Leedu

Ajalugu

Leedu hakkas 7.-9. sajandil muutuma Balti rahvaste grupist riigiks. Baltid, leedulaste ja lätlaste esivanemad, tulid Nemunase, Daugava jõgede ja Läänemere vahelisele alale oletatavalt algupärasest proto-indoeuroopa keelte kodumaast. Paljud teadlased arvavad, et nad tulid sinna millalgi 3. aastatuhandel eKr.

Traditsiooniline riigi alguskuupäev on 1236. aasta, mil leedulased võitsid Šiauliai lahingu (Päikese lahing).

Leedu (tol ajal Leedu Suurvürstiriik) sõlmis 1569. aastal lepingu Poolaga. Riik läks 1795. aastal Vene impeeriumi kätte, millega lõppes Poola-Leedu rahvasuus. Ta sai oma iseseisvuse tagasi 16. veebruaril 1918. 16. juunil 1940 võttis selle üle Nõukogude Liit, 1941-1944 Natsi-Saksamaa ja 1944-1990 taas Nõukogude Liit. Leedu kuulutas oma iseseisvuse uuesti välja 11. märtsil 1990. Praegu on Leedu iseseisev, poolpresidentaalne, demokraatlik vabariik.

Poliitika

Leedu on NATO ja Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast.

Leedu on poolpresidendina tegutsev vabariik, mis taastas oma iseseisvuse ja demokraatia 1990. aastal. Sellest ajast alates on tehtud väga olulisi reforme ja Leedu on nüüdseks kuulutatud demokraatlikuks riigiks, mis tagab inimõigused.

1992. aastal vastu võetud põhiseaduses on sätestatud, et riigi juht on president, kes peab olema valitud, et astuda ametisse. Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant. Kui president rikub oma ametivannet, võib parlament ta tagasi kutsuda. President esindab Leedut ka välismaal ja on ülemjuhataja.

Leedu seadusandlikku võimu nimetatakse Seimaks ehk parlamendiks. Seimas on 141 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Seimas võetakse vastu seadused, mida peab täitma Seimas moodustatud valitsus, mille peab heaks kiitma president. Peaministri määrab ja vallandab president.

Õigusemõistmine on kohtute pädevuses. Leedu kõrgeim kohus on konstitutsioonikohus.

Valdas Adamkus, endine president ja USA asepresident Dick Cheney Vilniuses

Haldusüksused

Leedu jaguneb 10 maakonnaks, 60 omavalitsusüksuseks ja 500 vanema omavalitsusüksuseks. Maakonnad on järgmised:

• Alytuse maakond
• Kaunase maakond
• Klaipėda maakond
• Marijampolė maakond
• Panevėžyse maakond
• Šiauliai maakond
• Tauragė maakond
• Telšiai maakond
• Utena maakond
• Vilniuse maakond

Maakonna valitseb maavanem. Ta peab olema määratud keskvalitsuse poolt. Omavalitsusi juhivad omavalitsusnõukogud, mis valitakse neljaks aastaks. Omavalitsuse juht on linnapea. Vanemuise juhivad vallavanemad. Vanemate ametisse nimetavad vallavolikogud.

Leedu maakonnad ja omavalitsused

Geograafia

Leedu on riik Põhja-Euroopas. Naabrid on Poola edelas, Venemaa (Kaliningrad) läänes, Läti põhjas ja Valgevene idas. Leedu piirneb Läänemerega ja 99 kilomeetrit selle rannikust kuulub Leedule. Kõrgeim mägi on Aukštojas (294 meetri kõrgune), suurim järv on Drūkšiai järv. 31% maast on põllumajandusettevõtete jaoks sobiv.

Leedu on jagatud 5 kultuuripiirkonnaks vastavalt nende minevikule ja traditsioonidele:

• Aukštaitija
• Dzūkija
• Mažoji Lietuva (Leedu Väike)
• Suvalkija
• Žemaitija (Samogitia)

Kliima

Äärmuslikud temperatuurid Leedus (°C)

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Kõrgeimad temperatuurid

+12,6

+16,5

+21,8

+28,8

+34

+35

+37,5

+36

+32

+26

+18

+15,6

Madalaimad temperatuurid

-40,5

-42,9

-37,5

-23,0

-6,8

-2,8

+0,9

-2,9

-6,3

-19,5

-23

-34

Leedu füüsiline kaart

Majandus

Leedu majandus kasvab kiiresti. See kasvas 2008. aasta esimeses kvartalis kuni 7%.

Ostujõu pariteedil põhinev SKP elaniku kohta oli 2008. aastal hinnanguliselt 19 730 dollarit. Nominaalne SKP elaniku kohta on samal aastal hinnanguliselt 14 213 dollarit. Nende arvude kohaselt ulatub Leedu SKP elaniku kohta vaid 61%ni ELi keskmisest. Siiski on muljetavaldav, et ainult 8 aasta jooksul, alates 2000. aastast, kasvas see 30%-st ELi keskmisest.

Väljaränne tekitab endiselt probleemi. Ametlike andmete kohaselt oli 2006. aastal väljaränne 30% väiksem kui eelmisel aastal, nelja kuu jooksul lahkus 3483 inimest.

Demograafia

Umbes 80% Leedu elanikest on leedulased. Leedus on suured rahvusvähemused:

• Poolakad (6,3%) elavad peamiselt Vilniuse maakonnas, mille Poola 1920. aastal üle võttis.
• Venelased (5,1%) elavad peamiselt Vilniuse ja Utena maakonnas Ignalina tuumajaama töötajatena.
• Valgevenelased (1,1%), kellest enamik elab Vilniuse maakonnas.

Leedu keelt räägib 82% elanikest ja see on ainus ametlik keel. Poola keelt kasutatakse peamiselt Vilniuse maakonnas, kus Poola vähemuse esindamiseks valitakse poola poliitikud. Dokumendid ja tänavanimed peavad olema leedu keeles.

Suurimad linnad on Vilnius (542 287 inimest), Kaunas (358 107 inimest) ja Klaipėda (185 899 inimest).

Suurimad linnad

Linn	Piirkond	Rahvastik	Tihedus* (/km²)	Pindala (km²)
Vilnius	Ida	&&&&&&&&&&544206.&&&&&0544,206	&&&&&&&&&&&&1354.&&&&&01,354	401
Kaunas	Keskmine	&&&&&&&&&&355586.&&&&&0355,586	&&&&&&&&&&&&2281.&&&&&02,281	157
Klaipėda	Lääne	&&&&&&&&&&184657.&&&&&0184,657	&&&&&&&&&&&&1926.&&&&&01,926	98
Šiauliai	Põhja	&&&&&&&&&&127059.&&&&&0127,059	&&&&&&&&&&&&1605.&&&&&01,605	81
Panevėžys	Põhja	&&&&&&&&&&113653.&&&&& 0113,653	&&&&&&&&&&&&2236.&&&&&02,236	52
Alytus	Lõuna	&&&&&&&&&&&68304.&&&&&068,304	&&&&&&&&&&&&1747.&&&&&01,747	40
Marijampolė	Lõuna	&&&&&&&&&&&47010.&&&&&047,010	&&&&&&&&&&&&2271.&&&&&02,271	21
Mažeikiai	Põhja	&&&&&&&&&&&40572.&&&&&040,572	&&&&&&&&&&&&2956.&&&&&02,956	14
Jonava	Keskmine	&&&&&&&&&&&34446.&&&&&034,446	Väljendusviga: .. Väljendusviga: Tundmatu sõna "n". n/d	n/d
Utena	Ida	&&&&&&&&&&&32572.&&&&&032,572	&&&&&&&&&&&&2191.&&&&&02,191	15,1
Kėdainiai	Keskmine	&&&&&&&&&&&31055.&&&&&031,055	Väljendusviga: .. Väljendusviga: Tundmatu sõna "n". n/d	44

Kaunase vanalinn

Haridus

Lasteaiad ja lasteaiad on esimese astme haridusasutused. Need ei ole siiski kohustuslikud. Lapsed hakkavad 7-aastaselt käima algkoolis, kus haridusprogrammid kestavad 4 aastat; seejärel peavad nad hakkama käima keskkoolis (5.-10. klass). Pärast 8. või 10. klassi lõpetamist võib õpilane jätkata õpinguid keskkoolis või valida kursusi kutsekoolis. Keskkooli lõpetanud õpilased võivad astuda kolledžitesse ja ülikoolidesse. Kõrgharidus on tasuta neile õpilastele, kelle aastane keskmine hinne on 8. või kõrgem. Ülejäänud peavad maksma vähemalt 500 litassi semestri kohta.

Kõrgkoolid on ülikoolid ja kolledžid. Peamised ülikoolid on järgmised:

• Vilniuse Ülikool (Kirde-Euroopa vanim ülikool, asutatud 1579);
• Vytautas Suure Ülikool, Kaunas;
• Gediminase Tehnikaülikool Vilniuses;
• Klaipėda Ülikool.

Vilniuse ülikooli suur õu 2006. aastal

Meedia

Raadio ja televisioon

Leedulased saavad valida paljude tele- ja raadiojaamade vahel. Esimene raadiojaam alustas tegevust 1926. aastal Kaunases. Esimene telejaam alustas tööd 1957. aastal. Peamised raadiojaamad on järgmised:

• Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon: LRT Radijas (vestlusjaam), LRT Klasika (klassikaline muusika), LRT Opus (alternatiivne muusika).
• M-1 (TOP 40)
• Lietus (Leedu pop)
• Radiocentras (TOP 40)
• Power Hit Radio (tants)
• ZIP FM (TOP 40)
• M-1 Plius (täiskasvanud kaasaegne)
• Žinių Radijas (raadiojaam)

Kõige populaarsemad telejaamad on:

• Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon: LRT Televizija (põhiprogramm), LRT Plius (kultuur, sport, filmid).
• TV3 (riiklik)
• LNK (riiklik)
• BTV (riiklik)
• Irytas TV (riiklik)
• TV1 (naistele suunatud)
• TV8 (naistele suunatud)
• TV6 (meestele suunatud)
• Info TV (uudised)

Trükised ja Internet

Leedu vanim juriidiline ajaleht on Poola Kurier Wilenski. See ilmus esmakordselt 18. sajandil ja on nüüdseks populaarne ainult poola kogukonna seas. Suurima müügiga ajalehed on järgmised:

• Lietuvos Rytas (riiklik)
• Verslo žinios (äri)
• Kauno diena (piirkondlik)
• Vakaro žinios (tabloid)
• Vakarų ekspresas (piirkondlik)

Interneti-uudiste portaalid on Leedus väga populaarsed. Neil on kõige värskem teave ja nad lubavad inimestel ka kommentaare esitada. Kõige populaarsemad uudiseid ja teavet sisaldavad veebisaidid on järgmised:

• Delfi.lt
• 15min.lt
• lrytas.lt
• tv3.lt
• lrt.lt

Euroopa geograafiline keskus asub Leedus

Seotud leheküljed

• Leedu olümpiamängudel
• Leedu jalgpallikoondis
• Leedu jõgede loetelu