Kolonialism
Kolonialismiga on tegemist siis, kui riik või rahvas võtab kontrolli teiste maade, piirkondade või territooriumide üle väljaspool oma piire (riigi piire), muutes need teised maad, piirkonnad või territooriumid kolooniaks. Tavaliselt on tegemist võimsama ja rikkama riigiga, mis võtab kontrolli väiksema ja vähem võimsa piirkonna või territooriumi üle. Mõnikord kasutatakse sõnu "kolonialism" ja "imperialism" sama asja tähenduses.
1700. ja 1800. aastatel rajasid paljud rikkamad ja võimsamad Euroopa riigid (näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Madalmaad) kolooniad Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja Kariibi mere mandril.
Mõned riigid kasutavad kolonialismi selleks, et saada oma rahvale rohkem maad elamiseks. Nad aitasid asunikke uude piirkonda kolida. Kohalikud inimesed, kes elasid maal või territooriumil, viidi tavaliselt ära, kasutades selleks armeede jõudu ja vägivalda. Et kaitsta neid asunikke kohalike elanike eest, keda tõrjuti kõrvale, rajasid koloniaalriigid sageli sõjalise kindluse või koloniaalpolitsei süsteemi.
Teised riigid kasutavad kolonialismi selleks, et saada rohkem maad, et kasutada seda maad põllumajanduses või kaevandada (võtta välja) ressursse, nagu puud (puit), süsi või metallid, või luua kohalik valitsus või sõjaline kindlus.
Teised riigid kasutavad kolonialismi selleks, et saada vaesemast riigist töölisi, kes töötavad tehastes või põllumajandusettevõtetes (kas rikkamas riigis või vaesemas riigis). Varem sundisid vaesemaid riike või piirkondi koloniseerinud võimsad riigid vaesemate riikide elanikke sageli orjatena töötama.
Ajalugu
Foiniiklased rajasid Vahemere ääres palju kaubanduskolooniaid. Suurim ja kuulsaim koloonia oli Kartaago, mis rajas ka teisi kolooniaid, sealhulgas Cartagena Hispaanias.
Hiljem laiendasid muistsed kreeklased oma territooriumi kolooniate abil. Vana-Kreekas oli palju linnriike. Iga linn oli iseseisev, millel oli oma valitsus. Need linnad pidasid ka üksteise vastu sõdu ja kauplesid kaupadega. Suurema mõju saavutamiseks või kaubatee kindlustamiseks saatis linn uude kohta asunikke. Need inimesed moodustasid seejärel uue linna, mida kutsuti kolooniaks. Mõnikord pidi uus linn näiteks kaitse eest maksma emalinnale mingisuguseid makse. Kolooniad aga valitsesid ise. Emalinn ei saatnud neile kuberneri. Süürakuusa on neist Kreeka kolooniatest kõige kuulsam.
Kui kreeka asunikud leidsid uuel territooriumil elava kohaliku hõimu, võitlesid nad selle eest, et sundida neid lahkuma. Kohalikust hõimust tehti tavaliselt orjad. Uus koloonia kasutas leitud maad, kasvatades põllukultuure või kasvatades karja.
Vana-Rooma leiutas sõna "colonia" sõnast "colonus", mis tähendas "põllumees". "Colonia" tähendas tol ajal uut linna, kuhu mõned roomlased, sealhulgas põllumehed, kolisid. Paljud asunikud olid veteranid. Hilisematel sajanditel tähendas sõna "koloonia" harvemini asunikke ja sagedamini võõraste valitsemist.
Kolonialismi liigid
Kolonialismi on mitut liiki. Mõned riigid, kes laiendasid oma territooriumi, tegid asunike kolooniad. Mõned riigid, mis alustasid asunike kolooniatena, on näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Argentina. Kõigis neis riikides kolisid Euroopa riikidest pärit inimesed uue piirkonna parimatesse osadesse ja sundisid põlisrahvaid (näiteks indiaanlasi, maoori jne) ümber asuma. Kui kohalikud inimesed või hõimud pidid kolima, tekitas see palju probleeme.
Mõnes koloniseeritud piirkonnas abiellusid asunikud kohalike elanikega ja said nendega lapsi. Üks näide on Mehhiko, kus asunike ja kohalike hõimude abieludest tekkis uus rahvas, keda kutsuti mestizodeks. Teistes koloniseeritud piirkondades elasid asunikud ja kohalik rahvas eraldi, ilma et nad oleksid koos elanud või abiellunud. Näide sellisest olukorrast on Prantsuse Alžeeria (kui Prantsusmaa koloniseeris Aafrika riiki Alžeeriat) või Lõuna-Rodeesia.
Kolonialismi teine liik on see, kui võimas riik loob (rajab) sõltuvusi. Sõltuvuse puhul ei saada koloniseeriv riik tuhandeid asunikke uuele territooriumile. Selle asemel loob koloniseeriv riik administraatorid (valitsev organisatsioon), kes kontrollivad olemasolevat kohalikku (põlis)elanikkonda või hõime. Näiteks Briti Raj (geraldine), kus Briti valitsus kontrollis Indiat; Hollandi Ida-India, kus Madalmaad kontrollisid osa Ida-Indiast; ja Jaapani koloniaalimpeerium, kus Jaapan kontrollis Aasia territooriume.
Istanduslike kolooniate puhul kasutab võimas ja rikas riik vaesema riigi maad põllukultuuride kasvatamiseks. Kohalikud inimesed on sunnitud saama orjadeks ja töötama farmides. Näiteid istanduskolooniate kohta on Barbados, Saint-Domingue ja Jamaica.
Teine kolooniatüüp on kaubanduspunkti koloonia. Rikkad ja võimsad riigid rajasid kaubanduspostide kolooniad, et oleks territoorium, kus saaks kaubelda, müüa ja äri ajada. Rikkad ja võimsad riigid rajavad tavaliselt sõjaväe- või politseijõud, et jõustada koloniseeriva riigi eeskirju ja seadusi. Kaubanduskolooniate näited on näiteks Macau, Malacca, Deshima ja Singapur.
Massiline koloniseerimine toimus ka Vana-Indias. Kuid koloniseerimise ajalugu omistatakse ainult Kreekale. Vana-Indias algas koloniseerimine mitte poliitilise, vaid kultuurilise vallutusega. Hinduism ja sajandite pärast budism said koloniseerimise peamiseks allikaks. See oli koloniseerimine, mis algas kultuurilise laienemisega, mis viis majandusliku koloniseerimiseni. Indiaanlased olid mõned sajandid peremeeste ja sajandeid orjade rollis.
Kolonialismi maailmakaart Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal.
Seotud leheküljed
- Koloniseerimine
Küsimused ja vastused
K: Mis on kolonialism?
V: Kolonialism on see, kui võimsam ja rikkam riik võtab kontrolli väiksema ja vähem võimsa piirkonna või territooriumi üle väljaspool oma piire.
K: Kuidas kaitsesid koloniaalriigid asunikke tõrjutud põlisrahva eest?
V: Koloniaalriigid rajasid sageli sõjalise kindluse või koloniaalpolitsei süsteemi, et kaitsta asunikke kõrvale tõrjutud põlisrahva eest.
K: Miks kasutavad mõned riigid kolonialismi?
V: Mõned riigid kasutavad kolonialismi selleks, et saada oma rahvale rohkem maad elamiseks, et kaevandada ressursse, näiteks puid (puitu), kivisütt või metalle, või et luua kohalik valitsus või sõjaväelinnak. Teised riigid kasutavad kolonialismi selleks, et nad saaksid vaesemast riigist töölisi, kes töötaksid tehastes või põllumajandusettevõtetes (kas rikkamas riigis või vaesemas riigis).
Küsimus: Millistel sajanditel oli kolonialism kõige silmapaistvam?
V: Kolonialism oli kõige silmapaistvam 15., 16., 17., 18. ja 19. sajandil.
K: Millised Euroopa riigid rajasid sel ajavahemikul kolooniaid?
V: Selle aja jooksul rajasid paljud rikkamad ja võimsamad Euroopa riigid, nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Madalmaad, kolooniaid Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Kariibi mere piirkonnas.
K: Kuidas omandasid need Euroopa riigid oma kolooniate jaoks maad?
V: Need Euroopa riigid omandasid maad oma kolooniate jaoks, aidates asunike kolimist uutele aladele ning kasutades jõudu ja vägivalda nendel aladel elavate põlisrahvaste vastu.
K: Kas koloniaalriigid sundisid kunagi vaesematest koloniseeritud piirkondadest pärit inimesi orjusesse?
V: Jah, minevikus sundisid võimsad koloniseerivad riigid mõnikord vaesematest koloniseeritud piirkondadest pärit inimesi orjusesse.
