Konkvistadorid: Hispaania vallutajad Ameerikas ja Vaikse ookeani saartel
Konkvistadorid: Hispaania vallutajad Ameerikas ja Vaikse ookeani saartel — lugu Cortésist, Pizarrost, koloniaalvallutusest ja selle mõjust Ladina-Ameerikale.
Konkvistador või konquistador (originaalis sageli kirjutatud Conquistadores või Conquistadors) oli 15.–17. sajandil tegutsenud hispaania sõdur, maadeuurija ja seikleja, kelle eesmärgiks olid uute maade vallutamine, rikkuste leidmine ja kristliku usu levitamine. inglise keeles: Conqueror. Paljud neist olid hidalgos (aadlikud) või noored rüütliklassist mehed, kes otsisid au, varandust ja võimalust tõusta ühiskondlikult.
Millal ja kus nad tegutsesid
Konkvistadorite tegevus tõi suure osa Ameerikast ja paljusid Vaikse ookeani saari hispaania kontrolli alla. Nad vallutasid ja koloniseerisid suure osa Ameerikast ning Filipiinide saared ja teisi saari Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Nende vallutused aset leidsid eelkõige 15. ja 17. sajandi vahel, alustades Christoph Kolumbuse 1492. aasta retkedest ja asustamisest praegusel Bahama saarel. Tulemuseks oli see, mida tänapäeval nimetatakse sageli Ladina-Ameerikaks, mis langes osaliselt või täielikult Hispaania koloniaalvõimu alla.
Tuntumad vallutused ja vallutajad
Esimeste ja kõige mõjukamate konkvistadorite hulka kuulusid Hernán Cortés ja Francisco Pizarro. Hernán Cortés sõjakäik Mehhikos (aastatel 1520-1521) tõi kaasa asteekide impeeriumi langemise: Cortés kasutas ära kohalike hõimude vastasseisu ja lõi liite vaenlastega, mis aitas tal vallutada asteekide impeeriumi. Selle tulemusena läks tänane Mehhiko Hispaania impeeriumi võimu alla kui Uus-Hispaania, kus kehtestati uus poliitiline ja majanduslik korraldus.
Francisco Pizarro viis sarnase taktika abil läbi ekspeditsiooni Andidesse, mis lõppes inkade impeeriumi murdmisega. Teised konkvistadorid, nagu näiteks Vasco Núñez de Balboa, Hernando de Soto ja Pedro de Alvarado, otsisid omakorda uusi alasid, rikkusi ja karjääre Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas.
Miks nad edu saavutasid
Konkvistadorite edu tugines mitmele tegurile:
- Relvastuse ja ratsaväe eelis – tulerelvad, terasrelvad, kilbid ja hobused andsid neile sõjatehniliselt suure eelise kohalike hõimude ees;
- Poliitilised liidud – paljud vallutajad kasutasid ära kohalike rahvastevahelisi vihavaenu ja tegid liite vaenlastega, kes nägid hispaanlasi kui võimalust oma vaenlasi võita;
- Sisemised kriisid vallutatavates impeeriumides – näiteks asteekide ja inkade juhtide vahetused, pandeemiad ja kodusõjad nõrgendasid vastupanu;
- Haigused – eurooplastega kaasa tulnud haigused (nagu rõuged ja gripilaadsed epideemiad) hävitasid suure osa põlisrahvastikust, mis oluliselt lihtsustas vallutust ja koloniseerimist.
Koloniseerimise põhimõtted ja tagajärjed
Pärast vallutusi rajati uut tüüpi kolonialne majandus ja ühiskondlik korraldus. Üks levinud praktika oli encomienda-süsteem, kus hispaanlased said õiguse kohalikult tööjõult hüvitist nõuda, mis sageli muutus sundtööks. Kristliku misjonitöö kaudu üritati põlisrahvaid ristiusu juurde tuua, mis põhjustas kultuurilisi ja religioosseid muutusi.
Tagajärjed olid laastavad: demograafiline krahh, traditsioonilise eluviisi lõhenemine, maa ja ressursikasutus suurenes hispaanlaste huvides ning tekkinud segarahvaste (mestitside) ühiskondlik positsioon muutis piirkondade etnilist struktuuri. Samas tõi koloniaalne kontakt ka uusi taimeliike, loomi ja tehnoloogiaid Euroopast Ameerikasse ning vastupidi (Columbian Exchange), mis muutis maailma majanduslikke ja kultuurilisi suhteid püsivalt.
Arutlused ja pärand
Konkvistadorite tegevust hinnatakse tänapäeval vastuoluliselt: nende retked avasid uksi maailma-skaala kaubandusele ja kultuurivahetusele, kuid samal ajal põhjustasid nad vägivalla, maaomandi kadumise ja kohalikule elanikkonnale pöördumatuid kannatusi. Aruteludes rõhutatakse nii vallutuste geopoliitilist ja majanduslikku mõju kui ka inimõiguste ja eetika küsimusi, mida nende teod tekitavad. Kirjalik allikas ja poleemikas tuntud isik nagu Bartolomé de las Casas kritiseeris varakult põlisrahvaste kohtlemist ja sundtööd.
Kuigi terminid nagu konkvistador või konquistador viitavad ajaloolisele perioodile, elab selle pärand edasi tänapäeva kultuurilises mäluas ja riikide ajalookäsitlustes üle kogu Ladina-Ameerika, Filipiinide ning Hispaania endistes kolooniates.


Hernán Cortés, asteekide impeeriumi vallutaja.
Konkistadooride nimekiri
- Alonso Dávila (México, 1520-1533)
- Alonso del Castillo Maldonado
- Alonso de Ojeda (Venezuela, Colombia, Guyana, Aruba)
- Álvar Núñez Cabeza de Vaca (Ameerika Ühendriigid, 1527-1536, 1540-1542)
- Antonio de Aragón, Tucumán (Argentina)
- Cristóbal de Olid (Honduras, 1523-1524)
- Diego de Almagro (Peruu, 1524-1535, Tšiili, 1535-1537)
- Diego de Nicuesa (Panamá, 1506-1511)
- Diego Velázquez de Cuéllar (Kuuba, 1511-1519)
- Domingo Martínez de Irala
- Francisco de Montejo (Yucatán, México, 1527-1546)
- Francisco de Orellana (Amazonase jõgi, 1541-1543)
- Francisco Hernández de Córdoba (Yucatán, México, 1517)
- Francisco Pizarro (Peruu, 1509-1535)
- Francisco Vázquez de Coronado (Ameerika Ühendriigid, 1540-1542)
- Gonzalo Jiménez de Quesada (Kolumbia, 1536-1537, Venezuela, 1569-1572)
- Gonzalo Pizarro (Peruu, 1532-1542)
- Hernán Cortés (México, 1518-1522, Honduras, 1524, Baja California, 1532-1536)
- Hernando de Soto (Ameerika Ühendriigid, 1539-1542)
- Hernando Pizarro, (Peruu, 1532-1560)
- Inés Suárez, (Tšiili, 1541)
- Juan de Esquivel, (Jamaica, 1509-1512)
- Juan de Salcedo, (Filipiinide põhjaosa, 1570-1576)
- Juan de Grijalva (Yucatán, México, 1518)
- Juan Pizarro, (Peruu, 1532-1536)
- Juan Ponce de León (Puerto Rico, 1508, Florida, 1513 ja 1521)
- Juan Rodríguez Cabrillo
- Lucas Vázquez de Ayllón (Ameerika Ühendriigid, 1524-1527)
- Martín de Goiti, (Manila, Filipiinid, 1570-1571)
- Martín de Ursúa, (Petén, Guatemala, 1696-1697)
- Miguel López de Legazpi, (Filipiinid, 1565-1571)
- Nicolás de Federmann (Venezuela ja Kolumbia, 1537-1539)
- Pánfilo de Narváez (Florida, 1527-1528)
- Pedro de Alvarado (México, 1519-1521, Guatemala, 1523-1527, Peruu, 1533-1535, México, 1540-1541)
- Pedro de Valdivia (Tšiili, 1540-1552)
- Pedro Menéndez de Avilés (Florida, 1565-1567)
- Sebastián de Belalcázar (Ecuador ja Colombia, 1533-1536))
- Sebastián Vizcaíno
- Vasco Núñez de Balboa (Panamá, 1510-1519)
Küsimused ja vastused
K: Kes olid konkistadoorid?
V: Konkistadoorid olid Hispaania ja Portugali sõdurid, maadeavastajad ja seiklejad, kes vallutasid ja vallutasid suure osa Ameerikast ning Filipiinide saared ja teised saared Aasia Vaikse ookeani piirkonnas.
K: Mida tähendab sõna Conquistador?
V: Conquistador tähendab inglise keeles "vallutaja".
K: Mis oli konquistadooride vallutuste tulemus?
V: Vallutused tõid need maad 15. ja 17. sajandi vahel Hispaania koloniaalvõimu alla, alustades Christoph Kolumbuse 1492. aasta asustamisest praegusel Bahama saarel. Nad lõid selle, mida praegu nimetatakse Ladina-Ameerikaks.
K: Kes oli esimene edukas vallutaja?
V: Hernán Cortés oli esimene edukas vallutaja.
K: Mida tegid Hernán Cortés ja tema põliselanike vaenlased aastatel 1520-1521?
V: Hernán Cortés ja asteekide põlisrahva vaenlased vallutasid võimsa asteekide impeeriumi.
K: Mis oli Hernán Cortési asteekide vallutamise tulemus?
V: Praegune Mehhiko sattus Hispaania impeeriumi kui Uus-Hispaania võimu alla.
K: Millise impeeriumi leidis ja vallutas Francisco Pizarro?
V: Francisco Pizarro leidis ja vallutas sarnaselt suure inkade impeeriumi.
Otsige