Keskaeg: Euroopa keskajaperiood 476–1492 pKr

Keskaeg: põhjalik ülevaade Euroopa ajast 476–1492 pKr — pimedad ajad, feodalism, rahvasteränded, Karl Suur ja keskaja kultuuri ning poliitika arengud ja mõju tänapäeval.

Keskaeg oli Euroopa ajaloos ligikaudu tuhande aasta pikkune periood. Tavaliselt arvestatakse selle alguseks 476. aastat pKr (Lääne-Rooma impeeriumi langus) ja lõpuajaks aastat 1492, mil Christoph Kolumbus jõudis Uude Maailma 1492. aastal. Nimetus „keskaeg” rõhutab seda, et periood jääb antiikse Rooma ja varauusaegse Euroopa vahele. Mõnikord kasutatakse kitsamalt mõistet „pimedad ajad” eelkõige väga varajasele etapile (umbes 476–800 pKr, mil tähtsaks kujunes Karl Suur ja tema kroonimine Püha Rooma keisriks). Selle aja kohta teame vähem dokumente ja seetõttu ongi kujunenud ettekujutus teatud teadmiste ja tehnoloogiate kadumisest.

Keskaegade perioodid ja üldised iseloomustused

Keskaja võib jagada kolme peamisse etappi: varakeskaeg (umbes 5.–10. sajand), kõrgaeg (umbes 11.–13. sajand) ja hiliskeel (umbes 14.–15. sajand). Varakeskaajal toimusid suured barbarite ja rahvasteränded, mis muutsid poliitilist kaarti ja hävitasid paljusid linnu. Kõrgaeg oli kosumise ja uute institutsioonide (nt feodalismi, kloostrite ja ülikoolide) tekkimise aeg. Hiliskeskajal tõid kaasa nii majandusliku ja kultuurilise ärkamisfaasi kui ka suured katastroofid (näiteks 14. sajandi katkud) ning lõpuks õhutasid need arengud üleminekut varauusaega.

Sotsiaalne ja poliitiline korraldus

Keskaja ühiskond oli põhiliselt feodaalne: valitsejateks olid kuningad ja maaisandad, kes jagasid maad vasallide vahel ning said vastu kaitset ja teenust. Suurem osa rahvastikust olid talupojad, kes töötasid mõisates (manor) ja maksid osa saagist või sundtööd. Ajapikku hakkasid tekima tugevaid keskvalitsusi ning mitmest Lääne-Rooma impeeriumi jäänusest kujunesid iseseisvamad koostöövõimelised üksused, mis arenevad hiljem rahvusriikideks nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Taani ja Norra.

Majandus ja igapäevaelu

Agrikultuur oli keskaja majanduse alus. Oluliseks arenguks sai uute põllumajandustehnikate levik: raske plõugu (sobilik savismaadele), kolmväetise pöörde kasutuselevõtt, hobujõu tõhusam kasutamine ja vesiveskid ning tuulikud. Need uuendused tõid kaasa tootlikkuse kasvu ja rahvaarvu suurenemise kõrgaegses Euroopas.

• Linade ja kaupmeeste kasv: linnad ja käsitööliste gildid tekkisid ja tugevnesid, võimaldades kauplemist nii siseturul kui ka rahvusvahelistel ringidel (nt hansaliitlikud ühendused).
• Rahvusvaheline kaubandus laienes Vahemere ja Põhjamere vahel ning Süüria ja Põhja-Aafrika kaudu jõuti idakaubani.
• Monedaarsuse suurenemine ja turud aitasid kokku panna rahvuslikku majanduspoliitikat ning tõstsid elatustaset osades piirkondades.

Kiriku ja religiooni roll

Kristlik kirik oli keskajal ühiskonna võimas institutsioon: see kontrollis suurt osa haridusest, karjääri- ja moraalireeglitest ning pidas tihti ka poliitilist võimu. Kloostrid säilitasid ja kopeerisid antiikseid käsikirju ning olid teaduste ja kultuuri keskused. Samal ajal õitsev islami maailm ja Bütsantsi impeerium säilitasid palju antiikset teadmusvara, mille kaudu see teadmine Euroopasse taas jõudis.

Sõjad, katkud ja rahvasteränded

Keskaeg oli täis konflikte: barbarite ränded, Vikingite röövretked (8.–11. sajand), maadevallutused, valitsejate vahelised sõjad ning ristiretked (11.–13. sajand) Vahemere idapiirkondadesse. Üks keskaja kõige suurem katastroof oli Must surm (Bubooniline katk) 14. sajandi keskpaigas, mis tappis hinnanguliselt kolmandiku kuni poole Euroopa elanikest ja avaldas sügavat mõju tööjõule, majandusele ja sotsiaalsetele suhetele.

Teadus, haridus ja kultuur

Keskaja jooksul tekkisid esimesed ülikoolid (nt Bologna, Pariis, Oxford), mis aitasid süsteemsemalt arendada filosoofiat, teoloogiat ja õigust. 12.–13. sajandi renessanss tõi kaasa huvi loodusfilosoofia ja klassikalise tarkuse vastu. Kirjutamine ja käsikirjade kopeerimine kloostrites ning hiljem ka linnakoolides aitasid teadmiste säilitamist ja levikut.

Arhitektuuris ilmnesid suured stiilimuutused: romaani stiil (paksud müürid, ümara kaarega aknad) vahetus välja gooti stiili (võlvitud lagede, värvikirevate akende ja kõrgemate kirikute poolest). Kunst ja muusika arendasid lunastavaid kujundeid ning liturgilised traditsioonid mõjutasid kultuurielu.

Tehnoloogilised edusammud

• Põllumajandustehnika — raske plõug, kolmväetise pöörde süsteem, hobuste rakendamise parandamine.
• Vesiveskide ja tuulikute laiem kasutus energeetika ja töötlemise allikatena.
• Relvastuses ja tööstuses kasutatud sulatus- ja sepistustehnikad arenesid edasi.
• Kirjaprintsi leiutamine (15. sajandi keskpaik) kiirendas info levikut ja oli üks põhjusi, miks keskaja lõpp tähistab üleminekut varauusaega.

Keskaja lõpp ja üleminek varauusaega

Keskaeg ei lõppenud äkitselt ühe konkreetse sündmusega, vaid pikema arengute jada tulemusena. Olulised tegurid olid: rahvaarvu vähenemine ja seejärel taastumine pärast katkukatkestust, majandusliku ja intellektuaalse elu reorgani­satsioon, avastustehnilised edusammud ning avastusretked (sh Christoph Kolumbus 1492. aastal). Kõik need suunasid Euroopa järkjärgulisele üleminekule uusaega, kus muutusid poliitilised struktuurid, majanduslikud suhted ja maailmapilt.

Kokkuvõtvalt oli keskaeg mitmetahuline periood, kus esines nii kaduvat kui uut: mõnedes valdkondades püüti säilitada ja taastada antiikseid teadmisi, teistes tekkisid täiesti uued institutsioonid, mis mõjutasid kogu Euroopa edasist arengut.

Bütsants: Rooma teine pool

Vahepeal oli Ida-Rooma jäänustest saanud Bütsantsi impeerium, mille rajas Rooma keiser Konstantinus 330. aastal pKr. ja mille pealinnaks oli samuti Konstantinoopol. Bütsantsi impeerium kontrollis Väike-Aasiat ja Põhja-Aafrikat ning mõnikord ka Lõuna-Hispaaniat ja Lõuna-Itaaliat, kuid tema maad söödi aeglaselt ära selliste vaenlaste poolt nagu türklased ja frankid.

Konstantinoopoli kui poolsaarel asuvat müüridega piiratud linna oli raske rünnata. Osmanite türklased vallutasid Konstantinoopoli lõpuks 1453. aastal. Nad nimetasid linna oma praeguse nime järgi Istanbuliks. Konstantinoopoli langemist nimetatakse mõnikord keskaja lõpuks.

Konstantinoopoli piiramine on kujutatud 15. sajandi käsikirjas (Chronique de Charles VII).

Aasia kaubandus ja puhanguputukahjustus

Keskajal muutus riikidevaheline kaubandus palju tavalisemaks. See toimus peamiselt Lähis-Ida ja Aasia vahelise kaubatee, nn Siiditee, kaudu. Araablased olid rahvusvahelises kaubanduses vahendajaks. Kaubandus põhines sel ajal sellel, kui väärtuslik oli kaup. Suurema väärtusega ja väikese kaaluga kaubad liikusid kõige kaugemale (kuld, siid jne...), raskemad ja väiksema väärtusega kaubad liikusid enamasti lühikeste vahemaade taha. Näiteks toit liikus enamasti vaid mõne küla piires.

Keskajal hakkas jõukus taastuma ja tarbijad hakkasid taas nõudma luksuskaupu. Siid, portselan, vürtsid, suitsutusaine, kuld ja kalliskivid - kõik need liikusid tuhandeid miili mööda kõrbeid, mägesid ja tasandikke. Klaas omakorda imporditi Euroopast Aasiasse.

Kaubandus katkes mitu korda ristisõdade ajal (1095-1291) moslemite ja kristlaste vaheliste sõdade ning mongoli sissetungide tõttu ja hiljem musta katku tõttu. Arvatakse, et mongolid tõid Aasiast kaasa katku, mis laastas aastatel 1347-1351 maailma elanikkonda. Peaaegu kolmandik maailma elanikkonnast hukkus sel ajal katku tõttu, kuigi Ameerikat see haigus üldse ei puudutanud.

Budism keskajal

Budism on mitte-teistlik religioon (teisisõnu, budistid ei usu jumalasse), mis põhineb filosoofial. See sai alguse Indiast, kuid on sealt nüüdseks peaaegu täielikult kadunud. Moslemite sissetungijad Indias tõrjusid selle uskumussüsteemi välja, sundides budismi enam-vähem põgenema itta (kus ta lõpuks Hiinas tugevalt juurdus).

Mongoolia impeerium ja Hiina ekspluateerimine

Keskajal lõid mongolid maailma suurima külgneva impeeriumi, kontrollides suurt osa Aasiast, Lähis-Idast ja kaugest Ida-Euroopast. Mongolite impeerium oli nii suur ja võimas, et selle tugevus kehtestas hiljem nn Pax Mongolica, mis sarnanes Rooma Pax Romana (pax on ladina keeles rahu). Kuna Mongoli impeeriumi sees ei olnud sõdu, laienes rahvusvaheline kaubandus ja diplomaatia piki Siiditeed oluliselt.

Mongolite juht Tšingis-khaan rajas impeeriumi, mis oli nii suur, et see varises oma suuruse all kokku (sarnaselt Aleksander Suure omaga) khaani surma ajal 1227. aastal. Endine mongolite impeerium jagunes neljaks, jättes hiinlased taas Kaug-Ida domineerivaks võimuks. Hiljem võtsid hiinlased Põhja-Hiina taas kontrolli alla Yuani dünastia ajal.

Umbes 1405. aastal läks Hiina admiral Zheng He maailma avastama. Tema 300 "aardelaevast" koosnev laevastik uuris suuri alasid idamaailmas ja oli mitu korda suurem kui kõik, mida eurooplased olid ehitanud. (Zheng He aardelaev oli laiem kui Kolumbuse laev "Santa Maria" oli pikk).

Maal Donia ja Jelckama võitlusest oma rahva vabaduse eest. Maal kannab pealkirja: "Dapperheid van Grote Pier", mis tähendab: "Greate Pyr'i vaprus".

Küsimused ja vastused

K: Mis on keskaeg?

K: Kuidas suhtusid varajasse keskaega mineviku teadlased?

K: Mis juhtus Euroopas pärast Rooma impeeriumi langemist?

K: Kes sai Rooma keisriks 800. aastal pKr?

K: Millised olid selle ajajärgu elamise tagajärjed?

Otsing