Taksonoomia
Taksonoomia on teadusharu. See käsitleb asjade klassifitseerimise seadusi ja põhimõtteid. Ühe taksonoomiatüübi põhjal võib koostada palju klassifikaatoreid.
Taksonoomia tuntuim liik on kasutusel eluvormide (elusate ja väljasurevate) liigitamiseks. Igal organismil on teaduslik nimi. See nimi on osa selle liigi bioloogilisest klassifikatsioonist. Nimi on kogu maailmas sama, nii et eri paikade teadlased saavad üksteisest aru. Lisaks sellele on liigil positsioon elupuus. Nii on vares Corvus corone, mis kuulub Corvidae perekonda ja on lendoravate lindude hulka. Selles ollakse hästi kokku leppinud, kuid mõnede rühmade liigitamises ei ole praegu kokku lepitud ja sageli arutletakse mitme liigituse üle.
Elusolendid liigitatakse kolme valdkonda: bakterid, arheoidid ja eukarüoodid. Valdkonna kõrgeim aste on kuningriik. Igas kuningriigis on palju väiksemaid rühmi, mida nimetatakse perekondadeks. Igas sugukonnas on rohkem väiksemaid rühmi, mida nimetatakse klassideks. See muster näeb välja nagu puu oksad, millest kasvavad väiksemad harud. Iga liik paigutatakse rühma sellepärast, mida ta teeb, kuidas ja mida ta sööb, erilised kehaosad jne. Mustri lõpus on rühmad (perekonnad) väga väikesed. Seejärel antakse igale liigile perekonnas oma nimi.
Kui keegi kirjutab elusolendi ja selle ametliku teadusliku nimetuse kohta, kirjutab ta perekonna ja liigi nime. Seda tuntakse binoominaalnenomenklatuur, sest iga organismi kohta kasutatakse kahte nime. Esimene on perekonna nimi ja teine on selle perekonna liik. Kodukassi teaduslik nimi on Felis catus. Mõnikord piisab, kui kirjutada F. catus.
Need on peamised taksonoomias kasutatavad rühmad (astmed): Klass --> Kord --> Perekond --> Sugukond --> Sugukond --> Liigid
Mõned mnemoonikad (ütlused, mis aitavad inimesel midagi meelde jätta):
- Kuningas Philippus tuli üle Suur-Hispaaniast
- Kuningas Phillip tuli viinamarjasooda järele
- Hoidke tiigid puhtad või konnad haigestuvad
Kui inimesed hakkasid liike nimetama, oli ladina keel Euroopas laialdaselt kasutusel. Kõik liiginimed on ikka veel ladina keeles. Sellel on mõned eelised. Kuna ladina keelt enam ei räägita, on see muutumatu ja ei kuulu kellelegi. See aitab lahendada probleemi, et igal keelel on oma loomade ja taimede nimed.
Teadlased kirjutasid varem iga uue liigi ametliku kirjelduse ladina keeles. Alates 1. jaanuarist 2012 lubab Rahvusvaheline Botaanikakongress uute taimeliikide kirjeldamisel kasutada lisaks ladina keelele ka inglise keelt. Rahvusvaheline zooloogiline nomenklatuuri koodeks soovitab valida keele, mis on laialdaselt kasutusel ja mida kasutatakse seal, kus liik elab.
Cladism
Oluline kaasaegne taksonoomia lähenemine on kladism. See lähenemine põhineb evolutsiooni hargneval (puu-sarnasel) kulgemisel. Sarnaselt traditsioonilisele Linna klassifikatsioonile kasutatakse selle puhul tunnuseid, et otsustada klassifikatsiooni harude üle. See nõuab, et rühmad oleksid monofüleetilised. Selle tulemusel ei ole linnud mitte klass, vaid dinosauruste alarühm. See tähendab ka seda, et eespool kirjeldatud liigitussüsteem kaotatakse.
Seega on kladismil teistsugused taksonoomia põhimõtted ja see annab teistsuguse taksonoomia. Otsuseid toetab võimaluse korral DNA järjestuse analüüs. Tänapäeva bioloogiline klassifikatsioon on segu vanadest Linna ja kaasaegsetest kladistlikest taksonoomiapõhimõtetest. Osaliselt on see kiiresti muutumas. Vikipeedias esitatud liigitused on sageli kompromiss nende kahe süsteemi vahel. Detailide üle arutletakse regulaarselt.
Taksonoomia segadus
Tänapäeval on elusolendite klassifikatsioonis palju muutusi. See taksonoomia segadus on toonud kaasa palju alternatiivseid liigitusi. Selle põhjuseks on osaliselt üleminek Linnaani printsiibilt kladistlikele põhimõtetele ja osaliselt DNA järjestuse andmete kasutamine taksonoomias. Üks näide on: kuidas tuletatud rühmi, nagu linnud, ei tohiks liigitada samale tasemele kui rühma, millest nad on välja arenenud. Ometi on linnud traditsiooniliselt olnud Linna süsteemi alusel klass.
Turbulents toob mõnikord kaasa erinevusi seotud lehekülgede vahel. Leheküljed võivad tugineda erinevatele viidetele ja erinevate autorite arvamustele praeguse parima paigutuse kohta.
Järgmine allikas on hea teave kladistlike ja taksonoomiliste klassifitseerimissüsteemide erinevuste kohta:
- Grant, Verne 2003. Kladistiliste ja taksonoomiliste süsteemide vahelised vastuolud. American Journal of Botany. 90 (9) 1263-1270. [1]
Seotud leheküljed
- Kladistika
- Molekulaarne kell
- Molekulaarne evolutsioon
- Järjestuse analüüs
- Bioloogiline klassifikatsioon
- Sõjaline taksonoomia
Küsimused ja vastused
K: Mis on taksonoomia?
V: Taksonoomia on teadusharu, mis tegeleb elusolendite klassifitseerimise seaduste ja põhimõtetega.
K: Kuidas liigitab taksonoomia elusolendeid?
V: Taksonoomia kasutab seadusi ja põhimõtteid elusolendite liigitamiseks erinevatesse kategooriatesse või klassifikatsioonidesse.
K: Millist tüüpi taksonoomia tekitab mitu klassifikatsiooni?
V: Ühest taksonoomiatüübist võib saada mitu liigitust.
K: Kas taksonoomia on seotud ainult elusolenditega?
V: Jah, taksonoomia käsitleb konkreetselt elusolendite klassifitseerimist.
K: Kas taksonoomia hõlmab ka teisi teadusvaldkondi?
V: Taksonoomia võib organismide õigeks klassifitseerimiseks kaasata ka teisi teadusvaldkondi, näiteks bioloogiat, keemiat ja geneetikat.
K: Kas on olemas eri tüüpi taksonoomiaid?
V: Jah, taksonoomiaid on erinevaid, sõltuvalt liigitatavast organismist.
