuur.
Köök
Sitsiilia köök on kuulus oma värskete toodete ja kultuuride segunemise poolest. Tüüpilised road hõlmavad arancini (täidetud praetud riisipallid), cannoli (magus täidetud koonused), caponata (peetlik paprikapõhine köögiviljahautis) ning palju mereandipõhiseid roogasid. Sitsiilia veinid ja oliiviõlid on samuti hinnatud üle kogu maailma.
Transport ja ligipääs
Sitsiiliale saab mugavalt lennata mitmesse linna (nt Palermo, Catania) ning laevalt mandrilt saabub regulaarne laevaliiklus. Saar on ühendatud mandriga Messina väina juures, kus asub sagedane laevapiletite ja praamide võrgustik. Sisemine transpordivõrk koosneb teedest, raudteedest ja kohaliku lennuvõrguga, mis teenindab suuremaid linnu ja turismipiirkondi.
Sitsiilia on mitmekesine saar, kus kohtuvad ajalugu, loodus ja elav tänapäevakultuur. Tema eriline positsioon Vahemeres muudab ta oluliseks nii ajalooliselt kui ka tänapäevases kultuurilises ja majanduslikus mõttes.
Provints
- Agrigento
- Caltanissetta
- Catania
- Enna
- Messina
- Palermo
- Ragusa
- Siracusa
- Trapani
Küsimused ja vastused
K: Mis on Sitsiilia?
V: Sitsiilia on Vahemere suurim saar ja Itaalia autonoomne piirkond.
K: Mis on Sitsiilia pealinn?
V: Sitsiilia pealinn on Palermo.
K: Kui suur oli Sitsiilia rahvaarv 2004. aastal?
V: Sitsiilia rahvaarv oli 2004. aastal umbes 5 087 000 (üle 5 miljoni).
K: Kes koloniseeris Sitsiilia saare 8. sajandil eKr?
V: Foiniiklased ja kreeklased koloniseerisid Sitsiilia saare 8. sajandil eKr.
K: Kes kontrollisid enamikku Sitsiilia saarest kuni Vana-Rooma vallutamiseni?
V: Karthago kontrollis enamikku Sitsiilia saarest, kuni Vana-Rooma selle vallutas.
K: Kes vallutas Sitsiilia pärast Sitsiilia vesilaste ülestõusu?
V: Aragoni kroon ja Hispaania vallutasid Sitsiilia pärast Sitsiilia Vesperi mässusid.
K: Kes tõi Sitsiilia Itaalia kuningriigi koosseisu?
V: Garibaldi vallutas Risorgimento ajal Sitsiilia ja tõi selle Itaalia Kuningriigi koosseisu.
Otsige