Amb
Vibu ehk arbalest on vibu, mis koosneb vibulaadsest kaarest, mida nimetatakse tõukeks, ja ristikujulisest kehast, mida nimetatakse varuks ja päästikmehhanismiks. Vibu on leiutis, mille puhul varras, puutükk, on paigaldatud kahe teise risttüki peale. Ristipuu tulistab lühikesi nooli, mida nimetatakse poltideks ja mis sarnanevad noolega. Vibulaskurpüssi lõid esimest korda hiinlased umbes 6. sajandil eKr. Kreeklased leiutasid vibu eraldi 4. sajandil eKr. roomlased nimetasid relva arcuballista. Vibulaskurrelv oli keskajal väga populaarne relv, sest see oli tugev ja täpne ning seda võis kasutada ka teravmeeste relvana. Araablased nimetavad vibu qaws Ferengi, "frankide vibu", kuna ristisõdijad kasutasid palju vibu. Hea vaskvintpüss võib tulistada poldi nii tohutu jõuga, et see võib läbistada soomust. Soomustamata kergete vastaste vastu võib isegi üks polt olla surmav.
Võrreldes tavalise vibuga, on vibulaskjatel nii häid kui ka halbu külgi. Nad tulistavad palju tugevamalt ja palju täpsemalt kui tavalised vibud ning täpset laskmist vöörihviga on lihtsam õppida kui tavalise vibuga laskmist. Teisest küljest, kuna vint on lühike ja seetõttu väga jäik, võtab vibu laadimine palju kauem aega ning vibu ei ole nii hea täpsusega kui pikk vibu. Paljudel vöörihvidel on väntmehhanismid, mis tõmbavad vibu tõmmatud asendisse. Samuti on paljudel vöörihvidel turvamehhanismid, et vältida juhuslikku laskmist.
Vibulaskmine on tänapäeval populaarne spordiala.
Joonis vibulaskjast, kes tulistab vibulaskuriga.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on vöörihma?
V: Vibu ehk arbalest on vibu, mis koosneb vibu sarnasest kaarest, mida nimetatakse tõukeks, ja ristikujulisest kehast, mida nimetatakse varreks ja päästikmehhanismiks. Varras, puutükk on paigaldatud kahele teisele risttükile. Vibulaskur vibu tulistab lühikesi nooli, mida nimetatakse poltideks ja mis sarnanevad noolega.
K: Millal loodi esmakordselt vibu?
V: Vibu loodi esmakordselt hiinlaste poolt umbes 6. aastal eKr, sõdivate riikide ajal.
K: Kes veel leiutas vöörihma?
V: Kreeklased leiutasid 4. sajandil eKr. oma versiooni vöörihast, mida nad nimetasid arcuballista.
K: Miks oli vöörihvt keskajal nii populaarne?
V: Keskajal oli vaskvibu väga populaarne, sest see oli tugev ja täpne ning seda sai kasutada teravapildujarelvana, mistõttu oli see tol ajal paljude armeede seas väga nõutud.
K: Kui võimas võib olla kvaliteetne vibulaskur?
V: Hea kvaliteetne vibulaskur võib tulistada oma poldi tohutu võimsusega, mis võib isegi soomuse läbi lüüa, muutes selle surmavaks ka soomustamata kergete vastaste vastu juba ühe lasuga.
K: Millised on vöörihma kasutamise eelised ja puudused võrreldes tavalise vibuga?
V: Võrreldes tavalise vibuga tulistab vaskvibu palju tugevamalt ja täpsemalt kui tavaline vibu, mistõttu on täpset laskmist lihtsam õppida; kuna aga selle lühike vint on väga jäik, võtab selle laadimine palju kauem aega kui tavalise vibu ja selle täpsus ei ole nii hea kui pika vibu puhul.
K: Kas tänapäevastes vibudes on sisseehitatud mingeid turvamehhanisme?
V: Jah, paljudel tänapäeva vibudel on väntmehhanismid, mis tõmbavad nööri tõmmatud asendisse, ning turvamehhanismid, mis hoiavad ära juhusliku laskmise, kui neid laaditakse kasutamiseks.
