Cro-Magnon
Varaseimad teadaolevad Cro-Magnoni jäänused on radiomeetrilise dateerimise põhjal 35 000-45 000 aasta vanused. Vanimad jäänused, mis pärinevad 43 000-45 000 aasta tagusest ajast, on leitud Itaaliast ja Suurbritanniast. Teised jäänused näitavad, et Cro-Magnonid jõudsid Venemaa Arktikasse umbes 40 000 aastat tagasi.
Cro-Magnonitel olid võimsad kehad, mis olid tavaliselt rasked ja tugevate lihastega. Erinevalt neandertallastest, kelle otsaesine oli kaldu, oli kro-magnaonidel sirge otsaesine, nagu tänapäeva inimestel. Nende näod olid lühikesed ja laiad, suure lõuaga. Nende aju oli veidi suurem kui tänapäeva inimese oma.
Arheoloogide leitud koljude põhjal arvutiga loodud Cro-Magnoni kujutis.
Nimetamine
Nimetuse "Cro-Magnon" lõi Louis Lartet, kes avastas 1868. aastal Edela-Prantsusmaal esimese Cro-Magnoni kolju. Ta nimetas paika, kust ta kolju leidis, Abri de Cro-Magnon. Abri tähendab prantsuse keeles "kaljupaika", cro tähendab oktsitaani keeles "auku" ja "Magnon" oli selle isiku nimi, kellele kuulus maa, kust Lartet kolju leidis. Põhimõtteliselt tähendab Cro-Magnon "kaljupaik augus Magnoni maal".
Seetõttu kasutavad teadlased nüüd terminit "Euroopa varajane kaasaegne inimene", mitte "Cro-Magnonid". Teadussüsteemis, mis liigitab elusolendid kategooriatesse, ei tähenda termin "Cro-Magnon" midagi.
Cro-Magnoni elu
Anatoomia
·
- Kasutatud luud, kestad ja hambad ehete valmistamiseks.
- ketrasid, värvisid ja sidusid lina sõlme, et teha nööri oma tööriistade jaoks, teha korve või õmmelda riideid.
Nagu enamik varajasi inimesi, küttisid ka Cro-Magnonid peamiselt suuri loomi. Näiteks tapsid nad toiduks mammuteid, koopakarusid, hobuseid ja põhjapõtru. Nad küttisid odade, oda- ja odaheitjate abil. Nad sõid ka taimede vilju.
Cro-Magnonid olid nomaadid või poolnomaadid. See tähendab, et selle asemel, et elada ainult ühes kohas, järgisid nad loomade rännet, mida nad soovisid küttida. Nad võisid ehitada jahipidamislaagreid mammuti luudest; mõned neist laagritest leiti Ukrainas asuvas külas. Samuti tegid nad varemeid kividest, savist, puuokstest ja loomade karusnahast.
Prantsusmaalt Lascaux'st leitud koopamaalingud ülemisest paleoliitikumist
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kui vanad on kõige varasemad teadaolevad Cro-Magnoni jäänused?
V: Varaseimad teadaolevad Cro-Magnoni jäänused on radiomeetrilise dateerimise põhjal 35 000-45 000 aasta vanused.
K: Kus leiti Cro-Magnoni vanimad jäänused?
V: Vanimad Cro-Magnoni jäänused, mis pärinevad 43 000 kuni 45 000 aasta tagusest ajast, leiti Itaaliast ja Suurbritanniast.
K: Millal jõudsid Cro-Magnonid Venemaa Arktikasse?
V: Cro-Magnonid jõudsid Venemaa Arktikasse umbes 40 000 aastat tagasi.
K: Milline keha oli Cro-Magnonitel?
V: Cro-Magnonitel olid võimsad ja tugevate lihastega kehad. Nad olid tavaliselt rasked ja soliidsed.
K: Mille poolest erinesid neandertallaste otsaesised Cro-Magnoni omadest?
V: Neandertallastel oli kaldega otsaesine, samas kui Cro-Magnonitel oli sirge otsaesine, nagu tänapäeva inimestel.
K: Kuidas nägid Cro-Magnonite näod välja?
V: Cro-magnonite näod olid lühikesed ja laiad, suure lõuaga.
K: Kas Cro-Magnonite aju oli suurem kui keskmisel inimesel?
V: Jah, Cro-Magnonite aju oli veidi suurem kui tänapäeval keskmisel inimesel.
