Esiaeg

Eelajalugu (või eelajalugu) on aeg enne seda, kui inimesed hakkasid kirjutama. Sõna tuleneb vanakreeka sõnadest προ (pre = "enne") ja ιστορία (historia = "ajalugu"). Paul Tournal kasutas esimesena prantsuskeelset sõna Préhistorique. Ta leidis mõnes Prantsusmaa koopas inimeste poolt rohkem kui kümme tuhat aastat tagasi valmistatud asju. Seda sõna kasutati Prantsusmaal esimest korda umbes 1830. aastal, et rääkida ajast enne kirjaoskust. Daniel Wilson kasutas seda inglise keeles 1851. aastal.

Enamasti kasutatakse seda terminit ajavahemiku 12 000 eKr - 3000 eKr kohta, mis on üldjoontes neoliitikum. Mõnikord kasutatakse terminit "eelajalooline" palju vanemate perioodide kohta, kuid teadlastel on nende vanema aja kohta täpsemad terminid.

Eelajalooliste inimeste kohta on vähem teada, sest puuduvad kirjalikud andmed (ajalugu), mida me saaksime uurida. Eelajaloo kohta saab teavet arheoloogia abil. See tähendab, et uuritakse selliseid asju nagu tööriistad, luud, ehitised ja koopajoonised. Eelajalugu lõpeb erinevatel aegadel erinevates kohtades, kui inimesed hakkasid kirjutama.

Vanemal kiviaja eelajal elasid inimesed hõimudes ja elasid koobastes või loomanahast valmistatud telkides. Neil olid lihtsad puust ja luudest valmistatud tööriistad ning kivist, näiteks tulekivist, valmistatud lõikeriistad, mida nad kasutasid jahti pidades ja lihtsate asjade valmistamiseks. Nad tegid tuld ja kasutasid seda toiduvalmistamiseks ja soojana hoidmiseks. Nad valmistasid rõivaid loomanahkadest ja hiljem kududes. Ühiskond sai alguse, kui inimesed hakkasid tegema spetsialiseeritud töid. Seda nimetatakse tööjaotuseks. Tööjaotus muutis inimesed üksteisest sõltuvaks ja viis keerukamate tsivilisatsioonide tekkimiseni.

Mõned olulised teadused, mida kasutatakse eelajaloo kohta rohkem teada saamiseks, on paleontoloogia, astronoomia, bioloogia, geoloogia, antropoloogia ja arheoloogia. Arheoloogid uurivad esiajaloost jäänud asju, et püüda mõista, mis toimus. Antropoloogid uurivad inimeste käitumise jälgi, et teada saada, mida inimesed tegid ja miks.

Pärast seda, kui inimesed hakkasid sündmusi jäädvustama, kõigepealt sümboleid (nn piktogrammid) joonistades ja seejärel kirjutades, sai toimunust palju lihtsamini teada, ja ajalugu sai alguse. Need üleskirjutused võivad meile rääkida juhtide (näiteks kuningate ja kuningannade) nimedest, tähtsatest sündmustest, nagu üleujutused ja sõjad, ning asjadest, mida inimesed oma igapäevaelus tegid. See, millal esiajalugu lõppes ja ajalugu algas, on eri kohtades erinev, sõltuvalt sellest, millal inimesed kirjutama hakkasid ja kas nende andmeid hoiti turvaliselt või kaotati, et neid saaks hiljem leida. Sellistes kohtades nagu Mesopotaamia, Hiina ja Vana-Egiptus on asju kirja pandud juba väga varakult (Vana-Egiptuses umbes 3200 eKr) ning neid andmeid saab vaadata ja uurida. Uus-Guineas lõppes eelajalugu palju hiljem, umbes 1900. aasta paiku.

Maa ajajoon

4,5 miljardit aastat tagasi - Maa tekkis väiksematest kivimitest, mis lendasid ümber Päikese.
3500 miljonit aastat tagasi - esimesed väga lihtsad ja tillukesed eluvormid meredes.
600 miljonit aastat tagasi - esimesed loomad, ka meredes
500 miljonit aastat tagasi - esimesed taimed ja loomad maismaal
230 miljonit aastat tagasi - ilmuvad esimesed dinosaurused
65 miljonit aastat tagasi - dinosaurused kaovad; nende asemele tulevad imetajad kui domineerivad loomad.
30 miljonit aastat tagasi - esimesed ahvid
2,5 miljonit aastat tagasi - esimesed inimesed

Inimeste ajaskaala

2,5 miljonit aastat tagasi - Alam-paleoliitikumi algus, mil elas varajane eelinimese liik nimega Australopithecus. Need inimesed valmistasid luudest ja kividest tööriistu ning ehitasid okstest varjualuseid.
1 miljon aastat tagasi - elas varajane inimtüüp Homo erectus. Inimesed valmistasid käsikirveid ja puust odasid.
250 000 aastat tagasi - esimene Homo sapiens (tänapäeva inimene). Inimesed teevad tuld. Inimesed kasutavad bolas. Inimesed jahivad elevante.
100 000 aastat tagasi - keskmine paleoliitikum. Elasid neandertallased. Inimesed elasid koobastes ja tegid koopajooniseid. Inimesed hakkavad matma surnuid.
40 000 aastat tagasi - ülemine paleoliitikum. Elasid Cro-Magnoni inimesed. Inimesed valmistavad sarvedest odapead. Inimesed valmistavad maju nahkadest (loomanahkadest). Inimesed maalivad koopajoonistusi ja valmistavad savist asju. Inimesed teevad sarvedest nõelu. Inimesed teevad ehteid.
10 000 aastat tagasi - Viimane jääaeg lõpeb.
10 000 eKr - 4000 eKr - mesoliitikum. Loode-Euroopas valmistavad inimesed vibusid ja nooli. Inimesed kasutavad koeri jahil ja asjade kandmiseks.
9000 eKr - neoliitikum. Inimesed Lähis-Idas hakkavad üleminekul küttimisest ja toidu kogumisest põllukultuuride kasvatamisele ja põllumajandusloomade kasutamisele.
7000 aastat eKr - Edela-Euroopa inimesed hakkavad kasutama vaske tööriistade valmistamiseks.
6000 eKr - Briti saared eemalduvad Euroopast.
2580 eKr - egiptlased ehitavad Giza suuri püramiide. Lähis-Ida inimesed kasutavad rauda ja valmistavad aherdusi.
2400 eKr - Inimesed rajavad Stonehenge'i Inglismaal.
3300 eKr - 1200 eKr - pronksiaeg (Suurbritannias). Inimesed valmistavad pronksist tööriistu.
1200 eKr - 400 pKr - rauaeg (Suurbritannias). Inimesed valmistavad rauast tööriistu. Rooma impeerium tõuseb ja langeb.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab mõiste "eelajalooline"?

V: Eelajalugu on aeg enne seda, kui inimesed hakkasid kirjutama. Tavaliselt tähistatakse sellega ajavahemikku 4,5 miljardist eKr - 3000 eKr, ehk umbes neoliitikumi.

K: Kes kasutas esimesena prantsuskeelset sõna Préhistorique?

V: Paul Tournal kasutas esimesena prantsuskeelset sõna Préhistorique.

K: Kuidas elasid eelajaloolised inimesed?

V: Vanemal kiviaja eelajal elasid inimesed hõimude kaupa ja elasid koobastes või loomanahkadest valmistatud telkides. Neil olid lihtsad puust ja luudest valmistatud tööriistad ning kivist, näiteks tulekivist valmistatud lõikeriistad, mida nad kasutasid jahil ja lihtsate asjade valmistamiseks. Samuti tegid nad toiduvalmistamiseks ja soojendamiseks tuld ning loomanahkadest riideid.

K: Millised on mõned olulised teadused, mis aitavad meil teada saada eelajaloo kohta?

V: Mõned olulised teadused, mida kasutatakse eelajaloo kohta rohkem teada saamiseks, on paleontoloogia, astronoomia, bioloogia, geoloogia, antropoloogia ja arheoloogia. Arheoloogid uurivad esiajaloost jäänud asju, antropoloogid aga uurivad inimeste käitumise jälgi, et teada saada, mida inimesed tegid ja miks.

K: Millal algas ajalugu?

V: Pärast seda, kui inimesed hakkasid sündmusi üles märkima, joonistades sümboleid (mida nimetatakse piktogrammideks) või kirjutades üles teavet, sai juhtunust palju lihtsamini teada, nii et ajalugu algas sel ajal, kui andmeid hoiti turvaliselt või leiti hiljem. See varieerub sõltuvalt sellest, millal eri paigad hakkasid oma andmeid üles kirjutama, kuid üldiselt pärineb see näiteks Vana-Egiptuses umbes 3200 eKr.

K: Mis viis keerukamate tsivilisatsioonide tekkimiseni eelajaloolisel ajal?

V: Ühiskond sai alguse, kui inimesed hakkasid tegema spetsialiseeritud töid, mida nimetatakse tööjaotuseks - see pani inimesed üksteisest sõltuma, mis viis keerukamate tsivilisatsioonide tekkimiseni eelajaloolistel aegadel.