Kolonialism: määratlus, ajalugu ja mõjud

Kolonialismiga on tegemist siis, kui riik või rahvas võtab kontrolli teiste maade, piirkondade või territooriumide üle väljaspool oma piire (riigi piire), muutes need teised maad, piirkonnad või territooriumid kolooniaks. Tavaliselt on tegemist võimsama ja rikkama riigiga, mis võtab kontrolli väiksema ja vähem võimsa piirkonna või territooriumi üle. Mõnikord kasutatakse sõnu "kolonialism" ja "imperialism" sama asja tähenduses.

Ajalooline taust

1700. ja 1800. aastatel rajasid paljud rikkamad ja võimsamad Euroopa riigid (näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Madalmaad) kolooniaid Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja Kariibi mere mandril. See periood seostub meresõidu arenguga, tööstusrevolutsiooniga ja laienemisvajadusega — Euroopa riigid otsisid uusi turge, ressursse ja strateegilisi sadamaid.

Kolonialismi põhjused

• Majanduslikud: lisamaade ja -ressursside vallutamine aitas rikastada emamaad — näiteks puidu, metalli, süsi ja põllumajandustoorme ärakasutamine.
• Poliitilised ja strateegilised: võim ja mõjuvõimu kasvatamine maailmas, sadamate ja sõjaväebaaside kujundamine.
• Demograafilised: mure elamispinna ja uute asunike pärast — mõned riigid soosisid väljarännet ja aitasid asunikke uutesse piirkondadesse asustada.
• Sotsiaals-kultuurilised: väited "tsiviliseerimisest", missioonitöö ja religioosse mõju laiendamine olid sageli kolonialismi õigustuseks, kuigi need põhjused varjasid tihti praktilist ärilist või poliitilist kasu.

Koloniseerimise viisid ja tagajärjed kohalikele elanikele

Kolonialism toimus mitmel viisil: vahel lepiti kohalike juhtidega, sageli aga kasutati sõjalist jõudu. Kohalikud inimesed võidi maadelt ära suruda või sundida tegema tööjõudu nõudvaid ülesandeid. Paljudes juhtumites viidi maade omandamine läbi vägivalla ja sunniviisiliste ümberasustuste kaudu. Et kaitsta asunikke ja tagada kontroll, rajasid koloniaalriigid sageli sõjalisi kindlustusi või koloniaalpolitsei süsteeme.

Rohkematele eesmärkidele pühendunud kolonialistlik poliitika hõlmas ka orjandust ja sundtööd — varem sundisid võimsad riigid koloniseeritud alade inimesi sageli orjatena töötama, eriti Ameerika mandril ja karja- ning kaevandussektorites.

Majanduslikud ja kultuurilised mõjud

• Ressursside ärakasutamine: kohalik majandus suunati sageli emamaa huvides — viljakad alad, metsad ja kaevandused olid ekspordikaupadeks.
• Sotsiaalne ja demograafiline mõju: haigused, konfliktid ja sunnitööd põhjustasid rahvastiku vähenemist ja püsivaid muutusi kogukondades.
• Kultuuriline assimilatsioon ja keelte mõju: kolonisaatorite keel, haridus- ja ususüsteemid mõjutasid kohalikke kultuure — mõnel alal hääbusid või muutusid traditsioonilised keeled ja tavad.
• Piiride ja riikide moodustumine: kunstlikult joonistatud piirid loodi sageli ilma kohalike etniliste või keeleliste suhete arvestamata, mis tekitas pingeid ja konflikte ka pärast sõltumatuse saavutamist.
• Pikaajaline majanduslik ebavõrdsus: paljud endised kolooniad jäid sõltuvaks sisseveost, monokultuurilisest põllumajandusest või ühe sektori ekspordist, mis takistas mitmekesist majandusarengut.

Vastupanu ja dekoloniseerimine

Kohalikud ühiskonnad vastasid kolonialismile erinevalt: mõnel pool toimusid rahumeelsed liikumised, teisel pool relvastatud vastupanud. 19. ja 20. sajandil tekkisid iseseisvusliikumised, mis kulmineerusid paljude kolooniate iseseisvumiseni pärast Teist maailmasõda. Rahvusvahelised organisatsioonid ja ideed enesemääramisõigusest toetasid dekoloniseerimist 20. sajandi keskel.

Kolonialismi pärand ja tänapäev

Kolonialismi mõju on tänapäevalgi nähtav: sotsiaalne ebavõrdsus, piiride konfliktid, majanduslik sõltuvus ja kultuurilised pingeed. Arutatakse ka terminit neo-kolonialism, mis viitab sellele, kui sõltuvus ja välisinvesteeringute kaudu toimub uutmoodi kontroll, ilma otsese poliitilise vallutuse või ametliku koloniaalse struktuurita.

Kokkuvõte

Kolonialism oli ja on keerukas nähtus, mis mõjutas miljoneid inimesi ja kujundas tänapäeva maailma poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid. Selle ajalugu hõlmab lisaks vallutamisele ka vastupanu, muutusi ja püüdlusi taastada õiglus ning iseseisvus. Arusaamine kolonialismi põhjustest ja mõjudest aitab paremini mõista nii mineviku kui ka tänapäeva globaalprobleeme.

Kolonialismi liigid

Kolonialismi on mitut liiki. Mõned riigid, kes laiendasid oma territooriumi, tegid asunike kolooniad. Mõned riigid, mis alustasid asunike kolooniatena, on näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Argentina. Kõigis neis riikides kolisid Euroopa riikidest pärit inimesed uue piirkonna parimatesse osadesse ja sundisid põlisrahvaid (näiteks indiaanlasi, maoori jne) ümber asuma. Kui kohalikud inimesed või hõimud pidid kolima, tekitas see palju probleeme.

Mõnes koloniseeritud piirkonnas abiellusid asunikud kohalike elanikega ja said nendega lapsi. Üks näide on Mehhiko, kus asunike ja kohalike hõimude abieludest tekkis uus rahvas, keda kutsuti mestizodeks. Teistes koloniseeritud piirkondades elasid asunikud ja kohalik rahvas eraldi, ilma et nad oleksid koos elanud või abiellunud. Näide sellisest olukorrast on Prantsuse Alžeeria (kui Prantsusmaa koloniseeris Aafrika riiki Alžeeriat) või Lõuna-Rodeesia.

Kolonialismi teine liik on see, kui võimas riik loob (rajab) sõltuvusi. Sõltuvuse puhul ei saada koloniseeriv riik tuhandeid asunikke uuele territooriumile. Selle asemel loob koloniseeriv riik administraatorid (valitsev organisatsioon), kes kontrollivad olemasolevat kohalikku (põlis)elanikkonda või hõime. Näiteks Briti Raj (geraldine), kus Briti valitsus kontrollis Indiat; Hollandi Ida-India, kus Madalmaad kontrollisid osa Ida-Indiast; ja Jaapani koloniaalimpeerium, kus Jaapan kontrollis Aasia territooriume.

Istanduslike kolooniate puhul kasutab võimas ja rikas riik vaesema riigi maad põllukultuuride kasvatamiseks. Kohalikud inimesed on sunnitud saama orjadeks ja töötama farmides. Näiteid istanduskolooniate kohta on Barbados, Saint-Domingue ja Jamaica.

Teine kolooniatüüp on kaubanduspunkti koloonia. Rikkad ja võimsad riigid rajasid kaubanduspostide kolooniad, et oleks territoorium, kus saaks kaubelda, müüa ja äri ajada. Rikkad ja võimsad riigid rajavad tavaliselt sõjaväe- või politseijõud, et jõustada koloniseeriva riigi eeskirju ja seadusi. Kaubanduskolooniate näited on näiteks Macau, Malacca, Deshima ja Singapur.

Massiline koloniseerimine toimus ka Vana-Indias. Kuid koloniseerimise ajalugu omistatakse ainult Kreekale. Vana-Indias algas koloniseerimine mitte poliitilise, vaid kultuurilise vallutusega. Hinduism ja sajandite pärast budism said koloniseerimise peamiseks allikaks. See oli koloniseerimine, mis algas kultuurilise laienemisega, mis viis majandusliku koloniseerimiseni. Indiaanlased olid mõned sajandid peremeeste ja sajandeid orjade rollis.

Kolonialismi maailmakaart Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kolonialism?

K: Kuidas kaitsesid koloniaalriigid asunikke tõrjutud põlisrahva eest?

K: Miks kasutavad mõned riigid kolonialismi?

Küsimus: Millistel sajanditel oli kolonialism kõige silmapaistvam?

K: Millised Euroopa riigid rajasid sel ajavahemikul kolooniaid?

K: Kuidas omandasid need Euroopa riigid oma kolooniate jaoks maad?

K: Kas koloniaalriigid sundisid kunagi vaesematest koloniseeritud piirkondadest pärit inimesi orjusesse?

Otsing