Rzeczpospolita
Poola-Leedu Liit (või Liit, pärast 1791. aastat Poola Liit) oli Poola ja Leedu riik, mida valitses ühine monarh. Rahvaste Liit oli Poola-Leedu Liidu, alates 1386. aastast eksisteerinud nende kahe riigi vahelise personaaluniooni laiendus. See oli 16. ja 17. sajandi Euroopa suurim ja üks rahvarohkeimaid riike. Poola-Leedu Liitvabariik hõlmas rohkem maad kui praegused Poola ja Leedu maad. Liitvabariigi maad hõlmasid ka kogu praeguse Valgevene maad, suure osa Ukrainast ja Lätist ning praeguse Venemaa lääneosa.
Poola-Leedu Ühendus oli etnilise mitmekesisuse ja usulisesallivuse poolest väga mitmekesine. Usuvabaduse ulatus varieerus aja jooksul.
Pärast mitut aastakümmet kestnud õitsengut algas poliitiline, sõjaline ja majanduslik allakäik. See lõppes Poola lõpliku jagamisega 1795. aastal. Poola kasvav nõrkus viis selleni, et võimsamad naabrid, Austria, Preisimaa ja Vene impeerium, jagasid selle.
Mõned andmed
- Poolas olid ametlikud keeled poola keel ja ladina keel. Leedus olid ametlikud keeled vanavene keel, ladina keel ja leedu keel.
- Rahvaste Ühendus oli oma aja üks suurimaid riike. Sellel oli suur rahvastik. Ühel ajal hõlmas Commonwealth umbes 400 000 ruutmiili. Rahvaarv oli umbes 11 miljonit. Rahvaste Ühenduses elasid eri rahvusest inimesed.
- Umbes 200 aastat pidas Rahvaste Liit vastu sõdadele teiste tolleaegsete Euroopa suurriikide vastu: need suurriigid olid Moskva venelased, Osmanite impeerium ja rootslased.
- Rahvaste Ühendus arendas välja seaduste ja seadusandliku võimu süsteemi. See vähendas monarhi võimu. Rahvaste Ühenduses kujunesid välja ka mõned demokraatia kontseptsioonid ja kontseptsioon nagu konstitutsiooniline monarhia.
- Teoreetiliselt olid kaks Rahvaste Ühenduse riiki võrdsed. Kuid Poolal oli juhtiv roll.
- Commonwealthil oli juhtiv mõju katoliku kirikule. Kuid valitsus lubas eri usundite esindajatel järgida oma usku. Seega elasid Rahvaste Ühenduses paljude religioonide esindajad.
- Rahvaste Ühendus koostas ka riikliku põhiseaduse, mis oli esimene Euroopas.
- Põllumajandus oli Rahvaste Ühenduse elanike peamine majandustegevus.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Poola-Leedu Liitvabariik?
V: Poola-Leedu Liit oli riik, mida valitses ühine monarh ja mis oli Poola-Leedu Liidu laiendus.
K: Milliseid territooriume hõlmas Rahvaste Liitvabariik?
V: Liitvabariik hõlmas rohkem maad kui praegused Poola ja Leedu maad, sealhulgas kogu praegune Valgevene, suur osa tänapäeva Ukrainast ja Lätist ning praeguse Venemaa lääneosa.
K: Mille poolest erines Rahvaste Ühendus teistest tolleaegsetest Euroopa riikidest?
V: Rahvaste Ühendus oli etnilise mitmekesisuse ja usulise sallivuse poolest väga mitmekesine.
K: Kas usuvabaduse tase Rahvaste Ühenduses jäi aja jooksul samaks?
V: Ei, usuvabaduse ulatus varieerus aja jooksul.
K: Mis põhjustas Rahvaste Ühenduse allakäigu?
V: Pärast mitut aastakümmet kestnud õitsengut jõudis Rahvaste Ühendus poliitilise, sõjalise ja majandusliku allakäigu perioodi.
K: Kuidas jõudis Rahvaste Ühenduse lõppemiseni?
V: Rahvaste Ühendus lõppes Poola lõpliku jagamisega 1795. aastal.
K: Mis oli Rahvaste Ühenduse jagunemise põhjus?
V: Rahvaste Ühenduse kasvav nõrkus viis selle jagunemiseni oma võimsamate naabrite poolt: Austria, Preisimaa ja Venemaa.
