Koloonia (sõltuv territoorium) — määratlus ja ajalooline ülevaade

Koloonia (sõltuv territoorium) — selge määratlus ja põhjalik ajalooline ülevaade kolonialismist, impeeriumitest ja endistest kolooniatest. Leia terminid, ajalugu ja näited.

Koloonia on territoorium, mis on poliitiliselt ja majanduslikult teise riigi kontrolli all. Kolooniale kuuluv riik nimetatakse sageli suurriigiks või metropooliks; selle elanike hulgast võivad tulla kolooniasse elama nii ametnikud, kaupmehed kui ka püsielanikud ehk kolonistid. Tänapäeval kasutatakse mõiste asemel tihti väljendit Sõltuv territoorium, kuna see peegeldab paremini tänaseid rahvusvahelisi ja õiguslikke erisusi sõltuvuse astmes.

Määratlus ja terminid

Koloonia tähistab tavaliselt territooriumi, mille üle teostab kontrolli välisriik ja mille elanikel puudub täielik suveräänsus. Sõna colonial (eesti keeles koloniaalne) viitab millegi seotusele kolooniaga. Koloniaalmaa on maa, mis on kuulunud kolooniale või kuulus koloniaalsesse süsteemi. Kolonist on isik, kes elab ja töötab koloonias; mõnikord kasutatakse ka terminit kolonialist. Kolooniate omamist ja seda õigustavat ideoloogiat nimetatakse kolonialismiks.

Ajalooline ülevaade

Kolonialism ja kolooniad on olnud osa maailma ajaloost juba sajandeid. Riiki, millel on palju kolooniaid, nimetatakse tihti impeeriumiks. Euroopalised suurriigid — eriti 16.–20. sajandil — rajasid globaalseid koloniaalimisvõrgustikke, eesmärgiga kontrollida kaubateid, ressursse ja strateegilisi asukohti. Paljud tänapäeva riigid olid kunagi kolooniad; näiteks enamik riike, mis olid kunagi Suurbritannia kolooniad, kuuluvad tänaseni Briti Rahvaste Ühendusse, mis on poliitiline ja kultuuriline sidemevorm endistele kolooniatele.

Kolooniate tüübid ja haldusvormid

• Asustuskolooniad (settler colonies) — kolooniasse saabusid suured rändekogused inimesi, kes asusid ala püsivalt asutama ning sageli asendasid või marginaliseerisid kohalikke rahvaid.
• Ekspluatatsioonikolooniad — keskenduti loodusvarade, maa ja tööjõu ärakasutamisele, tavaliselt väiksema immigratsiooniga metropoolist.
• Protektoraadid ja mandaadid — formaalselt säilis kohaliku juhtimise element, kuid välisriik kontrollis välispoliitikat ja olulisi majanduslikke otsuseid.
• Karistus- ja asutuskolooniad — mõnedes riikides kasutati kaugeid alasid karistus- või sundpaigana (nt penal colonies).
• Majandusliku või strateegilise tähtsusega territoriumid — sadamad, kaubateed ja sõjalised baasialad.

Kolonialismi põhjused

• Majanduslikud huvid: juurdepääs loodusvaradele, odavale tööjõule ja uutele turgudele.
• Strateegilised kaalutlused: kontroll mereteede ja sõjaliste baaside üle.
• Poliitiline ja ideoloogiline surve: võimu ja prestiiži kasvatamine rahvusvahelisel laval.
• Kultuurilised põhjendused: etnograafilised või religioossed missioonid, mõiste „tsiviliseerimise” õigustus.

Kolonialismi mõjud

Kolonialismil olid ja on mitmekülgsed tagajärjed, mis ulatuvad poliitilisest ja majanduslikust kuni sotsiaalse ja kultuurilise tasandini:

• Majanduslik ekspluateerimine ja ressursside väljavedu, mis tihti jäi koloniseeritud rahvaste arvelt.
• Poliitiline reorganiseerimine: uued piirid ja haldussüsteemid, mis sageli ignoreerisid kohalikke etnilisi ja kultuurilisi reaalsusi.
• Kultuurilised muutused: keele, usu, hariduse ja õiguskorra levik metropoli kultuurielementide suunas.
• Demograafilised muutused ja migratsioon: kolonistide saabumine, kohalikest elanikkondadest sõltuv tööjõu liikumine ja orjanduslikud praktikad eri ajaperioodidel.
• Pikaajalised sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused, mis on mitmes piirkonnas jätnud kestvaid tagajärgi.

Dekoloniseerimine ja tänapäev

20. sajandil toimus tugev dekoloniseerimislaine: paljud varasemad kolooniad saavutasid iseseisvuse rahvuslike liikumiste, maailmasõdade järel tehtud ümberkorralduste ja Rahvusvahelise Kohtute/ÜRO poliitika mõjul. Siiski on maailmas ka tänapäeval säilinud erinevad sõltuvad territooriumid ja eristaatused — mõnedes kohtades on see ajaloolise ja õigusliku asjaoluna jätkuv vorm, teistes on küsimused enesemääramisest ja staatuse muutmisest endiselt päevakorras.

Lõpetuseks

Koloonia kui kontseptsioon hõlmab nii ajaloolisi praktikaid kui ka kaasaegseid sõltuvusvorme. Selle mõju on sügav ja kaugeleulatuv: poliitilised piirid, majanduslikud suhted, kultuurilised muutused ja rahvuslikud identiteedid on kõik kujunenud koloniaalse mineviku ja dekoloniseerimise protsesside tulemusena. Mõistmine, kuidas kolooniad tekkisid ja milliseid tagajärgi need jättis, aitab paremini analüüsida tänapäeva rahvusvahelisi suhteid ja sotsiaalseid arenguid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kollaad?

K: Mis on sõltuv territoorium?

K: Kas koloonia võib viidata ka inimasustusele kosmoses?

K: Mis on impeerium?

K: Kes on kolonist?

K: Mis on kolonialism?

K: Kas enamik riike, mis olid kunagi Suurbritannia kolooniad, kuuluvad Briti Rahvaste Ühenduse koosseisu?

Otsing