Argentina
Argentina (ametlikult Argentiina Vabariik) on riik Lõuna-Ameerikas. Argentina on suuruselt teine riik Lõuna-Ameerikas ja kaheksas riik maailmas.
Hispaania keel on kõige rohkem räägitud keel ja ametlik keel, kuid räägitakse ka paljusid teisi keeli. Patagoonias on vähemusi, kes räägivad itaalia, saksa, inglise, kvešua ja isegi kõmri keelt.
Ida-Argentiinas asub Argentina pealinn Buenos Aires, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid linnu. Inimeste arvu järgi on Argentina suurimad linnad Buenos Aires, Córdoba, Rosario, Mendoza, La Plata, Tucumán, Mar del Plata, Salta, Santa Fe ja Bahía Blanca.
Argentiina asub Andide mäestiku vahel läänes ja Atlandi ookeani lõunaosa vahel idas ja lõunas. Põhjas piirneb ta Paraguay ja Boliivia, kirdes Brasiilia ja Uruguay ning läänes ja lõunas Tšiili piiridega. Lisaks sellele kuuluvad talle Falklandi saared (hispaania keeles Islas Malvinas) ning Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared. Enamik Argentina Vabariigi kodanikke on Euroopast pärit sisserändajate järeltulijad. Neid ühendab kodakondsus, mitte tingimata rahvus. Enamik argentiinlasi tunnistab nii oma etnilist päritolu kui ka Argentina kodakondsust.
Ajalugu
Argentina nimi tuleneb ladina argentum'ist (hõbe), kuna hispaania konquistadoorid uskusid, et selles piirkonnas on hõbedat. Ameerikas (lõuna- ja põhjaosas) on suurimad riigid (selles järjekorras) Kanada, USA, Brasiilia ja Argentina.
Vanimad märgid inimestest Argentinas asuvad Patagoonias (Piedra Museo, Santa Cruz) ja on üle 13 000 aasta vanad. 1480. aastal vallutas inkade impeerium Loode-Argentiina, muutes selle oma impeeriumi osaks. Kirdeosas arendasid guaraniidid välja kultuuri, mis põhineb yukal ja maguskartulil, kuid tüüpilised toidud kogu Argentinas on pasta, punased veinid (Itaalia mõju) ja veiseliha.
Muude keelte hulgas on itaalia, inglise ja saksa keel. Lunfardo on argentiina släng ja on segu hispaania ja itaalia keelest. Öeldakse, et argentiinlased räägivad hispaania keelt itaalia aktsendiga.
Argentina kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 1816. aastal ja saavutas selle 1818. aastal José de San Martíni juhitud sõjas. Riiki saabus palju sisserändajaid Euroopast. 1920. aastateks oli see maailma 7. jõukam riik, kuid pärast seda algas langus. 1940. aastatel, pärast "kurikuulsat kümnendit", mil riigi poliitika ei olnud stabiilne, tuli võimule Juan Peron. Peron oli üks tähtsamaid inimesi riigi ajaloos ja paljud poliitikud nimetavad end tänapäeval peronistideks. Peron suruti võimult maha 1955. aastal. Pärast aastaid eksiilis veedetud aega naasis ta võimule 1970. aastatel.
1976. aastal oli riik langemas kaosesse ja sõjavägi võttis võimu üle. See ei olnud esimene kord, kui sõjavägi seda tegi. Uut valitsust juhtis Jorge Rafael Videla. Videla oli üks ajaloo kõige jõhkramaid diktaatoreid. Tuhanded inimesed kadusid või tapeti tema presidendiaja jooksul. Videla läks pensionile 1980. aastal.
Üks tema järeltulijatest oli teine diktaatoriks saanud kindral Leopoldo Galtieri. Kui Galtieri 1981. aastal ametisse astus, muutus diktatuur ebapopulaarseks. Toetuse äratamiseks andis Galtieri korralduse sissetungiks Falklandi saartele, millega algas Falklandi sõda. Argentina kaotas sõja ja peagi langes riik taas kaosesse. Galtieri kõrvaldati võimult ja lõpuks taastati demokraatia. Galtierit ja Videlat süüdistatakse "inimsusevastastes kuritegudes", sest nad korraldasid presidendina massimõrvu ja muid kuritegusid.
21. sajandi alguses on Argentina üks Ladina-Ameerika tähtsamaid riike, kuigi tal on endiselt palju probleeme. Tal on suur majandus, ta on Lõuna-Ameerika "lõunakoonuses" mõjukas ja G20 arengumaade liige.
Poliitika
Argentina on föderaalne vabariik. Argentina rahvas valib presidendi, kes neid valitseb, ning senaatorid ja saadikud, kes räägivad nende eest ja teevad nende jaoks seadusi. Alates 2019. aasta detsembrist on president Alberto Fernández.
Haldusüksused
Argentiina on jagatud 23 provintsiks (provintsid; ainsuses: provincia) ja 1 linnaks (üldtuntud kui föderaalne pealinn):
|
|
Salta
Geograafia
Argentiina on põhjast lõunasse peaaegu 3700 km pikk ja idast läände 1400 km pikk (maksimaalsed väärtused). Selle võib jagada kolmeks osaks: Pampad riigi keskosas, Patagoonia lõunaosas kuni Tierra del Fuegoni; ja Andide mäestik läänepiiril Tšiiliga, mille kõrgeim punkt asub Mendoza provintsis. Cerro Aconcagua on 6960 meetri kõrgusel asuv Ameerika kõrgeim mägi.
Kõige olulisemad jõed on Plate'i jõgi, Paraguay, Bermejo, Colorado, Uruguay ja suurim jõgi Paraná. River Plate oli aga valesti tõlgitud ja oleks pidanud olema tõlgitud inglise keelde kui River of (the) Silver. River Plate on ka kuulus Buenos Airese jalgpallimeeskond.
Vaata Argentina linnade loetelu, kus elab palju inimesi Argentinas.
Argentina kaart
Muu teave
Enamik argentiinlastest on eurooplaste järeltulijad, kes on pärit peamiselt Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Iirimaalt, Prantsusmaalt, teistest Euroopa riikidest ja mestiisidest, kes moodustavad üle 90% riigi kogurahvastikust.
Jalgpall ehk jalgpall on kõige populaarsem spordiala, kuigi riigi rahvussport on Pato. Argentiinas on mitmeid kõrgelt hinnatud Polo mängijaid. Väljakuhoki (naiste puhul), ragbi ja golf on samuti lemmikud.
Argentina on kristlik riik. Enamik Argentina elanikest (80 protsenti) on roomakatoliiklased. Argentiina on Iisraeli ja USA järel ka suurim juudi kogukond. Lähis-Ida immigrandid, kes olid moslemid, läksid katoliiklusele üle, kuid ka moslemeid on endiselt olemas.
Meditsiin on sotsialiseeritud, nagu ka haridus, mistõttu on Argentina kirjaoskuse määr umbes 98%. Riiklik ülikool on samuti tasuta.
Seotud leheküljed
- Argentina olümpiamängudel
- Argentina jalgpallikoondis
- Argentina jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Argentina ametlik keel?
V: Argentina ametlik keel on hispaania keel.
K: Milliseid teisi keeli räägitakse Argentinas?
V: Lisaks hispaania keelele räägitakse Argentinas veel itaalia, saksa, inglise, kvešua ja kõmri keelt.
K: Milline on Argentina pealinn?
V: Argentina pealinn on Buenos Aires. See asub Ida-Argentiinas ja on üks maailma suurimaid linnu.
K: Millised on mõned suurimad linnad rahvaarvu järgi järjestatuna?
V: Suurimad linnad rahvaarvu järgi on Buenos Aires, Cَrdoba, Rosario, Mendoza, La Plata, Tucumلn, Mar del Plata, Salta Santa Fe ja Bahيa Blanca.
K: Kus asub Argentina geograafiliselt?
V: Geograafiliselt asub Argentina lääne pool Andide mäestiku ning ida- ja lõuna pool Atlandi ookeani vahel. Samuti piirneb ta põhjas Paraguay ja Boliivia, kirdes Brasiilia ja Uruguay, läänes ja lõunas Tšiili ning omab suveräänsust Falklandi saarte (Hispaania Islas Malvinas) ning Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte üle.
Küsimus: Kes moodustavad suurema osa Argentina Vabariigi kodanikest? V: Enamik Argentina Vabariigi kodanikke on Euroopast pärit sisserändajate järeltulijad, kes on ühinenud pigem kodakondsuse kui rahvuse alusel. Enamik argentiinlasi omaks nii oma etnilist päritolu kui ka Argentina kodakondsust.
