Keskaeg: Euroopa keskajaperiood 476–1492 pKr
Keskaeg oli Euroopa ajaloos ligikaudu tuhande aasta pikkune periood. Tavaliselt arvestatakse selle alguseks 476. aastat pKr (Lääne-Rooma impeeriumi langus) ja lõpuajaks aastat 1492, mil Christoph Kolumbus jõudis Uude Maailma 1492. aastal. Nimetus „keskaeg” rõhutab seda, et periood jääb antiikse Rooma ja varauusaegse Euroopa vahele. Mõnikord kasutatakse kitsamalt mõistet „pimedad ajad” eelkõige väga varajasele etapile (umbes 476–800 pKr, mil tähtsaks kujunes Karl Suur ja tema kroonimine Püha Rooma keisriks). Selle aja kohta teame vähem dokumente ja seetõttu ongi kujunenud ettekujutus teatud teadmiste ja tehnoloogiate kadumisest.
Keskaegade perioodid ja üldised iseloomustused
Keskaja võib jagada kolme peamisse etappi: varakeskaeg (umbes 5.–10. sajand), kõrgaeg (umbes 11.–13. sajand) ja hiliskeel (umbes 14.–15. sajand). Varakeskaajal toimusid suured barbarite ja rahvasteränded, mis muutsid poliitilist kaarti ja hävitasid paljusid linnu. Kõrgaeg oli kosumise ja uute institutsioonide (nt feodalismi, kloostrite ja ülikoolide) tekkimise aeg. Hiliskeskajal tõid kaasa nii majandusliku ja kultuurilise ärkamisfaasi kui ka suured katastroofid (näiteks 14. sajandi katkud) ning lõpuks õhutasid need arengud üleminekut varauusaega.
Sotsiaalne ja poliitiline korraldus
Keskaja ühiskond oli põhiliselt feodaalne: valitsejateks olid kuningad ja maaisandad, kes jagasid maad vasallide vahel ning said vastu kaitset ja teenust. Suurem osa rahvastikust olid talupojad, kes töötasid mõisates (manor) ja maksid osa saagist või sundtööd. Ajapikku hakkasid tekima tugevaid keskvalitsusi ning mitmest Lääne-Rooma impeeriumi jäänusest kujunesid iseseisvamad koostöövõimelised üksused, mis arenevad hiljem rahvusriikideks nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Taani ja Norra.
Majandus ja igapäevaelu
Agrikultuur oli keskaja majanduse alus. Oluliseks arenguks sai uute põllumajandustehnikate levik: raske plõugu (sobilik savismaadele), kolmväetise pöörde kasutuselevõtt, hobujõu tõhusam kasutamine ja vesiveskid ning tuulikud. Need uuendused tõid kaasa tootlikkuse kasvu ja rahvaarvu suurenemise kõrgaegses Euroopas.
- Linade ja kaupmeeste kasv: linnad ja käsitööliste gildid tekkisid ja tugevnesid, võimaldades kauplemist nii siseturul kui ka rahvusvahelistel ringidel (nt hansaliitlikud ühendused).
- Rahvusvaheline kaubandus laienes Vahemere ja Põhjamere vahel ning Süüria ja Põhja-Aafrika kaudu jõuti idakaubani.
- Monedaarsuse suurenemine ja turud aitasid kokku panna rahvuslikku majanduspoliitikat ning tõstsid elatustaset osades piirkondades.
Kiriku ja religiooni roll
Kristlik kirik oli keskajal ühiskonna võimas institutsioon: see kontrollis suurt osa haridusest, karjääri- ja moraalireeglitest ning pidas tihti ka poliitilist võimu. Kloostrid säilitasid ja kopeerisid antiikseid käsikirju ning olid teaduste ja kultuuri keskused. Samal ajal õitsev islami maailm ja Bütsantsi impeerium säilitasid palju antiikset teadmusvara, mille kaudu see teadmine Euroopasse taas jõudis.
Sõjad, katkud ja rahvasteränded
Keskaeg oli täis konflikte: barbarite ränded, Vikingite röövretked (8.–11. sajand), maadevallutused, valitsejate vahelised sõjad ning ristiretked (11.–13. sajand) Vahemere idapiirkondadesse. Üks keskaja kõige suurem katastroof oli Must surm (Bubooniline katk) 14. sajandi keskpaigas, mis tappis hinnanguliselt kolmandiku kuni poole Euroopa elanikest ja avaldas sügavat mõju tööjõule, majandusele ja sotsiaalsetele suhetele.
Teadus, haridus ja kultuur
Keskaja jooksul tekkisid esimesed ülikoolid (nt Bologna, Pariis, Oxford), mis aitasid süsteemsemalt arendada filosoofiat, teoloogiat ja õigust. 12.–13. sajandi renessanss tõi kaasa huvi loodusfilosoofia ja klassikalise tarkuse vastu. Kirjutamine ja käsikirjade kopeerimine kloostrites ning hiljem ka linnakoolides aitasid teadmiste säilitamist ja levikut.
Arhitektuuris ilmnesid suured stiilimuutused: romaani stiil (paksud müürid, ümara kaarega aknad) vahetus välja gooti stiili (võlvitud lagede, värvikirevate akende ja kõrgemate kirikute poolest). Kunst ja muusika arendasid lunastavaid kujundeid ning liturgilised traditsioonid mõjutasid kultuurielu.
Tehnoloogilised edusammud
- Põllumajandustehnika — raske plõug, kolmväetise pöörde süsteem, hobuste rakendamise parandamine.
- Vesiveskide ja tuulikute laiem kasutus energeetika ja töötlemise allikatena.
- Relvastuses ja tööstuses kasutatud sulatus- ja sepistustehnikad arenesid edasi.
- Kirjaprintsi leiutamine (15. sajandi keskpaik) kiirendas info levikut ja oli üks põhjusi, miks keskaja lõpp tähistab üleminekut varauusaega.
Keskaja lõpp ja üleminek varauusaega
Keskaeg ei lõppenud äkitselt ühe konkreetse sündmusega, vaid pikema arengute jada tulemusena. Olulised tegurid olid: rahvaarvu vähenemine ja seejärel taastumine pärast katkukatkestust, majandusliku ja intellektuaalse elu reorganisatsioon, avastustehnilised edusammud ning avastusretked (sh Christoph Kolumbus 1492. aastal). Kõik need suunasid Euroopa järkjärgulisele üleminekule uusaega, kus muutusid poliitilised struktuurid, majanduslikud suhted ja maailmapilt.
Kokkuvõtvalt oli keskaeg mitmetahuline periood, kus esines nii kaduvat kui uut: mõnedes valdkondades püüti säilitada ja taastada antiikseid teadmisi, teistes tekkisid täiesti uued institutsioonid, mis mõjutasid kogu Euroopa edasist arengut.
Bütsants: Rooma teine pool
Vahepeal oli Ida-Rooma jäänustest saanud Bütsantsi impeerium, mille rajas Rooma keiser Konstantinus 330. aastal pKr. ja mille pealinnaks oli samuti Konstantinoopol. Bütsantsi impeerium kontrollis Väike-Aasiat ja Põhja-Aafrikat ning mõnikord ka Lõuna-Hispaaniat ja Lõuna-Itaaliat, kuid tema maad söödi aeglaselt ära selliste vaenlaste poolt nagu türklased ja frankid.
Konstantinoopoli kui poolsaarel asuvat müüridega piiratud linna oli raske rünnata. Osmanite türklased vallutasid Konstantinoopoli lõpuks 1453. aastal. Nad nimetasid linna oma praeguse nime järgi Istanbuliks. Konstantinoopoli langemist nimetatakse mõnikord keskaja lõpuks.
Konstantinoopoli piiramine on kujutatud 15. sajandi käsikirjas (Chronique de Charles VII).
Islam ja selle kuldajastu
Islam asutati 7. sajandi alguses islami prohvet Muhamedi poolt. Moslemid usuvad, et Koraan on Jumala viimane ilmutus inimkonnale. Islam vallutas kiiresti suure osa Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast ning levis mööda vanema maailma peamisi kaubateid, leides huvi kaupmeeste ja reisijate seas.
Islami religioon jagunes peagi sunniitide ja šiiitide vahel. Sunnitide usund on enamus (umbes 85% moslemitest kuulub sellesse sektti), enamik šiiitidest elab tänapäeva Iraanis ja Iraagis. Sunniitide ja šiiitide lõhestumist on võrreldud palju hiljem, 1517. aastal toimunud protestantliku reformatsiooniga kristlikus kirikus.
Moslemid vallutasid peagi ametlikult kristlikke alasid tänapäeva Iraagis, Süürias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias. Kristlased suutsid hoida Prantsusmaad ja teisi Euroopa riike. Moslemite Osmanite impeerium vallutas lõpuks osa Ida-Euroopast. Paljud moslemiriigid hoidsid valduses tohutuid maa-alasid; see tegi neist keskaja suurriigid.
Suure osa keskaja jooksul saavutasid moslemid selle, mida mäletatakse kui teadmiste kuldajastut. Nende Euroopas aset leidnud tülide ajal kogusid paljud moslemi kaliifid ja sultanid suurte klassikaliste impeeriumide iidsed tekstid (näiteks Andaluusia Cordoba kaliifid koos Rooma tekstidega või Anatoolia seldžukite sultanid koos kreeka tekstidega) ja püüdsid neid teadmisi oma ajastusse uuesti integreerida. Selle aja jooksul aitas Pärsia moslemi algebra arengule kaasa. Islami kuldajastu lõppes mongolite sissetungidega 13. sajandi keskel.
Aasia kaubandus ja puhanguputukahjustus
Keskajal muutus riikidevaheline kaubandus palju tavalisemaks. See toimus peamiselt Lähis-Ida ja Aasia vahelise kaubatee, nn Siiditee, kaudu. Araablased olid rahvusvahelises kaubanduses vahendajaks. Kaubandus põhines sel ajal sellel, kui väärtuslik oli kaup. Suurema väärtusega ja väikese kaaluga kaubad liikusid kõige kaugemale (kuld, siid jne...), raskemad ja väiksema väärtusega kaubad liikusid enamasti lühikeste vahemaade taha. Näiteks toit liikus enamasti vaid mõne küla piires.
Keskajal hakkas jõukus taastuma ja tarbijad hakkasid taas nõudma luksuskaupu. Siid, portselan, vürtsid, suitsutusaine, kuld ja kalliskivid - kõik need liikusid tuhandeid miili mööda kõrbeid, mägesid ja tasandikke. Klaas omakorda imporditi Euroopast Aasiasse.
Kaubandus katkes mitu korda ristisõdade ajal (1095-1291) moslemite ja kristlaste vaheliste sõdade ning mongoli sissetungide tõttu ja hiljem musta katku tõttu. Arvatakse, et mongolid tõid Aasiast kaasa katku, mis laastas aastatel 1347-1351 maailma elanikkonda. Peaaegu kolmandik maailma elanikkonnast hukkus sel ajal katku tõttu, kuigi Ameerikat see haigus üldse ei puudutanud.
Budism keskajal
Budism on mitte-teistlik religioon (teisisõnu, budistid ei usu jumalasse), mis põhineb filosoofial. See sai alguse Indiast, kuid on sealt nüüdseks peaaegu täielikult kadunud. Moslemite sissetungijad Indias tõrjusid selle uskumussüsteemi välja, sundides budismi enam-vähem põgenema itta (kus ta lõpuks Hiinas tugevalt juurdus).
Mongoolia impeerium ja Hiina ekspluateerimine
Keskajal lõid mongolid maailma suurima külgneva impeeriumi, kontrollides suurt osa Aasiast, Lähis-Idast ja kaugest Ida-Euroopast. Mongolite impeerium oli nii suur ja võimas, et selle tugevus kehtestas hiljem nn Pax Mongolica, mis sarnanes Rooma Pax Romana (pax on ladina keeles rahu). Kuna Mongoli impeeriumi sees ei olnud sõdu, laienes rahvusvaheline kaubandus ja diplomaatia piki Siiditeed oluliselt.
Mongolite juht Tšingis-khaan rajas impeeriumi, mis oli nii suur, et see varises oma suuruse all kokku (sarnaselt Aleksander Suure omaga) khaani surma ajal 1227. aastal. Endine mongolite impeerium jagunes neljaks, jättes hiinlased taas Kaug-Ida domineerivaks võimuks. Hiljem võtsid hiinlased Põhja-Hiina taas kontrolli alla Yuani dünastia ajal.
Umbes 1405. aastal läks Hiina admiral Zheng He maailma avastama. Tema 300 "aardelaevast" koosnev laevastik uuris suuri alasid idamaailmas ja oli mitu korda suurem kui kõik, mida eurooplased olid ehitanud. (Zheng He aardelaev oli laiem kui Kolumbuse laev "Santa Maria" oli pikk).
Maal Donia ja Jelckama võitlusest oma rahva vabaduse eest. Maal kannab pealkirja: "Dapperheid van Grote Pier", mis tähendab: "Greate Pyr'i vaprus".
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg oli keskaja kaks viimast sajandit, umbes alates 1291. aastast (kui ristisõjad lõppesid) kuni 1492. aastani (Kolumbuse reis uude maailma). Sel perioodil muutus relv sõja ning aristokraatia ja feodalism muutusid vähem tähtsaks. Riigid asutasid alalise armee. Enne moodustati armeed ainult siis, kui oli sõda. Riigid tegid ainult oma seadused, raha ja identiteedi kogu riigis samaks. [selgitus] Tehnoloogia, majandus ja teadus arenesid. Asutati linnu ja olemasolevad linnad kasvasid suuremaks ja rikkamaks. Prantsusmaa ja Inglismaa pidasid sada-aastast sõda. Moskva suurvürstiriik sai mongolitest tagasi oma iseseisvuse nagu hiinlasedki ja sai "Venemaa" nime all Ida-Euroopa tähtsaimaks riigiks.
15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi impeeriumi. See sündmus katkestas Siiditee ja eurooplased pidid leidma uued kaubateed. Moslemid omakorda tõrjuti Hispaaniast välja. See sündmus vallandas renessansiajastu ajal avastuste ajastu.
Hiliskeskajal mässasid friislased 1515. aastast kuni 1523. aastani Habsburgide vastu. Neid juhtisid lahingusse legendaarsed sõdalased ja sõjapealikud Donia ja Jelckama. Lõpuks said nad lüüa ja Leeuwardenis peaga maha löödud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on keskaeg?
V: Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune periood Euroopa ajaloos, mis algas umbes 476. aastal pKr ja lõppes umbes 1492. aastal pKr. Seda nimetatakse ka "usu ajastuks", kuna kristlus ja islam kasvasid sel ajal üha enam.
K: Kuidas suhtusid varajasse keskaega mineviku teadlased?
V: Mineviku teadlased uskusid ekslikult, et sel perioodil oli väga vähe kultuuri, head kirjandust või kunsti või arengut, nii et nad nimetasid seda "pimedaks keskajaks".
K: Mis juhtus Euroopas pärast Rooma impeeriumi langemist?
V: Pärast Rooma impeeriumi langemist koges Euroopa massilisi rändeid, sõdu ja katku, mis laastasid seda. Selle tagajärjel läksid paljud roomlaste poolt omandatud uued teadmised kaduma.
K: Kes sai Rooma keisriks 800. aastal pKr?
V: Karl Suurest sai Rooma keiser 800. aastal pKr. Ta edendas korda, haridust ja tsivilisatsiooni, mis aitas Euroopal aeglaselt taastada kaotatu.
K: Millised olid selle ajajärgu elamise tagajärjed?
V: Inimeste elu oli lühike ja raske sõdade ja katkude tõttu, mis tapsid miljoneid inimesi kogu Euroopas ja Aasias. Samuti valitses 300 aastat pidev vägivald, kuni feodalism vähendas mõningast vägivalda.
K: Millised rahvad moodustusid sel ajavahemikul üle vana Lääne-Rooma impeeriumi? V: Vanas Lääne-Rooma impeeriumis moodustunud rahvaste hulka kuulusid Inglismaa, Šotimaa, Ungari, Hispaania, Portugal, Poola Leedu Taani Norra Prantsusmaa (mis kujunes välja frankidest).
