Cro-Magnonid - definitsioon, vanus, anatoomia ja levik

Cro‑Magnonid on termin, mida kasutatakse varajaste tänapäeva inimeste (Homo sapiens) Euroopa leidude kohta. Termin pärineb Prantsusmaalt Cro‑Magnon’i koobastest, kus 19. sajandil leiti mitu hästi säilinud inimesejäänust. Cro‑Magnonite jäädvustamine hõlmab peamiselt Ülem‑paleoliitilist ajajärku, mil moodustusid paljud tunnused, mida seostame tänapäeva inimestega.

Vanus ja levik

Varaseimad teadaolevad Cro‑Magnoni jäänused on radiomeetrilise dateerimise põhjal 35 000–45 000 aasta vanused. Vanimad jäänused, mis pärinevad 43 000–45 000 aasta tagusest ajast, on leitud Itaaliast ja Suurbritanniast. Teised jäänused näitavad, et Cro‑Magnonid jõudsid Venemaa Arktikasse umbes 40 000 aastat tagasi. Üldiselt paiknesid nad Euroopas ja Lääne‑Aasias ajavahemikus ligikaudu 40 000 kuni 10 000 aastat tagasi, kohandudes jäisema kliima ja erinevate elupaikadega.

Anatoomia ja füsioloogia

Cro‑Magnonitel olid üldjuhul tugevad ja hästi lihaselisest kehastikud, sobides aktiivse jahipidamise ja rändava eluviisiga. Võtmeomadused:

• Skeletilt jaotuvad tunnused, mis näitavad tänapäeva inimesele sarnast üldproportsiooni.
• Erinevalt neandertallastest, kelle otsaesine oli tavaliselt kaldu, oli kro‑magnaonidel sirge otsaesine sarnaselt tänapäeva inimestele.
• Nende näod olid sageli lühikesed ja laiad, esinesid tugevad lõualuud (lõuaga) ning selged lõualuukujundid.
• Nende aju oli veidi suurem kui tänapäeva inimese oma.

Kuigi Cro‑Magnonite aju ruumala võis olla mõõtmetelt suur, ei tähenda see automaatselt kõrgemat intellektuaalset taset — oluline on aju kuju ja organisatsioon. Skeletilised tunnused näitavad kohastumist nii jahipidamisele kui ka tugevatele lihaselistele koormustele.

Kultuur, tööriistad ja kunst

Cro‑Magnonid on tuntud keeruka tööriistakomplekti ja kultuuriliste väljenduste poolest. Nad kasutasid teravaid kiviterasid, pikemaid teralisi tööriistu (blade technology), samuti luu, sarve ja puidu töötlemist. Suurim kultuuriline pärand on koobasmaalid, väiksekujundid (nt Venuse‑figuurid), skeemilised joonistused ja sümbolid, mis näitavad abstraktset mõtlemist ja kunstilist väljendusvõimet. Nad arendasid ka keerukamaid jahistrateegiaid, lõkkealuseid ja võimalik, et ka algelist riietust ning varustuse valmistamist külma ilma vastu.

Eluviis ja toitumine

Cro‑Magnonid olid põhiliselt rändavad või paiksed jahimees‑korjajad. Nende toitumine oli mitmekesine: suured imetajad (mammud, põdrad, hirved, metskitsed) moodustasid olulise osa, lisaks kala, linnud, taimed, pähklid ja juured. Sõltuvalt aastaajast ja elupaigast kohandati jahistrateegiaid, kasutati lõkse, võrgustikke ja organiseeritud jahipidamist.

Suhe neandertallastega ja geneetika

Ülem‑Paleoliidi jooksul kohtusid ja mõnikord segunesid Cro‑Magnonid paiknevate neandertallastega. Arheoloogiline ja geneetiline tõestus näitab, et toimus geneetiline segunemine: paljudel tänapäeva mitte‑Aafrika populatsioonidel esineb väikeseid neandertallaste DNA järelejäänuseid. Kultuuriline mõju võis olla kahe rühma vahel mitmetahuline — nii konkurents, õppimine kui ka paaritumine.

Matusekombeid ja sotsiaalsus

Paljud Cro‑Magnoni haudadest on leitud matusekombeid koos graveeringute ja esemete, nt tööriistade või loomaliha osadega, mis viitab surnute eest hoolitsemisele ja teatud uskumustele. See näitab keerukamat sotsiaalset struktuuri, kus grupisisene hoolimine ja ühised rituaalid olid olulised.

Kokkuvõte

Cro‑Magnonid olid varased tänapäeva inimeste populatsioonid Euroopas ja Lääne‑Aasias, kes arenesid keerukate tööriistade, kunstiliste väljenduste ja sotsiaalsete struktuuride väljatoojaks. Nende arheoloogiline pärand — koopamaalid, kujukesed, tööriistad ja matused — annab rikkaliku pildi inimkonna kultuurilisest ja bioloogilisest evolutsioonist Ülem‑Paleoliidi perioodil.

Cro-Magnoni elu

Anatoomia

·          

• Kasutatud luud, kestad ja hambad ehete valmistamiseks.
• ketrasid, värvisid ja sidusid lina sõlme, et teha nööri oma tööriistade jaoks, teha korve või õmmelda riideid.

Nagu enamik varajasi inimesi, küttisid ka Cro-Magnonid peamiselt suuri loomi. Näiteks tapsid nad toiduks mammuteid, koopakarusid, hobuseid ja põhjapõtru. Nad küttisid odade, oda- ja odaheitjate abil. Nad sõid ka taimede vilju.

Cro-Magnonid olid nomaadid või poolnomaadid. See tähendab, et selle asemel, et elada ainult ühes kohas, järgisid nad loomade rännet, mida nad soovisid küttida. Nad võisid ehitada jahipidamislaagreid mammuti luudest; mõned neist laagritest leiti Ukrainas asuvas külas. Samuti tegid nad varemeid kividest, savist, puuokstest ja loomade karusnahast.

Prantsusmaalt Lascaux'st leitud koopamaalingud ülemisest paleoliitikumist

Küsimused ja vastused

K: Kui vanad on kõige varasemad teadaolevad Cro-Magnoni jäänused?

K: Kus leiti Cro-Magnoni vanimad jäänused?

K: Millal jõudsid Cro-Magnonid Venemaa Arktikasse?

K: Milline keha oli Cro-Magnonitel?

K: Mille poolest erinesid neandertallaste otsaesised Cro-Magnoni omadest?

K: Kuidas nägid Cro-Magnonite näod välja?

K: Kas Cro-Magnonite aju oli suurem kui keskmisel inimesel?

Otsing