Ühine põlvnemine
Evolutsioonibioloogias on organismide rühmal ühine põlvnemine, kui neil on ühine esivanem. "On olemas tugev kvantitatiivne toetus, formaalse testi abil" teooriale, et kõik elusorganismid Maal pärinevad ühisest esivanemast.
Charles Darwin esitas evolutsiooniprotsessi kaudu toimuva üldise ühise põlvnemise teooria oma teoses "Liikide tekkimisest", öeldes: "Selles vaates, et elu on oma erinevate jõududega algselt hingatud mõnda vormi või ühte, on suursugusust". p490
Viimane universaalne esivanem (LUA) (või viimane universaalne ühine esivanem, LUCA), mida evolutsiooniteooria peab kõigi praegu elavate organismide kõige hilisemaks ühiseks esivanemaks, tekkis arvatavasti umbes 3,9 miljardit aastat tagasi.
Ajalugu
1740. aastatel tegi Pierre-Louis Maupertuis esimese teadaoleva ettepaneku, et kõigil organismidel võis olla ühine esivanem ja et nad on lahku läinud juhusliku varieerumise ja eksistentsivõitluse kaudu. Teoses "Essai de Cosmologie" märkis Maupertuis:Kas ei võiks öelda, et kuna looduse toodangu juhuslikes kombinatsioonides peab olema mõned, mida iseloomustab teatud sobivussuhe, mis on võimelised püsima, siis ei ole imestada, et see sobivus on olemas kõigis praegu eksisteerivates liikides? Juhus, võiks öelda, tekitas lugematu hulga indiviide; väike hulk leidis end selliselt konstrueerituna, et looma osad olid võimelised rahuldama tema vajadusi; teises, lõpmatult suuremas hulgas ei olnud ei sobivust ega korda: kõik need viimased on hukkunud... Liigid, mida me täna näeme, on vaid väikseim osa sellest, mida pime saatus on tekitanud...
Tõendid universaalse ühise põlvnemise kohta
Ühine biokeemia ja geneetiline kood
Kõik teadaolevad eluvormid põhinevad samal fundamentaalsel biokeemilisel korraldusel.
Geneetiline informatsioon on kodeeritud DNA-s ja transkribeeritud RNA-sse, seejärel tõlgitakse (väga sarnaste) ribosoomide abil valkudeks, mille energiaallikateks on ATP, NADH ja muud jne.
Sarnasuste hulka kuuluvad energiakandja adenosiintrifosfaat (ATP) ja asjaolu, et kõik valkudes leiduvad aminohapped on vasakpoolsed (kiraalsus).
Lisaks sellele on geneetiline kood (tõlketabel, mille kohaselt DNA teave tõlgitakse valkudeks) peaaegu identne kõigi teadaolevate eluvormide puhul, alates bakteritest kuni inimesteni.
Bioloogid peavad selle koodi universaalsust üldjuhul lõplikuks tõendiks universaalse ühise põlvnemise teooria kasuks. Geneetilise koodi väikeste erinevuste analüüs on samuti toetanud universaalset ühist põlvnemist. Erinevate alternatiivsete hüpoteeside statistiline võrdlus on näidanud, et universaalne ühine põlvnemine on oluliselt tõenäolisem kui mudelid, mis hõlmavad mitmekordset päritolu.
fülogeneetilised puud
Teine oluline tõendusmaterjal on see, et on võimalik konstrueerida üksikasjalikke fülogeneetilisi puid (st liikide "sugupuid"), mis kaardistavad kõigi elusliikide kavandatud jaotused ja ühised esivanemad. 2010. aastal analüüsiti olemasolevaid geneetilisi andmeid, kaardistades neid fülogeneetiliste puudega, ja see andis "kindla kvantitatiivse toetuse elu ühtsusele". ...nüüd on olemas tugev kvantitatiivne toetus elu ühtsusele ametliku testi abil.
Traditsiooniliselt on need puud ehitatud morfoloogiliste meetoditega, nagu võrdleva anatoomia, embrüoloogia jne. Hiljuti on olnud võimalik neid puid konstrueerida ka molekulaarsete andmete abil, mis põhinevad geneetiliste ja valgujärjestuste sarnasustel ja erinevustel. Kõik need meetodid annavad põhimõtteliselt sarnaseid tulemusi. See, et erinevatel andmetüüpidel põhinevad fülogeneetilised puud on omavahel kooskõlas, on tugevaks tõendiks ühise põlvnemise kohta.
Viimane universaalne esivanem
Mõned asjad on LUA kohta tuletatud. See ei olnud kõige esimene rakk, vaid üks, mille järeltulijad elasid üle mikroobide evolutsiooni väga varajase staadiumi. Eubakterite, arheoidide ja eukarüootide esinemise põhjal oli LUAs umbes 325 valku.Need aminohapped olid tõenäoliselt esimesed, mis ehitati valkudesse: alaniin, asparagiin, asparagiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, seriin, treoniin ja valiin. Neid aminohappeid leiti ka sädemetoru simulatsioonides ja Murchisoni meteoriidi analüüsis. Teised aminohapped, hilisemad täiendused geneetilisse koodi, hõlmavad mitmeid kõige keerulisemaid aminohappeid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on evolutsioonibioloogia?
V: Evolutsioonibioloogia on uurimine, kuidas elusorganismid on aja jooksul arenenud ja kuidas nad on omavahel seotud.
K: Mida pakkus Charles Darwin välja teoses "Liikide tekkimisest"?
V: Charles Darwin pakkus teoses "Liikide tekkimisest" välja teooria üldisest ühisest põlvnemisest evolutsioonilise protsessi kaudu. Ta uskus, et kõik elusorganismid Maal põlvnevad ühisest esivanemast.
K: Mis on viimane universaalne esivanem (LUA)?
V: Viimane universaalne esivanem (LUA), mida nimetatakse ka viimaseks universaalseks ühiseks esivanemaks (LUCA), on kõigi praegu elavate organismide kõige hilisem ühine esivanem. Arvatakse, et see ilmus umbes 3,9 miljardit aastat tagasi.
K: Kuidas toetab evolutsioonibioloogia Charles Darwini teooriat?
V: Evolutsioonibioloogia toetab Charles Darwini teooriat, kuna see annab tõendeid selle kohta, et kõik elusorganismid Maal pärinevad ühisest esivanemast ja et see protsess toimus aja jooksul evolutsioonilise protsessi kaudu. See toetab tugevalt tema hüpoteesi.
K: Mida tähendab see, kui organismide rühma puhul on tegemist "ühise põlvnemisega"?
V: Kui organismide rühmal on "ühine põlvnemine", tähendab see, et neil on evolutsiooni mingil hetkel üks ühine esivanem. See viitab sellele, et need liigid on omavahel mingil viisil seotud ja saavad oma esivanemad tagasi viia ühele lähteorganismile või -liigile.
K: Kuidas kirjeldas Charles Darwin oma arusaama elust?
V: Charles Darwin kirjeldas oma vaadet elule kui "suursugusust", öeldes: "Selles vaates on suursugusust, et elu oma mitmete jõududega on algselt hingatud mõnda vormi või ühte".
