Eelajalugu — mis see on ja kuidas seda uuritakse

Eelajalugu: mis see on ja kuidas seda uuritakse — avasta arheoloogia, paleontoloogia ja antropoloogia meetodid, mis paljastavad inimkonna varaseima loo.

Eelajalugu (ka esiajalugu) on aeg enne seda, kui inimesed hakkasid kirjutama. Sõna tuleneb vanakreeka sõnadest προ (pre = "enne") ja ιστορία (historia = "ajalugu"). Paul Tournal kasutas esimesena prantsuskeelset sõna Préhistorique, kui ta leidis mõnes Prantsusmaa koopas inimeste poolt rohkem kui kümme tuhat aastat tagasi valmistatud jäänuseid. Sõna hakkas laiemalt kasutusse tulema umbes 1830. aastal prantsuse teaduskirjeldustes ning inglise keeles kirjeldas seda mõistet Daniel Wilson 1851. aastal.

Mida mõeldakse eelajaloo all?

Eelajalugu tähistab kõiki inimühiskonna perioode enne kirjalike allikate tekkimist. See aeg on eri paikades väga erineva pikkusega: üldiselt käsitletakse ajavahemikku umbes 12 000 eKr kuni umbes 3000 eKr (mis katab suure osa neoliitikumi ja selle ümbrust), kuid mõnel juhul kasutatakse mõistet ka palju vanemate perioodide kohta. Teadlased eelistavad siiski vanemate perioodide täpsemaks määratlemiseks selliseid termineid nagu paleoliitikum (vanem kiviaeg), mesoliitikum (vahepealne kiviaeg), neoliitikum (uus kivist aeg), pronksiaeg jms.

Kuidas eelajaloo kohta teavet kogutakse?

Eelajaloo uurimine põhineb peamiselt materjalsetel tõenditel, sest puuduvad kirjalikud allikad. Peamised uurimismeetodid ja -erialad on:

• Arheoloogia – väljakaevamised, leiukoha dokumenteerimine, esemete (tööriistad, potid, ehitiste jäänused) analüüs ja interpreteerimine.
• Paleontoloogia ja bioloogia – loomade ja inimeste luude, taimsete jääkide ja DNA analüüs, mis aitavad mõista toitumist, haigusi ja sugupuud.
• Geoloogia ja stratigraafia – setete kihistuste uurimine, et määrata leiukohtade vanust ja keskkonda.
• Dendrokronoloogia (puidu aastaringide dateerimine) ja erinevad keemilised dateerimismeetodid (nt radiokarboni ehk 14C-daterimine) – võimaldavad määrata leidude vanust.
• Antropoloogia – inimese käitumise ja kultuuri joonte tõlgendamine materjaliliste tõendite põhjal.
• Ajalookirjanduse võrdlev lähenemine – hilisemate kirjalike allikate ja suulise traditsiooni kasutamine, kui need on olemas.

Milline oli inimeste elu eelajaloo eri etappidel?

Vanema kiviaja ajal (paleoliitikum) elasid inimesed tavaliselt hõimudes ja olid peamiselt kütid ja korilased. Nad kasutasid looduslikke peidukohti (nikerdasid ka kobedamaid varjualuseid) või koopaid ning kandsid riideid loomanahkadest (rõivad). Tööriistad olid lihtsad ja valmistatud kivist, puust või luust: lõikeriistad, koonused, odaotsad, ning tööriistu abistas tuli (nt tulekivi ja muu süüte-tehnika) toidu valmistamisel ja soojana hoidmisel. Samuti tekkisid kunsti esimesed vormid – koopajoonised ja väikemõõtmelised kujukesed.

Mesoliitikumis toimusid sageli kliima- ja keskkonnamuutused, mille tagajärjel muutusid toitumisharjumused ja tehnoloogiad. Neoliitikum tähistab suuremat muutust: inimesed hakkasid taimset ja loomset domestikeerima, tekkisid püsivad asulad, arendati põllumajandust, keraamikat ja keerukamaid tööriistu. See "neoliitiline revolutsioon" võttis aega, kuid viis tööjaotuse (specialiseerumise) ja ühiskondliku koostöö suurenemiseni, mis aitas luua keerukamaid ühiskondlikke struktuure ja lõpuks ka linnu- ning tsivilisatsioonialguseid (tsivilisatsioonide teke).

Hiljem, kui inimesed õppisid töötlema metalle, järgnes pronksiaeg ja rauaiga ning muutused tehnoloogias ja sõjapidamises kiirendasid sotsiaalsete hierarhiate ja kirjasüsteemide teket, mis viisid eelajaloo lõppemise ja ajaloo alguseni.

Millal eelajalugu lõpeb?

Eelajaloo lõpp määratletakse selle järgi, millal konkreetse paiga inimesed hakkasid kirjutama ja kui need kirjalikud andmed on säilinud. See piirmäär on erinev eri regioonides. Näited:

• Vanimad kirjalikud märkmed Mesopotaamias ja Vana-Egiptus on pärinevad umbes 3.–4. aastatuhandel eKr (Vana-Egiptuses ligikaudu 3200 eKr) — sealt algab meil juba ajalooline uurimine.
• Hiinas (Hiina) on vanad kirjalikud allikad samuti varased ja aitavad perioode täpsemalt kuupäevastada.
• Paljudes teistes kohtades, näiteks kõrgeimal tehnoloogilisel ja kirjalikul tasemel mittearenenud piirkondades, võis eelajalugu lõppeda palju hiljem — näiteks Uus-Guineas lõppes eelajalugu alles 19.–20. sajandi vahetusel, umbes 1900. aasta paiku..

Arheoloogia praktika ja tähtsamad leiud

Arheoloogid kasutavad väljakaevamistel täpset dokumenteerimist, kaardistamist ja laboratoorset analüüsi. Levinud on järgmised tehnikad ja lähenemised:

• Stratigraafiline uurimine – kihistuste põhjal sündmuste ajalise järjekorra taastamine.
• Radiokarboni dateerimine (14C) – orgaaniliste materjalide vanuse hindamine.
• Makromolekulaarne analüüs (nt taimse ja loomse jäägi, verejälgede, vereasjandite, DNA katkemine).
• Kunsti ja sümbolite tõlgendamine (nt piktogrammid ja koopamaalid) – annavad infot uskumuste, rituaalide ja igapäevaelu kohta.

Tuntud eelajaloolised leiud — nt Lascaux’ koopamaalid, Ötzi muumia, erinevad keraamilised ja metallist esemed, koopajäänused ja suured kiviehitusmälestised — aitavad rekonstrueerida inimeste tehnoloogilist, sotsiaalset ja vaimset elu läbi ajastu.

Miks eelajalugu on oluline?

Uurides eelajalugu, saame teada, kuidas inimesed kohanesid keskkonnaga, arendasid tehnoloogiaid, tekitasid kultuure ja millised olid ühiskondlikud muutused enne kirja võtmist. See aitab mõista inimkonna pikaajalist arengut, kultuuride mitmekesisust ning annab konteksti hilisemale ajaloolisele arengule.

Mõistmine põhineb pideval uurimisel: uued leiud ja tehnoloogiad (näiteks paremad dateerimismeetodid ja DNA-analüüs) muudavad ja täpsustavad meie arusaama eelajaloost. Seetõttu on eelajalugu elav ja arenev teadusvaldkond, mis ühendab teadusi ja humanitaarvaldkondi, nagu paleontoloogia, astronoomia, bioloogia, geoloogia, antropoloogia ja arheoloogia, et tuua minevik meie tänapäeva teadmistele lähemale.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab mõiste "eelajalooline"?

K: Kes kasutas esimesena prantsuskeelset sõna Préhistorique?

K: Kuidas elasid eelajaloolised inimesed?

K: Millised on mõned olulised teadused, mis aitavad meil teada saada eelajaloo kohta?

K: Millal algas ajalugu?

K: Mis viis keerukamate tsivilisatsioonide tekkimiseni eelajaloolisel ajal?

Otsing