Leedu on riik Põhja-Euroopas Läänemere idakaldal. Leedu on Euroopa Liidu, NATO ja mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Riigi pindala on ligikaudu 65 000 km²; naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblast ning lääne pool on ligipääs Läänemerele.

Rahvaarv, keel ja rahvused

Leedus elab praeguste hinnangute järgi ligi 2,8 miljonit inimest. Suurima osa elanikkonnast moodustavad leedulased, aga riigis on ka märkimisväärsed vähemused—eelkõige pooled ja venelased. Ametlik keel on leedu keel, mida räägib üle 82% elanikest; leedu kuulub balti keelte rühma ja on suguluses lätikeelega. Lisaks leiab piirkondlikke keelelisi ja kultuurilisi erinevusi (näiteks Poola keele mõju lääne- ja lõunaaladele).

Pealinn ja suuremad linnad

Vilnius on pealinn ja suurim linn, mille vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vilniuse linnaruumis on kokku segatud keskaegne arhitektuur, barokkstiil ja tänapäevased alad; linna elanikearv on ligikaudu 500–600 000. Teised suured linnad on Kaunas (teine suuruselt linn), Klaipėda (sadamalinn Läänemere rannikul) ja Šiauliai.

Majandus, elu ja ajalugu lühidalt

Leedu majandus on mitmekesine: olulised on teenused, tööstus (näiteks masinatööstus ja toiduainetööstus), infotehnoloogia ja põllumajandus. Leedu on ühtlasi eurosüsteemi liige ja valuutana kasutatakse eurot (alates 2015). Enamik elanikkonnast on haridustatud ja riigis on kõrge töö- ning haridustaseme tase, kuigi pärast Nõukogude aja lõppu toimus rahvastiku vähenemine ning emigratsioon.

Ajalooliselt oli Leedu keskaegne suurvürstiriik oluline piirkondlik võim; 20. sajandil sai riik iseseisvuse 1918. aastal, pärast Teist maailmasõda sattus Leedu Nõukogude Liidu koosseisu ning taastas iseseisvuse 1990–1991. aastal.

Lipp ja rahvuslikud sümbolid

Leedu lipu värvid on kollane (üleval), roheline (keskel) ja punane (all). Traditsiooniliselt tõlgendatakse neid nii: kollane sümboliseerib päikest, valgust ja jõukust; roheline esindab loodust, põlde ja lootust; punane meenutab rahva vaprust ja nende ohvreid vabaduse eest. Riigilipuna kasutatakse triibulist lippu, samas kui riiklikul vapil (Vytis ehk ratsa) on mustel hobusel ratsanik – seda kasutatakse ametlikumatel lipuvormidel ja vapi kujul.

Kliima ja loodus

Leedu kliima on parasvöötme ja lähistroopiline mõjutusega: talved on jahedamad ja suved mõõdukalt soojad. Maastik on valdavalt tasane, sealhulgas metsi, järvede ja jõgede rohkus; rannikualadel on liivarannad ja sadamalinn Klaipėda.

Leedu on väike, aga kultuuriliselt rikkalik riik, millel on tugev rahvuslik identiteet, elav kirjandus- ja muusikatraditsioon ning kasvav tehnoloogia- ja startup-kogukond. Riiki külastades tasub tutvuda nii Vilniuse ajaloolise vanalinnaga kui ka looduse ja külade pärandiga.