"Baasiline" on bioloogias kasutatav termin, mida mõnikord tõlgendatakse kui "primitiivne" või "esivanem". Tegelikkuses eelistatakse sõna "baasiline" (või "baasne"), sest see on neutraalne ja vältab väärtushinnanguid. See terminoloogia muutus levis koos kladistikaga, kus rõhutatakse sugulussidemete ajaloolist järjekorda. Evolutsioonis ja klassifikatsioonis kasutatakse seda terminit rühma kohta, millest on tekkinud hilisemad (tuletatud) vormid: baasrühmist ilmuvad tuletatud rühmad ning baasliigist tekivad tuletatud liigid — vt ka, kuidas baasliik annab tulemuseks tuletatud liigid.

Mida tähendab "tuletatud"?

"Tuletatud" on bioloogias täpne termin, mis viitab omadustele või rühmadele, mis on tekkinud või spetsialiseerunud võrreldes algelisema eelkäijaga. Tuletatud tähendab sageli "arenenud" või "muutunud" võrreldes ühiselt esivanemliku seisundiga. Tuletatud omadus on omadus, mis on olemas rühmal, kuid puudus vaadeldava rühma viimasel ühisel esivanemal. Lihtsus võib olla tuletatud sekundaarse kadumise tagajärg: näiteks mitokondrite puudumine mõnel anaeroobsel protistil ei tähenda, et see rühm oleks "primitiivne" — see võib olla sekundaarne kadumine võrreldes rühmaga, kellel mitokondrid olid; näitena on viide mitokondrite puudumisele ja Entamoeba histolytica näide.

Üldine mudel

  • Baasgrupp (stammaailm või algne haru)
    • Tuletatud rühm A
    • Tuletatud rühm B
    • Tuletatud rühm C

Näited

Lihtsustatud näide primaatide rühmast:

Viimase näite puhul tuleb rõhutada, et "ahvid" (siin laiemas tähenduses) on sellest varasemast rühmast tulenenud, kuid meie sugukonna suhtes võivad nad tunduda algelisena või baasilisena. Baasiline või tuletatud staatuse määr on suhteline: igas paaris baasliik — tuletatud liik peab olema ajalooliselt eelnenud ja olema selle tuletatud liigi tekkimises osaline (st olema igaühe sugupuus eelnevas harus).

Põhimõtted ja võimalikud eksitused

  • Baasiline ei võrdu "parem/vähem arenenud": kõiki elusaid liike tuleb pidada evolutsiooniliselt pikalt või lühidalt erinenuks ning elusad liigid on oma ajaloos alati arenenud (st neid ei saa pidada "seisvaks" algseks vormiks).
  • Mõiste on suhteline ja sõltub valitud harust: see, mis on baasiline ühe kladi suhtes, võib olla tuletatud teise suurema kladi piires.
  • Fossiilsed taksonid võivad olla baasjooned (st lähemal haru algusele) ja annavad olulist infot, kuid nende staatust peab tõendama filogeneetiline analüüs.
  • Termin võib eksitada mitte‑süsteemaatikut: parem on rääkida konkreetsetest tunnustest (st kas omadus on algeline ehk plesiaformne või tuletatud ehk apomorfne) või kasutada termineid "stamm", "kroon" ja "stem‑ vs crown‑liinid".

Lühikokkuvõte

"Baasiline" on kasulik ja neutraalne termin, mis kirjeldab rühma olukorda filogeneetilises puus — see on rühm, millest on tekkinud hilisemad (tuletatud) rühmad. Oluline on mõista, et see on suhteline ja ajalooline määrang: see ei tähenda, et baasrühm oleks "vähem arenenud" või "lihtsam" üldises tähenduses. Õige kasutuse aluseks peaks olema filogeneetiline analüüs, fossiilandmed ning selge eristamine algeliste (plesio-), tuletatud (apo-) tunnuste ja rühmade vahel.