Keskaeg
Keskaeg oli Euroopa ajaloos umbes tuhande aasta pikkune periood. See algas umbes 476. aastal pKr, kui Lääne-Rooma impeerium lõppes, ja kestis umbes ajani, mil Christoph Kolumbus saabus Uude Maailma 1492. aastal. Keskaega nimetatakse nii, sest see on aeg, mis jääb keiserliku Rooma langemise ja varauusaegse Euroopa alguse vahele. Seda ajavahemikku tuntakse ka kui keskaega, pimedat ajastut (Rooma impeeriumi kaotatud tehnoloogia tõttu) või usu ajastut (kristluse ja islami tõusu tõttu). Kitsalt kasutades viitab mõiste "pimedad ajad" ainult väga varasele perioodile, ajavahemikus 476-800 pKr (kui Karl Suur sai Püha Rooma keisriks). Kuna vähesed oskasid kirjutada, teatakse pimedast ajastust vähem kui varasematest aegadest.
Rooma impeeriumi langus ja barbarite hõimude sissetungid laastasid Euroopa linnu ja nende elanikke. Pimedale keskajale on antud selline nimetus, sest võrreldes klassikalise antiikajal valitsenud korrapäraga oli Euroopa segaduses ning elu oli lühike ja vilets. Paljud teadmised, mida roomlased kasutasid (teadus, tehnoloogia, meditsiin ja kirjandus), läksid kaduma. Pimedate aegade perioodi iseloomustasid massilised rahvasteränded, sõjad ja katkud. See kestis umbes 300 aastat, kuni feodalismi areng vähendas osaliselt pidevat vägivalda. Aastal 800 pKr krooniti keiser Karl Suur, kes edendas korda, haridust ja tsivilisatsiooni. Euroopa hakkas aeglaselt taastama seda, mis nende sajandite jooksul kaotatud oli.
Keskajal muutus Euroopa, kui suure Lääne-Rooma impeeriumi jäänused muutusid aeglaselt iseseisvateks, ühtseteks rahvusriikideks, nagu Inglismaa, Šotimaa, Prantsusmaa (mis kujunes välja frankide kuningriigist), Ungari, Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Taani ja Norra.
Bütsants: Rooma teine pool
Vahepeal oli Ida-Rooma jäänustest saanud Bütsantsi impeerium, mille rajas Rooma keiser Konstantinus 330. aastal pKr. ja mille pealinnaks oli samuti Konstantinoopol. Bütsantsi impeerium kontrollis Väike-Aasiat ja Põhja-Aafrikat ning mõnikord ka Lõuna-Hispaaniat ja Lõuna-Itaaliat, kuid tema maad söödi aeglaselt ära selliste vaenlaste poolt nagu türklased ja frankid.
Konstantinoopoli kui poolsaarel asuvat müüridega piiratud linna oli raske rünnata. Osmanite türklased vallutasid Konstantinoopoli lõpuks 1453. aastal. Nad nimetasid linna oma praeguse nime järgi Istanbuliks. Konstantinoopoli langemist nimetatakse mõnikord keskaja lõpuks.
Konstantinoopoli piiramine on kujutatud 15. sajandi käsikirjas (Chronique de Charles VII).
Islam ja selle kuldajastu
Islam asutati 7. sajandi alguses islami prohvet Muhamedi poolt. Moslemid usuvad, et Koraan on Jumala viimane ilmutus inimkonnale. Islam vallutas kiiresti suure osa Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast ning levis mööda vanema maailma peamisi kaubateid, leides huvi kaupmeeste ja reisijate seas.
Islami religioon jagunes peagi sunniitide ja šiiitide vahel. Sunnitide usund on enamus (umbes 85% moslemitest kuulub sellesse sektti), enamik šiiitidest elab tänapäeva Iraanis ja Iraagis. Sunniitide ja šiiitide lõhestumist on võrreldud palju hiljem, 1517. aastal toimunud protestantliku reformatsiooniga kristlikus kirikus.
Moslemid vallutasid peagi ametlikult kristlikke alasid tänapäeva Iraagis, Süürias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias. Kristlased suutsid hoida Prantsusmaad ja teisi Euroopa riike. Moslemite Osmanite impeerium vallutas lõpuks osa Ida-Euroopast. Paljud moslemiriigid hoidsid valduses tohutuid maa-alasid; see tegi neist keskaja suurriigid.
Suure osa keskaja jooksul saavutasid moslemid selle, mida mäletatakse kui teadmiste kuldajastut. Nende Euroopas aset leidnud tülide ajal kogusid paljud moslemi kaliifid ja sultanid suurte klassikaliste impeeriumide iidsed tekstid (näiteks Andaluusia Cordoba kaliifid koos Rooma tekstidega või Anatoolia seldžukite sultanid koos kreeka tekstidega) ja püüdsid neid teadmisi oma ajastusse uuesti integreerida. Selle aja jooksul aitas Pärsia moslemi algebra arengule kaasa. Islami kuldajastu lõppes mongolite sissetungidega 13. sajandi keskel.
Aasia kaubandus ja puhanguputukahjustus
Keskajal muutus riikidevaheline kaubandus palju tavalisemaks. See toimus peamiselt Lähis-Ida ja Aasia vahelise kaubatee, nn Siiditee, kaudu. Araablased olid rahvusvahelises kaubanduses vahendajaks. Kaubandus põhines sel ajal sellel, kui väärtuslik oli kaup. Suurema väärtusega ja väikese kaaluga kaubad liikusid kõige kaugemale (kuld, siid jne...), raskemad ja väiksema väärtusega kaubad liikusid enamasti lühikeste vahemaade taha. Näiteks toit liikus enamasti vaid mõne küla piires.
Keskajal hakkas jõukus taastuma ja tarbijad hakkasid taas nõudma luksuskaupu. Siid, portselan, vürtsid, suitsutusaine, kuld ja kalliskivid - kõik need liikusid tuhandeid miili mööda kõrbeid, mägesid ja tasandikke. Klaas omakorda imporditi Euroopast Aasiasse.
Kaubandus katkes mitu korda ristisõdade ajal (1095-1291) moslemite ja kristlaste vaheliste sõdade ning mongoli sissetungide tõttu ja hiljem musta katku tõttu. Arvatakse, et mongolid tõid Aasiast kaasa katku, mis laastas aastatel 1347-1351 maailma elanikkonda. Peaaegu kolmandik maailma elanikkonnast hukkus sel ajal katku tõttu, kuigi Ameerikat see haigus üldse ei puudutanud.
Budism keskajal
Budism on mitte-teistlik religioon (teisisõnu, budistid ei usu jumalasse), mis põhineb filosoofial. See sai alguse Indiast, kuid on sealt nüüdseks peaaegu täielikult kadunud. Moslemite sissetungijad Indias tõrjusid selle uskumussüsteemi välja, sundides budismi enam-vähem põgenema itta (kus ta lõpuks Hiinas tugevalt juurdus).
Mongoolia impeerium ja Hiina ekspluateerimine
Keskajal lõid mongolid maailma suurima külgneva impeeriumi, kontrollides suurt osa Aasiast, Lähis-Idast ja kaugest Ida-Euroopast. Mongolite impeerium oli nii suur ja võimas, et selle tugevus kehtestas hiljem nn Pax Mongolica, mis sarnanes Rooma Pax Romana (pax on ladina keeles rahu). Kuna Mongoli impeeriumi sees ei olnud sõdu, laienes rahvusvaheline kaubandus ja diplomaatia piki Siiditeed oluliselt.
Mongolite juht Tšingis-khaan rajas impeeriumi, mis oli nii suur, et see varises oma suuruse all kokku (sarnaselt Aleksander Suure omaga) khaani surma ajal 1227. aastal. Endine mongolite impeerium jagunes neljaks, jättes hiinlased taas Kaug-Ida domineerivaks võimuks. Hiljem võtsid hiinlased Põhja-Hiina taas kontrolli alla Yuani dünastia ajal.
Umbes 1405. aastal läks Hiina admiral Zheng He maailma avastama. Tema 300 "aardelaevast" koosnev laevastik uuris suuri alasid idamaailmas ja oli mitu korda suurem kui kõik, mida eurooplased olid ehitanud. (Zheng He aardelaev oli laiem kui Kolumbuse laev "Santa Maria" oli pikk).
Maal Donia ja Jelckama võitlusest oma rahva vabaduse eest. Maal kannab pealkirja: "Dapperheid van Grote Pier", mis tähendab: "Greate Pyr'i vaprus".
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg oli keskaja kaks viimast sajandit, umbes alates 1291. aastast (kui ristisõjad lõppesid) kuni 1492. aastani (Kolumbuse reis uude maailma). Sel perioodil muutus relv sõja ning aristokraatia ja feodalism muutusid vähem tähtsaks. Riigid asutasid alalise armee. Enne moodustati armeed ainult siis, kui oli sõda. Riigid tegid ainult oma seadused, raha ja identiteedi kogu riigis samaks. [selgitus] Tehnoloogia, majandus ja teadus arenesid. Asutati linnu ja olemasolevad linnad kasvasid suuremaks ja rikkamaks. Prantsusmaa ja Inglismaa pidasid sada-aastast sõda. Moskva suurvürstiriik sai mongolitest tagasi oma iseseisvuse nagu hiinlasedki ja sai "Venemaa" nime all Ida-Euroopa tähtsaimaks riigiks.
15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi impeeriumi. See sündmus katkestas Siiditee ja eurooplased pidid leidma uued kaubateed. Moslemid omakorda tõrjuti Hispaaniast välja. See sündmus vallandas renessansiajastu ajal avastuste ajastu.
Hiliskeskajal mässasid friislased 1515. aastast kuni 1523. aastani Habsburgide vastu. Neid juhtisid lahingusse legendaarsed sõdalased ja sõjapealikud Donia ja Jelckama. Lõpuks said nad lüüa ja Leeuwardenis peaga maha löödud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on keskaeg?
V: Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune periood Euroopa ajaloos, mis algas umbes 476. aastal pKr ja lõppes umbes 1492. aastal pKr. Seda nimetatakse ka "usu ajastuks", kuna kristlus ja islam kasvasid sel ajal üha enam.
K: Kuidas suhtusid varajasse keskaega mineviku teadlased?
V: Mineviku teadlased uskusid ekslikult, et sel perioodil oli väga vähe kultuuri, head kirjandust või kunsti või arengut, nii et nad nimetasid seda "pimedaks keskajaks".
K: Mis juhtus Euroopas pärast Rooma impeeriumi langemist?
V: Pärast Rooma impeeriumi langemist koges Euroopa massilisi rändeid, sõdu ja katku, mis laastasid seda. Selle tagajärjel läksid paljud roomlaste poolt omandatud uued teadmised kaduma.
K: Kes sai Rooma keisriks 800. aastal pKr?
V: Karl Suurest sai Rooma keiser 800. aastal pKr. Ta edendas korda, haridust ja tsivilisatsiooni, mis aitas Euroopal aeglaselt taastada kaotatu.
K: Millised olid selle ajajärgu elamise tagajärjed?
V: Inimeste elu oli lühike ja raske sõdade ja katkude tõttu, mis tapsid miljoneid inimesi kogu Euroopas ja Aasias. Samuti valitses 300 aastat pidev vägivald, kuni feodalism vähendas mõningast vägivalda.
K: Millised rahvad moodustusid sel ajavahemikul üle vana Lääne-Rooma impeeriumi? V: Vanas Lääne-Rooma impeeriumis moodustunud rahvaste hulka kuulusid Inglismaa, Šotimaa, Ungari, Hispaania, Portugal, Poola Leedu Taani Norra Prantsusmaa (mis kujunes välja frankidest).
